Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-24050 tuleb 397 eurot kanda Oliver Ennok’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Nordea pangas.

Avamise kuupäev 10.03.2010

Sissenõudja Maksu- ja Tolliamet

Nõue EUR 6 001,69

Kohtutäitur Katrin Vellet

Ajutine haldur on aruandes märkinud, et tagasivõitmise võimalused võivad esineda 2009.a tehingutes. Juhul kui pankrotimenetlus jätkub, vajaksid rahaliste vahendite olemasolu korral põhjalikumat analüüsi 2009.a teostatud laenu tagasimaksete ja kohustuste täitmisega seotud asjaolud, selgitamaks kas maksete sooritamisel on arvestatud kõigi võlausaldajate huvidega.

2-12-24050 Ajutise halduri hinnangul võib võlgnik olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku omakapital oli 31.12.2009.a seisuga negatiivne, kuid pankrotiavaldus esitati alles 2012.a suvel. Samas viitab ajutine haldur Riigikohtu 28.10.2011.a kohtuotsusele kohtuasjas nr 3-1-149-11, mille kohaselt pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise tuvastamine (karistusseadustiku (KarS) § 385-1) eeldab lisaks äriühingu netovarale teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ning äriplaani perspektiivikuse hindamist (kuna Riigikohus on seisukohal, et üldjuhul ei saa maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - nagu netovara seis või kahjumi suurus - alusel). Samuti eeldab antud kuriteo koosseis teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldab võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist, milleks antud menetluses rahalised vahendid ajutise halduri hinnangul praeguse seisuga puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuivõrd võlgniku tegevus on lõppenud, puuduvad teadaolevad lepingud tellijatega ning töötajad. Lisaks puudub võlgnikul igasugune vara kohustuste katmiseks – tervendamine eeldaks lisafinantseeringut. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äriplaan. Maksejõuetuse väljakujunemise ajaks võib pidada 2009.a, kui võlgniku omakapital pöördus negatiivseks ning võlgnikul puudus vara majandustegevuse jätkamiseks. Halduri hinnangul on arusaamatu ja põhjendamatu võlgniku poolt aprillis 2010 likvideerimismenetluse alustamine, kui puudusid varad, mida realiseerida nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri hinnangul moodustaks pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 3 000 eurot. 19.09.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Oliver Ennok on kohtule esitanud OÜ U (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 11 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajaga, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine). Oliver Ennok palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 880 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 290,40 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

2-12-24050 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt OÜ’l U (likvideerimisel) vara puudub, rahalisi kohustusi on ca 11 200 eurot, s.h maksuvõlg 10 635,78 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt ei ole ajutine haldur tuvastanud pankrotikuriteo tunnustele vastavaid tegusid. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise võimalused võivad esineda 2009.a tehingutes. Juhul kui pankrotimenetlus jätkub, vajaksid rahaliste vahendite olemasolu korral põhjalikumat analüüsi 2009.a teostatud laenu tagasimaksete ja kohustuste täitmisega seotud asjaolud, selgitamaks kas maksete sooritamisel on arvestatud kõigi võlausaldajate huvidega. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt OÜ U (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud.

2-12-24050 Kohus leiab, et U (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Oliver Ennok palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 880 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 290,40 eurot. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud ning on avaldanud, et võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liikmest likvideerija on nõus ajutise pankrotihalduri tasust hüvitama 300 eurot. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri Oliver Ennok’i töötasuks tuleb määrata 880 eurot (tasule lisandub sotsiaalmaks 290,40 eurot. Kohtu poolt määratud tasust tuleb 300 eurot välja mõista SA’lt ja 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitada riigi vahenditest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ U (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liikmest likvideerija SA(isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.