Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 07.08.2008.a. hageja ja OÜ R vahel liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz SL 500. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimustest kohustus hageja omandama OÜ R huvides ja soovil sõiduauto Mercedes-Benz SL 500 ning andma selle liisingulepingu perioodiks OÜ R valdusesse ja kasutusse. OÜ R peamiseks kohustuseks oli maksegraafikus fikseeritud liisingumaksete tasumine. Võlgnevuse tõttu ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. OÜ R sõiduautot ei tagastanud. OÜ R võlgnevus hageja ees on kokku 16 605,87 eurot. 15.10.2008.a. sõlmiti hageja ja OÜ R vahel liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Lexus GS 300 3,0 V6 President. OÜ R rikkus liisingulepingust tulenevat kohustust, mistõttu ütles hageja liisingulepingu ennetähtaegselt üles. OÜ R sõiduautot ei tagastanud. OÜ R võlgnevus hageja ees on kokku 19 188,20 eurot. 30.10.2008.a. sõlmiti hageja ja OÜ R vahel liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 307 1,4 (edaspidi Vara). Samal päeval sõlmis hageja TS`uga käenduslepingu, tagamaks solidaarselt liisingulepingust tulenevaid kohustusi OÜ-ga R . Hageja ja TS leppisid kokku, et TS vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 7502,03 eurot. Hageja kohustus omandama OÜ R huvides ja soovil Vara ning andma liisingulepingu perioodiks OÜ R valdusse ning kasutusse. OÜ R peamiseks kohustuseks oli maksegraafikus fikseeritud liisingumaksete tasumine. OÜ R rikkus maksete tasumise kohustust, hageja saatis OÜ-le R ja TS`ule 22.10.2009.a. teatise võlgnevuse olemasolu kohta ja liisingulepingu võimaliku ülesütlemise hoiatuse. Kuna võlgnevust nõutud tähtpäevaks ei likvideeritud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud liisingumaksed summas 502,02 eurot, s.o: tähtajaks tasumata osamaksed summas 244,17 eurot; tähtajaks tasumata intressimaksed summas 39,23 eurot; tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivise summas 19,41 eurot (periood 17.08.2009.a. – 02.11.2009.a.); tasumata kindlustusmakse summas 119,21 eurot. Kuna OÜ R Vara hagejale ei tagastanud, pöördus hageja OÜ ID poole ja kandis täiendavaid kulutusi summas 63,91 eurot. OÜ-l ID vara tagastada ei õnnestunud, millest tulenevalt on hageja poolt Vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutused ehk Vara jääkmaksumus summas 4 693,12 eurot. OÜ R võlgnevus hageja ees kokku on 5 259,05 eurot. Liisingulepingute ülesütlemise järgselt alustas hageja aktiivset menetlust liisinguesemete leidmiseks ning valduse taastamiseks. Hageja töötaja Janek Rüütalu kohtus 08.06.2010.a. TS`uga, et saada infot liisinguesemete kohta. TS avaldas, et liisinguesemed on müüdud kolmandatele isikutele. Uute ostjate isiku-ega kontaktandmeid TS nimetada ei osanud. Hageja edastas saadud informatsiooni OÜ-le ID, mis alustas liisinguesemete tagaotsimist. OÜ ID töötaja KP on hagejale avaldanud, et siiani ei ole õnnestunud teada saada, kuhu ja kellele on Vara müüdud. Hagejal ei olnud võimalik varasid võõrandada, et katta kostjate võlgnevust. Hageja palus hagiavalduses:

mõista OÜ-lt R hageja kasuks välja liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 16 605,87 eurot ja liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 19 188,20 eurot; mõista OÜ-lt R hageja kasuks välja viivis summas 35 273,49 eurot; mõista OÜ-lt R ja TS`ult solidaarselt hageja kasuks välja liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 5 259,05 eurot ja viivis summas 5 200,41 eurot, arvutatuna 5200,41 euro suuruselt võlasummalt alates 7.11.2009.a. (lepingu ülesütlemise kuupäev) kuni hagiavalduse esitamiseni, määras 0,25%; menetluskulud jätta solidaarselt OÜ R ja TS kanda. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused 14.09.2011.a. esitatud kirjalikus vastuses kostja TS hagi ei tunnista. Kostja ei ole hageja väidetavalt 22.10.2009.a. saadetud teatist kätte saanud ja talle ei ole ka muul viisil teatavaks saanud võimalik ülesütlemise aeg või ülesütlemise fakt ise. Hagiavaldusest ei nähtu, millest koosneb hagiavalduses esitatud nõue 5259,05 eurot kostja TS vastu. Tulenevalt käenduslepingust nr XXX vastutab käendaja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest üksnes juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid vältida. OÜ ID arvelt ei nähtu, millise juhtumiga seoses on arve koostatud. Selge ei ole, mis aja eest on tasumata osamaksed summas 244,17 eurot. Tõendatud ei ole tasumata kindlustusmaksed summas 119,21 eurot. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas on saadud vara jääkmaksumus summas 4693,12 eurot. Kostjalt TS ei ole alust nõuda viivist. Lähtuvalt käenduslepingust nr XXX on käendaja maksimumsummaks 7502,03 eurot, seega on hageja nõue 10 459,46 eurot kostja vastu põhjendamatu. Vajalik on tuvastada, kas toimunud ei ole kindlustusjuhtumit, mis annaks hagejale õiguse kindlustushüvitiseks. Kostja OÜ R seaduslik esindaja hagi ei tunnista, kuna tema ei ole liisingulepingut sõlminud, ei ole saanud OÜ R raamatupidamisdokumente ega omanud sõiduautot Peugeot 307, ei ole teinud ega sõlminud ühtegi lepingut seoses OÜ-ga R (tl 145). Menetluse käik Harju Maakohus 31.10.2012.a kohtumäärusega (tl 177) lõpetas tsiviilasjas menetluse OÜ R suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel. Kohus jätkas liisingulepingust nr XXX tuleneva nõude menetlemist käendaja T S (edaspidi: kostja) suhtes. Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet tulevalt asjaolust, et kostja kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu järgi 7502,03 eurot. Hageja loobus tasumata kindlustusmakse nõudest summas 119,21 eurot, liisingulepingu nr XXX ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõudest summas 63,91 eurot ning viivise võlgnevuse nõudest summas 2694,31 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 4995,93 eurot ning viivis summas 2506,10 eurot, so kokku 7502,03 eurot (tl 192-193). Kostja TS on kohtukutsed kätte saanud ja teatanud, et kohtuistungitel osaleda ei soovi. Kostja TS oli kohtule 14.09.2011.a. teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses (tl 137). Hageja taotles kohtuistungil asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohtuotsuse põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt 30.10.2008.a. sõlmiti hageja ja OÜ R , seaduslik esindaja TS, vahel liisinguleping nr XXX (edaspidi liisinguleping) (tl 8), mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 307 1,4 (edaspidi: Vara). Samal päeval sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, tagamaks solidaarselt liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 7502,03 eurot (tl 59).

Hageja taotleb kostjalt liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summas 4995,93 eurot ning viiviste summas 2506,10 eurot väljamõistmist. Hageja nõue liisingulepingust tuleneva võlgnevuse 4995,93 eurot nõudes koosneb järgmistest summadest: tähtajaks tasumata osamaksed summas 244,17 eurot; tähtajaks tasumata intressimaksed summas 39,23 eurot; tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis summas 19,41 eurot; Vara omandamiseks tehtud kulutused ehk Vara jääkmaksumus 4693,12 eurot. Kostja väidab, et ei ole hageja väidetavalt 22.10.2009.a. saadetud teatist kätte saanud ja kostja ei olnud teadlik võlgnevusest enne hagiavalduse ning selle materjalide kättesaamist. Hageja sellega ei nõustu. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 10.3 kohaselt liisinguandja annab teate liisingulepingu ülesütlemise kohta liisinguvõtjale üle allkirja vastu või edastab tähitud kirjaga liisingulepingus märgitud liisinguvõtja kontaktaadressile või aadressile, mille liisinguvõtja on liisinguandjale hilisemas kirjalikus või e-posti ja faksiga edastatud teatises teatavaks teinud. Juhul, kui nimetatud aadressile saadetud teade tagastatakse postiteenuse poolt seoses hoiutähtaja möödumisega loetakse, et liisinguvõtja on teate kätte saanud. Liisingulepingule on alla kirjutanud OÜ R seaduslik esindaja TS, kes oli äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ R seaduslik esindaja kuni 06.11.2009.a. Liisingulepingus on OÜ R kontaktaadressiks märgitud XXX. Käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab käendaja liisinguvõtja poolt liisingulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt liisinguvõtjaga, sealhulgas liisinguandjale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, liisingulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuste või mis tahes muu liisingulepingust tuleneva summa tasumise eest. Kahtluse vältimiseks kinnitavad pooled, et käendaja vastutab ka liisingulepingu kehtetuse tagajärjel tekkivate nõuete, sealhulgas alusetu rikastumise, kehtetusega seotud kahju hüvitamise, tagasitäitmisega seonduvate nõuete samuti ka liisingulepingu rikkumise tõttu liisingulepingust taganemisel või ülesütlemisel tekkivate nõuete eest. Liisinguvõtjalt sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja ainult juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid vältida. Käenduslepingu p 4 järgi käendaja kohustub informeerida liisinguandjat kirjalikult nime ja elukoha muutumisest, samuti käendaja töölepingu lõppemisest, palgatingimuste halvenemistest või muust sissetuleku vähenemisest 5 (viie) päeva jooksul pärast vastavate muudatuste sisseviimist töölepingusse või vastava asjaolu toimumist, samuti kõigist muudest asjaoludest, mis võivad halvendada käendaja maksevõimet. Käenduslepingus on kostja kontaktaadressiks märgitud Oja 16, 80034 Pärnu. Kostja kinnitas käenduslepingu allkirjastamisega, et on tutvunud liisingulepinguga ning kinnitab allkirjastamisega, et mõistab käenduslepingus sisalduvaid kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 kohaselt toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemise avalduse tegemisega teisele poolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt muutub ülesütlemisavaldus, kui kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus, kehtivaks kättesaamisega. Postisaadetise väljastusteatega on tõendatud, et hageja on teatise saatnud kostja lepingulisele aadressile. Teatise kättesaamist on kinnitanud kostja lähikondlane Toomas Sinilaid (tl 157-158). Tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks hagejale teatanud mõne muu aadressi. Seega saab lugeda teatise kostja poolt kättesaaduks.

Kohus nõustub hagejaga, et võlausaldaja ei ole kohustatud eraldi saatma lepingu ülesütlemise avaldust, kui ta on juba varasemalt edastanud avalduses nõudnud kohustuse täitmist, andnud tähtaja kohustuse täitmiseks ning märkinud, et kohustuse täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu ülesütlemine. Vastuses hagiavaldusele leidis kostja, et hagiavalduses toodud hageja nõue on ebaselge, st kostja jaoks on arusaamatu, millest nõue koosneb. Hagi esitamise seisuga olid sissenõutavaks muutunud liisingu- ja kindlustusmaksed summas 502,02 eurot (tl 63-70). 17.10.2012.a. menetlusdokumendis esitas hageja nõude üksikasjaliku selgituse (tl 154). Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Menetluse kestel loobus hageja tasumata kindlustusmaksete nõudest summas 119,21 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingueseme ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvestatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hageja on liisingulepingu nr XXX lugenud ülesöelduks pärast 15.11.2009.a. tasumisele kuulunud liisingumakset. Võttes arvesse kostjate poolt alates 15.12.2009.a. kuni 15.10.2013.a. tasumisele kuulunud osamaksed summas 3394,31 eurot, millest on maha arvestatud lepingust tulenev intress ja muud summad ning juurde arvestatud 15.10.2013.a. tasumisele kuuluv viimane osamakse summas 1298,81 eurot, on VÕS § 367 lg 1 mõistes liisingueseme ostuhinna finantseerimise kuludeks (mis ei ole kaetud liisingumaksetega) 4693,12 eurot. Kohus nõustub hageja arvestusega. Vastuses hagiavaldusele leidis kostja, et vajalik on tuvastada, kas Vara kostja OÜ R valdusest väljamineku puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga, mille esinemise korral oleks kindlustusandjal kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Vara kindlustus oli vormistatud SI AS-s. SIAS õiendiga (tl 194) on tõendatud, et perioodil 30.10.2008 – 29.10.2009 kehtis Vara suhtes kaskokindlustuse leping nr XXX. Kindlustatud riskideks oli liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, klaasikindlustus ja õnnetusjuhtumi kindlustus, kindlustusvõtjaks R OÜ. Eelnimetatud lepingu põhjal ei ole SIAS registreerinud ühtegi kahjuteadet ega maksnud hüvitist. Seega ei ole SIAS-il kohustust hüvitada hagejale tekkinud kahju. Kostja leiab, et temalt ei ole alust nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt oli viivise suuruseks 0,25% päevas. Kostja vastutab viivise tasumise eest käenduslepingu punkti 1 järgi. Hageja on viivisenõuet vähendanud 2506,10 euroni. Viivise arvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus märgib, et viivise arvestus on korrektne ja viivis tuleb hageja nõutud määras välja mõista. Kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4995,93 eurot ja viivis 2506,10 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Hageja nõue kostja vastu oli hagi esitamisel 5259,05 eurot ja lisanduvad viivised. Menetluse kestel vähendas hageja nõuet, loobudes kindlustusmaksete nõudest summas 119,21 eurot ja liisingulepingu nr XXX ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõudest summas 63,91 eurot ja osaliselt viivise võlgnevuse nõudest. Hageja lõplikuks nõudeks oli välja mõista kostjalt liisingulepingust tulenev võlgnevus 4995,93 eurot ja viivised. Kuna hageja vähendas nõudeid menetluses, jätab kohus menetluskuludest 95 % kostja kanda ja 5 % hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.