2-12-49483/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-12-49483 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Exxx Txxx lepinguline esindaja advokaat Eve Laine esitas 26.11.2012.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Axxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1691,91 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 532,95 eurot ning viivis 0,5% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivist mitte suuremas summas kui 1691,91 eurot kokku. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostja elukohas 30.11.2012.a kätte tema ema Mxxxx Axxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 lahendada asi tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 14.01.2010.a sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe hageja poolt kostjale varasemalt antud laenude kogusummas 2041,91 eurot tasumiseks maksegraafiku alusel. Kostja kokkulepet täitma ei asunud, tuues põhjenduseks töö ja sissetulekute puudumise. 2011.a novembris tasus kostja hagejale 350 eurot; rohkem makseid ei ole teinud. 19.09.2012.a saatis hageja esindaja kostjale võlanõude, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 19.11.2012.a. Kostja võlgnevust tasuma ei ole asunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

2-12-49483 kvaliteediga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rikkumise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esindaja on arvestanud hagi perioodi 24.09.2012.a (kostja sai kätte 19.09.2012.a võlanõude) – 26.11.2012.a eest summas 532,95 eurot. Pooled on kokku leppinud lepingu punktis 5.1. sisuliselt viivisintressi määras 0,5% päevas. Kohus arvestas perioodi 27.11.2012.a – 22.02.2013.a eest viivise kogusummas 744,44 (1691,91*0,5%*88 päeva) eurot. Viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, kuid kogusummana mitte suuremas summas kui 1691,91 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja lepingulise esindaja tasu on 360 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kogusummas 432 eurot. Hageja esindaja kinnitas, et kuna hageja ei ole eraisikuna käibemaksukohuslane, siis ei saa ta menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on taotletud ulatuses põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele. Taotletav summa jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse.