lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-2-13

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 20.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-2-13
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
20.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1134
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-2-13

Määruse kuupäev

Tartu, 20. veebruar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Juri Stronfeli hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks; apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-2399

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Stronfeli määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Juri Stronfel, esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eesti Vabariik Tallinna Vangla kaudu (Justiitsministeeriumi volitusel)

Asja läbivaatamise kuupäev

28. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-2399 ja saata asi samale ringkonnakohtule Juri Stronfeli apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.
Määrata osaühingule Andres Lusmägi Advokaadibüroo riigieelarvest makstavaks tasuks Juri Stronfelile kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest 153 eurot 60 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Juri Stronfel (hageja) esitas 20. jaanuaril 2011 Harju Maakohtule hagi, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 2000 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
3.Harju Maakohus jättis 10. oktoobri 2012. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus menetles vaidlust kirjalikult lihtmenetluses. Maakohus märkis oma otsuse edasikaebamise korra juurde, et kohus annab loa kaebuse esitamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 6. novembri 2012. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole otsuses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi mitterahuldav otsus ei ole maakohtu selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi mittevaralise kahju (tervisekahju) hüvitamiseks, paludes kostjalt välja mõista 2000 eurot. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Alternatiivselt palus hageja saata asi maakohtule edasikaebamiseks loa andmise lahendamiseks, kui Riigikohus leiab, et maakohtu otsuses edasikaebamiseks luba ei antud, kuid otsus oli ebaselge ja võis viia hageja eksitusse. Hageja leiab, et maakohtu otsuses on antud ühemõtteliselt luba edasikaebamiseks. Nii TsMS § 442 lg 10 kui ka TsMS § 637 lg 21 sätestavad, et edasikaebamise luba peab sisalduma otsuses. Mõlemad sätted aga ei täpsusta seda, millises TsMS § 442 lg-s 1 nimetatud otsuse osas peab edasikaebamise luba sisalduma. Maakohus toimis õigesti, kui lisas edasikaebamise loa vahetult edasikaebamise korrale. Hageja ei pidanud aru saama, et kui kohtuotsuses sisaldub lause „Kohus annab loa kaebuse esitamiseks", siis tegelikult tuleb sellest aru saada vastupidi.
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja leiab, et edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Seetõttu peaks maakohus sõnastama edasikaebamise loa andmise otsuses koos

viitega TsMS § 442 lg-le 10 ja TsMS § 637 lg-le 21. Praegusel juhul on maakohus märkinud otsusesse üldise edasikaebamise korra.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Praeguses vaidluses tuleb lahendada küsimus, kas maakohus on andnud loa oma otsuse vaidlustamiseks või mitte. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse edasikaebamise korra juures sisalduv lause „Kohus annab loa kaebuse esitamiseks" ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Hageja ei nõustunud määruskaebuses selle seisukohaga. Kolleegium on oma praktikas korduvalt selgitanud, et lihtmenetluse asjas (vt TsMS § 405) ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust tingimata menetlema (vt nt 31. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-2-1-113-12, p 9). Apellatsioonkaebuse võib jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnatud tõendeid või see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tehtud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus ei ole praeguses asjas andnud luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. Õige on see, et üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses (vt nt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-2-1-113-12, p 9; 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 6), kuid praegusel juhul on maakohus otsuses selgelt märkinud: „Kohus annab loa kaebuse esitamiseks." Kolleegium leiab, et sellega on maakohus andnud edasikaebamiseks loa TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. On küll õige, et maakohus ei ole otsesõnu eelnimetatud sätetele viidanud, kuid siiski on maakohus oma otsustuse edasikaebamise kohta sõnaselgelt väljendanud ning sellega on antud pooltele luba esitada apellatsioonkaebus. Teistsugune seisukoht ei ole kooskõlas otsuses oleva eelnimetatud lausega ning sellest tulenevalt on ringkonnakohtu seisukoht meelevaldne. Kolleegium ei soostu ringkonnakohtuga selles, et eespool tsiteeritud lause on maakohtu selgitus kohtuotsuse peale edasikaebamise korra kohta. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Harju Maakohtu 9. juuni 2011. a määrusega on hagejale antud riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 3 ja § 20 lg 1 alusel esindas hagejat kassatsioonimenetluses vandeadvokaat Andres Lusmägi samanimelisest advokaadibüroost. Lähtudes eeltoodust, esitas vandeadvokaat Andres Lusmägi Riigikohtule taotluse määrata kindlaks hagejale kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus.

Esitatud taotlusel kohaselt soovis hageja esindaja saada tasu riigi õigusabi kulude hüvitamise eest koos käibemaksuga 153 eurot 60 senti. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud kulutused on põhjendatud ning RÕS § 22 lg 7 alusel tuleb määrata õigusabi osutaja riigi õigusabi tasuks 128 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud dokumendi „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise korra" p 13 alusel välja Eesti Advokatuur.

10.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.