Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXX.

Võlgniku viimaste aastate majandustulemustest nähtub, et kui perioodil 2009 kuni 2011 oli ettevõte kasumlik, siis 2012. aastal tekkis suhteliselt suur kahjum, mis viis kohe omakapitali suurde miinusesse. See olukord ilmnes võlgniku 31.05.2012 bilansist. Võlgnik küll esitas esimest korda pankrotiavalduse juba 13.07.2012, mis jäi mitu korda läbi vaatamata avalduses esinenud puuduste tõttu, kuid siiski oleks seda teha võinud juba ka näiteks 18.06.2012, kui teavitati Tarbijakaitseametit. Lähtudes majandusandmete analüüsist leiab ajutine pankrotihaldur, et seisuga 18.06.2012 oli võlgnik püsivalt maksejõuetu, sest kohustused ületasid varade väärtust ja omakapital oli muutunud negatiivseks. Ja see olukord ei olnud ajutine, mistõttu võlgnik teavitas oma raskustest Tarbijakaitseametit. Võlgniku bilansis seisuga 31.05.12 näidatud vara kokku 189 332,14 € ja kohustusi summas 199 527,74 €, mistõttu omakapital on 10 195 euroga miinuses. Võlgniku esitatud varadevõlgade nimekirjas on varana loetletud vaid arvuti ja skänner väärtusega kokku 236 €. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on selle turuväärtus kuni 100 €. Võlgnikul puudub igasugune muu vara, sealhulgas selgus et võlgnikul puuduvad kinnisasjad ja väärtpaberid. Võlgniku pangakontod on tühjad. Võlgnikul puuduvad tema nimel registreeritud sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara sisuliselt puudub. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud bilansis seisuga 31.05.2012 on võlgade suuruseks märgitud 199 527,74 €, sealhulgas ostjatelt saadud ettemaksud summas 159 723,39 ja võlad hankijatele summas 10 659,76 €. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg puudub. Krediidiinfo andmetel tekkis võlgnikul esimesed maksehäired veebruaris 2010. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 199 527,74 €, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid võlgnikul on esitamata maksudeklaratsioonid alates 2012.aasta juunikuust ning Maksu- ja Tolliamet on maksukorralduse seaduse § 55 alusel 24.09.2012 avaldanud teate, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (Sõpruse pst 4, 50050 Tartu) tegi: võlgnikule 27.08.2012. a korralduse nr. 9-1.1/5045 sunniraha 100 eurot tasumiseks 2012. a juunikuu maksudeklaratsioonide vorm KMD ja vorm TSD esitamata jätmise eest. Ja need maksudeklaratsioonid on ettevõttel tänase seisuga jätkuvalt esitamata. Vastuseks halduri 12.01.2013 saadetud teabenõudele esitas võlgnik bilansi ja kasumiaruande seisuga 8.01.2013, milles on varana endiselt näidatud 189 332,14 eurot, sealhulgas rahalisi vahendeid real „Kassa“ summas 10644,55 € ja real „Pank“ summas 2887,18 €. Samas teatab võlgnik oma kirjas ajutisele haldurile, et kassa on tühi. Pangakontode kontrollimisel selgus, et võlgniku SEB Pank, Danske Bank ja Swedbank kontod on tühjad. Halduri juhtis võlgniku tähelepanu vastuolule võlgniku selgituste ja bilansi arvnäitajate vahel, kuid vaatamata lubadustele ei ole võlgnik tänaseni esitanud korrektset bilanssi.. Seega on küsitav, et kas juhatuse liige JL, kes väidetavalt täidab ka raamatupidaja ülesandeid, üldse orienteerub äriühingu majandusküsimustes ja raamatupidamise valdkonnas. Seega on juhatus jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise viisil, mida nõuab Raamatupidamise seaduse § 4, mis näeb äriühingutele ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise). JL ja SR on tänase seisuga TCOÜ, XXX, juhatuse liikmed.

Võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne. Võlgniku juhtkonnal puudub konkreetne äriplaan ja huvi majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku tervendamine ja majandustegevuse jätkamine ning võlgade tasumine ei ole võimalik. Võlgniku majandustegevus lõppes 31.07.2012 ning töötajate töölepingute jätkamine ei ole võimalik.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on vähemalt 199 527 €. Arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub. Seega võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa terav konkurents ja muutused olukorras reisisihtkohtades. Kuid ajutise halduri esmasel hinnangul viisid maksejõuetuseni siiski võlgniku juhtkonna tehtud valed valikud, sealhulgas kulutused Narva filiaali avamiseks ja muud valeks osutunud äriotsused. Ajutise halduri esmasel hinnangul muutus võlgniku maksejõuetuks juunis 2012. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Vara tagasivõitmise aluseks PankrS §§ 109-113 kohaselt võivad olla tehingud või toimingud, mida võlgnik on teinud enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise aluste esinemisel on eeldusena vajalik, et võlgnik tehingut või toimingut tehes oleks olnud juba maksejõuetu või tehingut tehes oleks muutunud maksejõuetuks. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul arvestatav vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 29 alusel. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub haldur määrata juhatuse liikme JL, isikukood XXX. Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 16 töötundi. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1200 € ja mõista see välja võlgnikult ja võlgniku esindajalt solidaarselt ning tasuda see OÜ K arvelduskontole Swedbank ́is XXXXXXXXXXXX. Kui see osutub võimatuks siis ajutine pankrotihaldur palub hüvitada 397 eurot riigi vahenditest. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 199 527,74 eurot ja vara sisuliselt puudub. Haldur on seisukohal, et GCOÜ on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul juhtorganite tegevuses puuduvad kuriteo või/ja juhtimisvea tunnused. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 07.02.2013.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded GCOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab GCOÜ dokumentide hoidjaks JL (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). TsMS § 146 lg 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1200 eurot, millest 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja ülejäänud solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning 803 eurot solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt JL ́lt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.