Hageja TS(isikukood XX, elukoht XXX), lepinguline esindaja
VG (XXX)
Kostja I OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja V N (XXX) Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
TS hagi I OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata TS hagi I OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja TS I OÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadu 1370 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 6, § 94, § 95, § 98, § 99, § 1027, § 1028 lg 1, § 1032.
2-12-44456 Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027, mille kohaselt peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 alusel käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist.
11.Pooled ei vaidle, et hageja külastas 07.09.2012 klubi IN aadressil XXX ja, et hageja tellis klubis alkohoolseid jooke.
12.Pooled vaidlevad, kas hageja pangaarvelt on alusetult maha võetud 1370 eurot kostja juures tellitud jookide eest.
13.Kostja väitel külastas hageja 07.09.2012 klubi IN aadressil XXX, kus tellis alkohoolseid jooke, mille eest tasus National Australian Bank pangakaardiga, millega maksmisel tuleb hagejal allkirjastada tšekid. Klubi hämaras valguses ei olnud hagejal võimalik täpselt arvetel märgitud summasid kindlaks teha ning usaldades klubi teenindavat personali, ei palunud hageja täiendavat valgustust, et teha kindlaks arvetel märgitud summasid. 08.09.2012 avastas hageja, et tema
2-12-44456 pangakontolt on alusetult ära võetud 1370 eurot (600 eurot, 560 eurot ja 210 eurot) ja lisaks väiksemaid summasid, mille osas vaidlus puudub. Hageja pöördus 12.09.2012 kostja poole klubi salvestiste nägemiseks ja tšekkide saamiseks, mida kostjal ei õnnestunud näha ega tšekke saada. Hageja märgib, et kostja kodulehelt nähtub, et kalleim vahuvein maksab 24 eurot, mistõttu oleks hageja pidanud mõne tunni jooksul ära jooma 57 pudelit. Hageja leiab, et kostja on käitunud hagejaga hea usu põhimõtte vastaselt ja petnud hagejat.
14.Kostja väitel külastas hageja Ibiza ööklubi olles joobes seisundis koos nelja neiuga. Mitme tunni jooksul ostis hageja üheksa šampust ja muid jooke. Valgustus baarileti taga on kõige heledam ööklubis. Kostja klubis on võimalik sooritada makse ainult kaardiga, millel tuleb sisestada pinkood, mida müüjad ei näe.
15.Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-140-07 punktis märkinud, et „riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9).“ Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja ei ole tõendanud, et hageja pangakontolt on alusetult võetud summad 600 eurot, 560 eurot, 210 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud väljavõttest ei ole tuvastatav, kelle pangakonto väljavõttega on tegemist ja mis pangaga on tegemist (tl 12), kuid kuna puudub vaidlus, et hageja klubis kaardiga maksis ja tšekkidel (tl 31-33) ja pangakontol (tl 12) olev kaardi number XXX ühtib, siis võib eeldada, et tegemist on hageja pangakonto väljavõttega. Hageja enda risk on minna joobes seisundis klubisse ja allkirjastada tšekke, vaatamata, millele allkirja annab. Alusetud ja tõendamata on hageja väited, et hageja seoses hämara valgusega ei näinud, mis summad tšekil on. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejat petnud või käitunud hagejaga ebamoraalselt. Hageja ei ole tõendanud, et ostis klubis vahuveini hinnaga 24 eurot. Kostja menüüst (tlk 35, 54) nähtub, et ööklubis on kõige kallim šampus 150 eurot ning kohtule esitatud tšekkide koopialt nähtub, et hageja on joonud šampust „France“ hinnaga 150 eurot (tlk 31-33). Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et kuna IBIZA Nightcluc tšekkidel nr XXX ja XXX (tlk 31-32) on erinevad summad sama kaubaartikli kohta, ei tähenda, et hageja neid šampuseid ei ostnud. IBIZA Nightcluc arve nr XXX järgi on tellitud üks pudel šampanjat Moet & Chandon üks pudel hinnaga 91,667 ja 4 drinki kokku summas 83,33 eurot, millistele summadele lisandub käibemaks 20 protsenti Lisaks on kostja märkinud, et hageja soovis allahindlust, mida hagejale võimaldati ja, mille tegemine on kostja õigus. Hageja on märkinud, et viibis ööklubis mitu tundi, seega on usutav, et hageja on joonud ära mitu pudelit šampus ja seda veel olukorras, kus hageja ei viibinud ööklubis üksinda, millele hageja ei ole vastuväiteid esitanud.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et kostja on hagejalt alusetult võtnud 1370 eurot, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
2-12-44456 Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.