Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-43445
Tsiviilasi
DB hagi Tallinna linna vastu TK kaudu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
811,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: DB(isikukood XXX; elukoht: XXX); Kostja: Tallinna linn TK kaudu (registrikood XXX; asukoht:
XXX);
Kostja lepinguline esindaja: Tarmo S (XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt TK kaudu hageja DB`e (isikukood XXX) kasuks välja 811 (kaheksasada üksteist) eurot ja 97 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 12.04.2012.a kella 13.00 ajal õnnetus, milles hageja juhitud sõiduk suundus Tammsaare tee ristmikult Järvevana tee suunas ning sattus löökauku. Hageja sõiduk asus äärmises sõidureas ja teel olnud löökauku ei olnud võimalik vältida, sest tol ajahetkel oli liiklus väga tihe ning vasakusse sõiduritta ümberreastumine ei olnud võimalik.
2.Hageja esitas Tallinna Kommunaalametile avalduse kahju hüvitamiseks summas 236,20 eurot. Nimetatud kahju tekkis hageja kasutuses olevale sõidukile Volvo V70 (registrimärgiga XXX). 04.05.2012.a teatas kostja, et ei pea kahju hüvitamist võimalikuks, sest ohtlik teelõik oli alates 24.04.2012.a tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Kostja leidis, et märgi paigaldamisega olid kasutusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju hüvitamiseks. Hageja nõustub sellega, et paigaldatud oli liiklusmärk, kuid intensiivse liiklusvooluga pöörde sooritamisel ei olnud võimalik märki märgata.
3.Hageja pöördus 21.06.2012.a Harju Maakohtu poole hagiavaldusega, milles nõudis tolleks hetkeks teadaoleva kahju ehk 236,20 euro hüvitamist kostjalt. Hagi menetlemise ajal tsiviilasjas nr 2-12-24478 ei olnud sõiduk veel läbinud kapitaalset ülevaatust ning alles hiljem selgus, et tuleb täielikult välja vahetada sõiduki amortisaator. Selleks ajaks oli Harju Maakohus juba asunud otsust ette valmistama ning hagejal ei olnud võimalik enam nõuet suurendada. Harju Maakohtu 11.09.2012.a otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja kahju 236,20 eurot ja menetluskulud. Kostja otsust ei vaidlustanud.
4.27.09.2012.a pöördus hageja kostja poole uue nõudekirjaga, milles palus hüvitada täiendavalt sõiduki parema amortisaatori väljavahetamisega seotud kulud summas 811,97 eurot. Amortisaatori väljavahetus oli tingitud sõiduki löökauku sõitmisest 12.04.2012.a. Kostja keeldus kahju hüvitamisest.
5.Hageja leidis, et kostja vastutus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 7, sest kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja rikkus teeseaduse § 37 lg 1 p 2, mis kohustab teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Hoiatusmärk ei ole kahju tekkimise välistamiseks piisav ega vabasta tee omanikku vastutusest. Tee seisund peab olema liiklemiseks ohutu. Kostja märkis tsiviilasja nr 2-12-24478 läbivaatamisel, et augud teel olid läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 on kehtestatud tee seisundinõuded. Määruse § 12 kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
6.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Määruse § 5 p 17 järgi hoiatavad märgid 152 kuni 154 ebatasasusest teel. Tee seisundinõuete määruse § 3 lõikest 1 tuleneb, et kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Hageja sõidukit vigastanud löökauk remonditi järgmisel päeval, mis viitab tee ohtlikkusele. Teeseaduse § 37 lg 6 järgi on tee omanik kohustatud hüvitaja liiklejale tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse alusel välja antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud teeseaduse § 37 lg 2 nimetatud juhtudel.
7.Nõude rahalise suuruse arvestuse osas selgitas hageja, et kuigi 12.04.2012.a toimunud avariis sai sõidukil Volvo V70 kahjustada üks ratas, otsustati remonditöökojas sõiduki parema toimimise nimel välja vahetada mitte ainult ühe esiratta amortisaator, vaid mõlemad. Seetõttu on AS IA arve kogusumma kahe amortisaatori eest 1623,94 eurot. Hageja nõue kujuneb 1623,94 eurot/2 = 811,97 eurot.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Tegemist ei ole mõne teise sõidukiga asetleidnud kahjujuhtumiga. Seda tõendab AS IA15.07.2012.a arve, kus on märgitud sõiduki mark Volvo V70 ja registreerimismärk XXX. Hageja ei ole käitunud pahatahtlikult. Amortisaatori vahetamisega seotud nõuet ei menetlenud kohus tsiviilasja nr 2-12-24478 raames. AS IAesitas arvega seotud töökorralduse alles 18.10.2012.a ja hagejal ei olnud võimalik seda varem kohtule esitada. Kostja vastuväited
9.Kostja teatas kohtule, et tal on vastuväide selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse. Kostja nõudis asja menetlemise lõpetamist ega tunnistanud tema vastu esitatud nõuet. Kostja tõi välja et Harju Maakohtu 11.09.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-24478 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 236,20 eurot ja menetluskulud. 27.09.2012.a esitas hageja kostjale täiendava kahjunõude summas 811,97 eurot, mida kostja ei rahuldanud, sest kostja oli selleks ajaks täitnud Harju Maakohtu otsuse.
10.Kostja palus jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või jätta see rahuldamata. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-12-24478 hagiavalduse kohtule 18.06.2012.a ja see võeti menetlusse 22.06.2012.a. Kohus määras kirjaliku vastuse esitamise tähtaja ning selgitas mõlemale poolele nende kohustusi. Pärast eelmenetluse lõppu võib uusi taotlusi hagimenetluses esitada vaid juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Käesoleval juhul puuduvad mõjuvad põhjused, miks ei olnud vaidlusaluseid kuludokumente võimalik varem esitada ja hageja väidetud puhkuste periood ei saa olla mõjuvaks põhjuseks.
11.Hageja viitas 22.11.2012.a hagiavalduse lisas 5, et täielik sõiduki ülevaatus viidi AS Info Auto poolt läbi juba mai keskel, kus tuvastati, et löökaugust läbisõitmise tõttu sai kahjustada auto parem amortisaator, mis vajas vahetamist. 05.07.2012.a esitati arve amortisaatorite vahetamise eest. Hagejal oli seega võimalik esitada täiendavaid materjale juba tsiviilasjas nr 212-24478. Tagantjärgi esitatud kahjunõue võib olla seotud mõne teise sõidukiga toimunud kahjujuhtumiga, mida kostjale ei ole võimalik tagantjärgi kontrollida. Seetõttu ei nõustunud kostja hüvitama hagejale nõuet summas 811,97 eurot. Hageja jättis nõude varem pahatahtlikult esitamata. Kostja leidis, et TsMS § 371 lg 4 välistab hageja poolt uuesti kohtusse pöördumise. Kohtuotsuse põhjendused
12.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
13.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et 12.04.2012.a toimus Tallinnas kella 13.00 ajal õnnetus, milles hageja juhitud sõiduk sattus löökauku ning sai seetõttu kannatada. Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi teelõigule oli kostja paigaldanud liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“, mõistis Harju Maakohus 11.09.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-24478 kostjalt hageja kasuks välja õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Otsus on jõustunud.
14.Kostja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud seda, et ta vastutab hagejale 12.04.2012.a
õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel ning et tema vastutus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale võis 12.04.2012.a õnnetuse tagajärjel tekkida täiendav kahju summas 811,97 eurot ning kas hagejal oli õigus kahju hüvitamiseks pöörduda uue hagiavaldusega kohtu poole olukorras, kus hageja tsiviilasjas nr 212-24478 vastavat nõuet ei esitanud. Kostja leidis, et hageja uus nõue tuleks jätta läbi vaatamata.
15.TsMS § 371 lg 1 p 4 näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 363 lg 1 punktist 1 tuleneb, et hagi esemeks loetakse hageja nõuet. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on hagi aluseks need faktilised asjaolud, millistele hageja nõude esitamisel tugineb.
16.Kohus leiab, et hageja on pöördunud sama kostja vastu samast alusest tulenevas nõudes, nagu oli varasemalt menetluses Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-12-24478. Käesolevas asjas ei ole aga hageja hagiavalduse ese sama, mis oli varasemas tsiviilasjas. Varasemas asjas nõudis hageja kostjalt 236,20 euro suuruse kahju hüvitamist, kuid käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt sama õnnetusega tekitatud täiendava kahju hüvitamist summas 811,97 eurot. Seega on hageja pöördunud samal alusel sama kostja vastu, kuid tema nõude ese on uus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela hagejal pöörduda samast alusest tuleneva uue nõudega sama kostja vastu ning hagiavalduse menetlusse võtmisest ei saanud keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi. Kohus selgitas seda kostjale oma 31.12.2012.a pöördumises (toimiku lk 48).
17.Kostja on hageja nõudele vastu vaieldes väitnud, et täiendav kahju 811,97 eurot ei saanud tekkida õnnetuses osalenud hageja sõidukile Volvo V70, registrimärgiga XXX. Samuti on kostja väitnud, et hageja pidi täiendavast nõudest olema teadlik juba varasema hagiavalduse kohtule esitamise ajal. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust jätta hageja nõue kostja vastu rahuldamata.
18.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seose, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kooskõlas VÕS § 132 lõikega 3 hõlmab asja kahjustamise korral hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid.
19.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et nimelt 12.04.2012.a liiklusõnnetuses osalenud sõidukil Volvo V70, registrimärgiga XXX, on vahetatud esimesed amortisaatorid (IAAS arve nr XXX, toimiku lk 10). Kahe amortisaatori vahetamise kulu on kokku olnud 1623,94 eurot. IAAS on kinnitanud (toimiku lk 62), et sõiduki esmane avariijärgne ülevaatus oli visuaalne. Kui hageja tuli 18.04.2012.a vahetama mootoripatju, selgus, et sõiduki paremast amortisaatorist tilgub õli. Selleks, et tagada sõiduki parem toimimine, vahetati sõidukil ära mõlemad amortisaatorid. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et 12.04.2012.a õnnetuse tagajärjel sai hageja kasutuses oleval sõidukil Volvo V70 kahjustada üks esimestest amortisaatoritest, mis tuli välja vahetada. Amortisaatori kahjustumist ei avastatud koheselt. Kuigi sõidukil vahetati välja mõlemad esimesed amortisaatorid, esitas hageja kostjale nõude hüvitada vaid ühe amortisaatori vahetamisega seotud kulu summas 811,97 eurot. Mistahes muid tõendeid, mis välistaksid hageja poolt sellise kahju nõude esitamise, ei ole kostja kohtule esitanud.
20.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõudnud ühe amortisaatori vahetamisega seotud kulude hüvitamist tsiviilasjas nr 2-12-24478 esitatud hagiavalduses, ei võta temalt õigust esitada kohtule uut hagiavaldust täiendava kahju hüvitamise nõudes. Kuivõrd muid asjaolusid, mis välistaksid hageja nõude rahuldamise, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, kuulub hageja
nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitisena 811 eurot ja 97 senti.
21.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.