Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-12-25382
Kohtuasi
B N (N) hagi KORTERIÜHISTU (edaspidi KÜ) SUUR VIIS
vastu 03.04.2012 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes
Hageja: B N (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: isa S N (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: KÜ SUUR VIIS NARVA (registrikood 80121568, asukoht Suur 5-1, 20307 Narva) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksei Galkin (isikukood XXX, asukoht XXX) Hagimenetlus 24.01.2013, avalikul kohtuistungil
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Jätta menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-25382 85% hageja kanda ja 15% kostja kanda. Kohtu selgitus: pooltel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3).
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks
Tsiviilasi nr 2-12-25382
7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 02.07.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt 21.03.2012.a oli Suur tn 5 asuva elamu teadetetahvlil teade järjekordse üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Teate kohaselt oli üldkoosoleku toimumisajaks määratud 03.04.2012.a ning päevakorda olid pandud järgmised teemad: korteriühistu juhatuse aruanne 2011.a tehtud töödest 2012.a tööplaan revisjonikomisjoni liikmete valimine. Hageja seaduslik esindaja ei saanud juhatuselt ei 2012.a planeeritavate tööde plaani eelnõud, ei juhatuse poolt 2011.a tehtud tööde aruannet ega bilanssi. Hageja seaduslik esindaja ei saanud 03.04.2012.a toimunud üldkoosoleku tööst osa võtta. Teistelt majaelanikelt sai hageja seaduslik esindaja 04.04.2012.a teada, et üldkoosolek toimus 03.04.2012.a. 04.04.2012.a, järgmisel päeval peale üldkoosoleku toimumist (03.04.2012), saatis hageja seaduslik esindaja kostjale nõude esitada talle 03.04.2012.a toimunud üldkoosoleku protokolli koopia, seda kinnitab postikulude eest tasumise kviitung. Kostja sai nimetatud nõude kätte 05.04.2012.a kell 13:15. Hageja seadusliku esindaja nõudele vaatamata ei esitanud kostja talle üldkoosoleku protokolli koopiat. 03.04.2012.a toimunud üldkoosoleku protokolli koopia nõue on esitatud hageja seadusliku esindaja poolt tsiviilasja nr 2-12-8657 raames. 26.06.2012.a sai hageja seaduslik esindaja kätte korteriühistu teatise kommunaal- ja teenustasude arvestamise kohta 2012.a juunikuu eest. Teatisel oli lisandunud kulurida „sihtlaekumine“. Selgitusena oli teatises ära toodud, et kooskõlas korteriühistu liikmete poolt 03.04.2012.a üldkoosolekul vastu võetud otsusega arvestatakse ajavahemikul alates 01.06 kuni 30.09.2012.a sihtlaekumisena remondifondi 0,6 €/ l m2. Kuna 03.04.2012.a toimunud üldkoosoleku otsused olid vastu võetud seadust rikkudes ja üldkoosoleku kokku kutsumisel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, leiab hageja seaduslik esindaja, et üldkoosoleku otsus on tühine ja see tuleb tühistada. Kuna üldkoosolek, kus kinnitati 2012.a majandustegevuse plaan ja juhatuse tegevuse 2011.a aruanne, toimus 03.04.2012.a, oli juhatus kohustatud esitama hagejale dokumendid tutvumiseks mitte hiljem kui 20.03.2012.a. Hageja ei saanud kostjalt eelpool toodud tähtajaks mitte mingisuguseid dokumente (ei majandustegevuse plaani ega juhatuse aruannet). 2(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
Kuna üldkoosolek toimus 03.04.2012.a, siis kooskõlas korteriühistu Põhimäärusega oli juhatus kohustatud teavitama korteriühistu liikmeid järjekordse üldkoosoleku toimumisest mitte hiljem kui 19.03.2012.a. Juhatus pani üldkoosoleku toimumise teate üles alles 21.03.2012.a. Kui üldkoosolek toimus 03.04.2012.a, siis üldkoosoleku protokoll oleks pidanud olema kõigile korteriühistu liikmetele kättesaadav mitte hiljem kui 17.04.2012.a. Vaatamata hageja seadusliku esindaja nõudele ei esitanud kostja juhatus protokolli koopiat. Kuna hageja seaduslikul esindajal ei ole käes üldkoosoleku protokolli koos allkirjalehtedega, ei saa ta viidata muudele rikkumistele, mis võisid olla toimunud üldkoosoleku läbiviimise käigus. Kuna.03.04.2012.a toimunud üldkoosolek kutsuti kokku üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes, tuleb.03.04.2012.a toimunud üldkoosoleku otsused tühistada. Hageja palub tühistada korteriühistu Suur Viis Narva 03.04.2012.a toimunud üldkoosoleku otsused; mõista kostjalt välja kohtukulud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja on esitanud hagiavalduse abielu lahutamise nõudes 2.07.2012. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 11 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Sama paragrahvi lg 4 p 8 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Seega antud asja hagihind moodustab 3 500 eurot.
Kohtule 07.08.2012 esitatud hagivastuse kohaselt (tl 41-43) hageja seaduslik esindaja viitab sellele, et enne 03. aprilli 2012.aasta ühistu toimumist ta ei saanud kätte õigeaegselt dokumendid tutvumiseks (2011.aasta aruanne, 2012.aasta majandustegevuse aastakava, bilanss). Ühtlasi, hageja seaduslik esindaja viitab sellele, et ühistu üldkoosoleku kokkukutsumine oli seadusvastane. Hageja seadusliku esindaja seisukoht on ekslik. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue ei vasta tegelikkuse ja hageja seadusliku esindaja poolt ei ole esitatud tõendid. Samuti, hageja seadusliku esindaja väited selle kohta, et ta ei saanud dokumendid õigeaegselt kätte, ja 03. aprilli 2012.aasta ühistu üldkoosoleku kokkukutsumine toimus rikkumisega on ebausaldusväärsed, ebapiisavad ja vastuolulised. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et nõude olemasolu ja õiguse tõendamine tsiviilprotsessis on hageja kohustus. Kostja ei ole kohustatud rahuldama nõuet, mis ei vasta tegelikkusele, ei ole põhjendatud ja on vastuolus kehtiva seadusandlusega.
3(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
4(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 53-57) poolte vahel on vaidlus, kas juhatus teavitas korteriühistu liikmeid üldkoosoleku toimumise ajast põhimääruse punktis 29 ettenähtud etteteatamistähtajast kinni pidades või mitte. Kostja väidab, et teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta avaldati 18.03.2012.a. Hageja kinnitab, et nimetatud teade riputati üles alles 21.03.2012.a. Hageja soovib tõendada asjaolu, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade riputati üles alles 21.03.2012.a, tunnistaja Tatjana Botšarnikova ütlusega. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas korteriühistu 2012.a majandustegevuse plaan ja juhatuse töö aruanne koos 2011.a bilansiga oli esitatud hagejale tutvumiseks korteriühistu põhimääruse punktis 31 ettenähtud tähtajaks või mitte. Kostja kinnitab, et need dokumendid olid pandud kõigi korteriühistu liikmete postkastidesse. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei viita, millal seda tehti. Hageja kinnitab, et tema ei saanud neid dokumente tutvumiseks korteriühistu põhimääruses kindlaksmääratud tähtajaks. Hageja soovib tõendada, et tema ei saanud nimetatud dokumente kätte korteriühistu põhimäärusega määratud tähtajaks tunnistaja Tatjana Botšarnikova ütlusega. Kuna hagejal ei olnud võimalust enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist tutvuda üldkoosoleku protokolliga, sest kostja keeldus hageja kirjalikule sooviavaldusele vaatamata seda talle esitamast (protokolli koopia esitati alles tsiviilasjas nr 2-12-8657 toimunud kohtuistungil), täiendab hageja oma hagiavalduses toodud argumente. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja üldkoosoleku 03.04.2012.a protokolli kohaselt sisaldas üldkoosoleku päevakord kolm punkti, mis olid: juhatuse 2011.a töö aruanne, korteriühistu majandustegevuse plaan 2012.a ja revisjonikomisjoni valimine. Nagu üldkoosoleku protokollist selgub, võeti otsused vastu kaheksas punktis. Küsimused, mille suhtes võeti üldkoosoleku 03.04.2012.a protokolli kohaselt vastu otsused, kuid mis ei olnud üldkoosoleku päevakorras, olid: korteriühistu komisjoni koostamine korteri nr 7 kohal oleva katuse läbijooksmise fakti kindlakstegemiseks; sihtlaekumise kogumise suurusega 0,60 eurot/m2 jätkamine ajavahemikus juunist kuni septembrini; 2012.a teenustasu tariifi 0,40 eurot/m2 kinnitamine; töötasu kinnitamine korteriühistu juhatajale, raamatupidajale ja kojamehele; prügi väljaveo eest 0,80 euro suuruse tasu kinnitamine ühe elaniku kohta. Nagu selgub vaidlustatavast üldkoosoleku protokollist, ei tehtud ettepanekuid üldkoosoleku päevakorra muutmiseks või täiendamiseks. Mittetulundusühingute seaduse § 20 lg 5 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Seega võttis üldkoosolek vastu otsuseid küsimustes, mis ei olnud päevakorda pandud, kuigi nende otsuste vastu võtmine puudutas selliseid tähtsaid momente korteriühistu tegevuses nagu teenustasu suuruse kinnitamine, prügiveo hindade kinnitamine ja korteriühistu palgalistele töötajatele töötasu kinnitamine. Vaidlustatavast üldkoosoleku protokollist tuleneb, et võeti vastu otsus kinnitada prügi väljaveo hinnaks 0,80 eurot inimese kohta. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu Suur Viis Narva põhimääruse jagu 11 punkt 4 sätestab, et korteriühistu liige 5(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
on kohustatud õigeaegselt tasuma majanduskulude eest /..../ arvestusega elamu 1 m2 kogupindala kohta. Seega võttis üldkoosolek vastu otsuse, mis rikub Korteriühistu seaduse sätteid ja korteriühistu põhimäärust majanduskulude kandmise osa arvestamise korra osas ja see otsus puudutab kõigi korteriühistu liikmete huve. Mittetulundusühingute seaduse § 242 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kuna juhatus ei informeerinud üldkoosoleku kokkukutsumisest määratud etteteatamistähtajast kinni pidades, hagejale ei esitatud ettenähtud tähtajaks korteriühistu 2012.a majandustegevuse plaani ja juhatuse töö aruannet koos 2011.a bilansiga, üldkoosolek võttis vastu otsuseid küsimustes, mis ei olnud üldkoosoleku päevakorda pandud, üldkoosolek võttis vastu otsuseid, mis rikuvad seadust ja korteriühistu põhimäärust, tuleb korteriühistu 03.04.2012.a üldkoosoleku otsused tühistada.
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohus kuulas tunnistajatena üle Tatjana Botšarnikovat, Natalja Vassiljevat ja Anatoly Zamorskiyt.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Poolte vahel enam ei ole vaidlust selle üle, et hagiavaldus hageja nimelt esitas ja kirjutas alla alaealise hageja seaduslik esindaja – isa S N. Perekonnaseaduse § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõigust omav lapsevanem lapse seaduslik esindaja. Kohtule esitatud hageja sünnitunnistuse kohaselt S N on B N isa (tl 58). Samuti poolte vahel ei ole enam vaidlust selle üle, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 250 eurot (tl 31). Poolte vahel puudub vaidlus, et B N on XXX asuva korteriomandi omanik ja seega KÜ Suur Viis Narva liige ning et KÜ Suur Viis Narva majandab hageja elamut. Hageja leiab, et KÜ Suur Viis Narva liikmete 03.04.2012 koosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud järgitud põhikirjas sätestatud üldkoosolekust etteteatamise aega, samuti ei olnud postkasti pandud üldkoosoleku päevakorda kuuluvaid küsimusi puudutavad materjalid, nagu näeb ette põhikiri. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. 6(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
KÜS §-s 13 lg 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätib, et korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb kohaldamisele mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 241 lg 1, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et KÜ Suur Viis Narva pani korteriühistu juhatus infotahvlile välja kutse üldkoosoleku kokkukutsumisest ja määras üldkoosoleku toimumise ajaks 03.04.2012.a kell 18.00 (tl 7, 8) järgmise päevakorraga:
Tsiviilasi nr 2-12-25382
tavaliselt tunnistaja ja S. N töötavad kolmapäeviti koos ja sel päeval nad tulid koju koos. Kui S. N poleks seisma jäänud ja ei hakanud väljendama ebarahuldust selle teade kohta, siis tunnistaja poleks mäletanud seda päeva. Tunnistaja ei saanud teadet mitte märgata, kui see oleks ülesriputatud varem, kuna siis, kui lähed trepist alla siis kohe see tahvel otse silmade ees. Kui tahvlil midagi on, siis on raske mitte märgata. Tunnistaja on kindel, et varem kui 21.03.2012 teade ei olnud tahvlile ülesriputatud. Kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud Natalja Vassiljeva andis ütlusi selle kohta, et ta on KÜ Suur Viis Narva elanik ja liige. Üldkoosolek oli määratud tunnistaja jaoks tähtsa päevale, kuna tema tütrel on 03. aprillil sünnipäev. Kui 18.03.2012.a õhtul tunnistaja tuli majast välja, kuna 19.03.2012.a. tal oli päevane vahetus ja oli vaja õhtul poes käia, sellel ajal nägi tunnistaja kulutust. Juba päeval 19.03.2012.a. graafikuga ja kalendriga tunnistaja arvutas välja päevi ja tuli välja, et 03.04.2012 tal on puhkepäev. See on hea ühelt poolt ja teiselt poolt tema tütrel on sünnipäev. Tunnistaja teab, et seaduse järgi kulutus peab olema välja riputatud 7 päeva enne koosolekut, põhikirja järgi aga 15 päeva enne. Tähtaja kohta mingit pretensioone ei olnud ja tunnistaja pidi ühiskondliku huvid kõrgemale kui isiklikud ja pidi minema üldkoosolekule. Kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud Anatoly Zamorskiy andis ütlusi selle kohta, et kulutus koosoleku kohta, mis toimus 3.04.2012.a, oli üles riputatud 18.03.2012.a. Tunnistaja alati vaatab. Ta pidi lastelast hoidma: kord oli laps naisega ja teine kord tunnistajaga ja seoses lapse hooldamisega, kui tunnistaja ise ei saanud koosolekust osa võtta, siis andis Svetlana Kublitskajale volituse tema esindamiseks koosolekul. Tunnistaja mäletab nii hästi, et kulutus oli ülesriputatud just 18.03.2012 seoses sellega, et ta ravis oma hambaid ja vaatas, et ei satuks päevad kokku, jälgis kõike päevi. Samuti pidi ta teadma, kas tema hoiab lastelast või mitte. Mis nädalapäev oli 18.03.2012 tunnistaja ei mäleta. Enne olid juba vaidlused kulutuse üles riputamise tähtaegade kohta, oli paika pandud, et kulutus riputatakse ülesse kaks nädalat enne koosolekut. Tunnistaja loeb kulutused läbi. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja T. Botšarnikova ütlustesse, kuna ta on hageja ema ja S. Nikitini elukaaslane rohkem kui 20 aastat, hageja on tunnistaja T. Botšarnikova ja S. N ühine laps, tunnistaja T. Botšarnikova võib olla antud asjas huvitatud isikuks. Tunnistajate N. Vassiljeva ja A. Zamorskiy ütlustes kohtul ei ole alust kahelda. Nad hästi mäletavad, et kulutus 03.04.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta oli ülesriputatud just 18.03.2012, selle kuupäevaga on nendel seotud isiklikud sündmused. Hageja poolt esitatud kulutuse foto (tl 7) ei lükka ümber tunnistajate N. Vassiljeva ja A. Zamorskiy ütlused ning ei kinnita tunnistaja T. Botšarnikova ütlused. Kohus leiab tõendatuks, et teade (kulutus) KÜ Suur Viis Narva liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise kohta oli tahvlile ülesriputatud 18.03.2012, seega pidades kinni KÜ Suur Viis Narva põhikirjas ettenähtud etteteatamise tähtaja. KÜS § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. KÜ Suur Viis Narva põhikirja p 31 näeb ette, et ühistu juhatus annab vähemalt kaks nädalat enne korralist üldkoosolekut igale ühistu liikmele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Põhikirja p 32 kohaselt majandustegevuse aastakava sisaldab korteriomandite esemete mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning ühistu liikmete kohustusi siht- ja majandusmaksete tasumised. 8(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
Tunnistaja T. Botšarnikova andis ütlusi, et mingid dokumendid ta postkastist ei võtnud välja ja keegi talle neid ei näidanud. S. N pidevalt vaatab postkasti ja kontrollib postkasti ja ta ootas küll mingid dokumendid. Tunnistaja ise ei näinud KÜ majandustegevuste aruanne aastakava ja bilansi dokumendid. Tunnistaja N. Vassiljeva ütluste kohaselt tavaliselt dokumendid pannakse postkastidesse ja umbes samal ajal riputatakse üles kulutus. Samuti need dokumendid asuvad laua peal koosoleku ajal. Postkastidesse pannakse raamatupidamisdokumendid, bilansid, enamuses kõik, mis puudutab finantsi. See tehakse KÜ-s igaks koosolekuks, mitte ainult selleks mis toimus 3.04.2012.a. Saladust selles ei ole. Alati kõik dokumendid on kätte saadavad nende jaoks kes tahab nendega tutvuda. Antud juhul aega oli küllaltki dokumentidega tutvumiseks. Tunnistaja isiklikult tutvus dokumentidega. Dokumentides oli umbes 3-4 lehti. Tunnistaja ei valda raamatupidamise terminoloogia, aga nägi täpselt mille peale oli kulutatud raha. Ta vaatab millised tööd olid teostatud. Ta nägi majapidamisplaani 2012.a. kohta ja tutvus sellega. Milline tariif oli pakutud teeninduse tasuks tunnistaja ei oska öelda täpselt, aga see oli arutatud koosolekul ja kinnitati koosolekul. Kas oli punkt katuse remondi kohta tunnistaja ei mäleta. Korjavad sihtmaksed remondiks, aga üldkoosolek otsustab mille remondiks need raha lähevad. Tunnistaja mäletab, et keldri akende vahetus oli koosolekul otsustatud. Tunnistaja A. Zamorskiy ütluste kohaselt dokumendid saavad alati kätte umbes kaks nädalat enne koosolekut. Dokumente on suur pakk. Mis on tehtud ja mille eest maksti. Tunnistaja sai dokumendid postkastist, muuhulgas majandustegevusplaan. 2012.a. olid planeeritud pisiasjad katuse remondi ja katuse vee ärajooksu torude kohta. Need tööd olid sissekirjutatud majandustegevusplaani. Kohus suhtub kriitiliselt ka tunnistaja T. Botšarnikova ütlustesse dokumentide kohta, kuna ta on hageja ema ja S. N elukaaslane rohkem kui 20 aastat, hageja on tunnistaja T. Botšarnikova ja S. N ühine laps, tunnistaja T. Botšarnikova võib olla antud asjas huvitatud isikuks. Samuti kohus saatis S. N dokumendid (s.h kostja poolt esitatud 03.04.2012 koosoleku protokoll), mida S. N sai isiklikult kätte (tl 99), kuid 08.01.2013 kohtuistungil S. N väitis, et ei saanud protokolli. Kohus leiab, et selline suhtumine dokumentidesse räägib sellest, et S. N võis saada KÜ dokumendid, kuid pani neid kuskile ja unustas. Tunnistajate N. Vassiljeva ja A. Zamorskiy ütlustes kohtul ei ole alust kahelda. Nad said vajalikud dokumendid postkastist tähtaegselt, tutvusid nendega. Kohus ei usu, et KÜ pani dokumendid valikuliselt. Kui tunnistajad N. Vassiljeva ja A. Zamorskiy said dokumendid postkastist, kohtul ei ole alust kahelda, et need on olnud pandud ka hageja postkasti. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus tuvastatuks, et KÜ Suur Viis Narva juhatus 03.04.2012 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikkunud selleks ette nähtud korda. Kooskõlas MTÜS § 21 lg 7 pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Vaidlusalune üldkoosolek toimus 03.04.2012, hagi oli esitatud kohtule 02.07.2012. Hageja ise seletas, et pöördus kohtusse hagiga kohustamiseks KÜ-t esitada üldkoosoleku protokolli ja teise tsiviilasja raames oli see protokoll hagejale esitatud. Samuti olid vajalikud dokumendid esitatud kohtule ja saadetud hagejale käesoleva asja raames. Kuna hageja esitas hagi 9(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
KÜS § 13 lg-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul, leiab kohus, et üldkoosoleku protokolli mitte esitamine 14 päeva jooksul peale üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist, ei rikkunud hageja õigust ja ei takistanud kohtusse pöördumisele. Hageja oma arvamuses hagi vastuse kohta samas on leidnud, et 03.04.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised ka muude rikkumiste tõttu. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja üldkoosoleku 03.04.2012.a protokolli kohaselt sisaldas üldkoosoleku päevakord kolm punkti, mis olid: juhatuse 2011.a töö aruanne, korteriühistu majandustegevuse plaan 2012.a ja revisjonikomisjoni valimine. Üldkoosoleku protokollist selgub, et võeti otsused vastu kaheksas punktis, mis ei olnud üldkoosoleku päevakorras: korteriühistu komisjoni koostamine korteri nr 7 kohal oleva katuse läbijooksmise fakti kindlakstegemiseks; sihtlaekumise kogumise suurusega 0,60 eurot/m2 jätkamine ajavahemikus juunist kuni septembrini; 2012.a teenustasu tariifi 0,40 eurot/m2 kinnitamine; töötasu kinnitamine korteriühistu juhatajale, raamatupidajale ja kojamehele; prügi väljaveo eest 0,80 euro suuruse tasu kinnitamine ühe elaniku kohta. Üldkoosoleku protokolli kohaselt ei tehtud ettepanekuid üldkoosoleku päevakorra muutmiseks või täiendamiseks. Seega võttis üldkoosolek vastu otsuseid küsimustes, mis ei olnud päevakorda pandud, kuigi nende otsuste vastu võtmine puudutas selliseid tähtsaid momente korteriühistu tegevuses nagu teenustasu suuruse kinnitamine, prügiveo hindade kinnitamine ja korteriühistu palgalistele töötajatele töötasu kinnitamine. Üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada prügi väljaveo hinnaks 0,80 eurot inimese kohta. Korteriühistu Suur Viis Narva põhimääruse jagu 11 punkt 4 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma majanduskulude eest /..../ arvestusega elamu 1 m2 kogupindala kohta. Seega võttis üldkoosolek vastu otsuse, mis rikub Korteriühistu seaduse sätteid ja korteriühistu põhimäärust majanduskulude kandmise osa arvestamise korra osas ja see otsus puudutab kõigi korteriühistu liikmete huve. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Mittetulundusühingute seaduse § 242 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja palub korteriühistu 03.04.2012.a üldkoosoleku otsused tühistada. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
10(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
Vastavalt MTÜS § 201 lg 5 küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. KÜ Suur Viis Narva liikmete 03.04.2012 üldkoosoleku kokkuutsumise teatel (tl 7, 8) oli avaldatud järgmine päevakord:
Tsiviilasi nr 2-12-25382
Sihtmaksete kogumist summas 0,60 eurot/1m2 kohta perioodil juuni-september (4 kuud) ja 2012.a tariifi kinnitamine maja teenindamisele summas 0,40 eurot/1m2 kohta arutati päevakorrapunkti 2 juures. Seega leiab kohus, et nende küsimuste otsustamine on hõlmatud 2012.a majandustegevuse aastakavaga. Hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab ülalmainitud otsuste vastuvõtmist, lähtus kohus sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige peab arusaama, millised küsimused iga päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kui 03.04.2012 üldkoosoleku päevakorda oli märgitud korteriühistu juhatuse aruanne 2011.a tehtud töödest ja 2012.a tööde plaan, pidi mõistlik korteriühistu liige aru saama, et nende küsimuste üle otsustamine võib hõlmata ka selle otsustamist, kuidas planeeritud töödega seotud kulutused kanda. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega seadus võimaldab teha otsuseid majapidamiskulude kandmise kohta. Kohus lähtus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2013 otsuses 3-2-1-181-12 punktis 14 väljendatud seisukohast. Ülalnimetatud põhjenduste alusel oli üldkoosolekul iseenesest õigus otsustada prügi väljavedu suuruse üle, kuna prügi väljavedu mahub KÜS § 151 järgsete kulude hulka. KÜS § 151 näeb ette, et majandamiskulud arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Korteriühistu Suur Viis Narva põhimääruse (tl 15-22) punkt 11 alapunkt 4 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma majanduskulud, mis on vajalikud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. 03.04.2012 üldkoosolekul võeti vastu otsuse prügi väljavedu suuruseks 0,80 eurot inimese kohta. KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, kuid selleks, et jagada nt prügi väljavedu arvestades inimese kohta, peab olema Korteriühistu Suur Viis Narva põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, et see kulutus jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Ka KÜS § 4 lg 2 näeb ette, et lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Kuna KÜ Suur Viis Narva põhikiri ei sisalda erikorra prügi väljavedu eest arvestamisel ning otsus oli vastuvõetud küsimuses, mis vajab põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist, leiab kohus, et otsus arvestada prügi väljavedu suuruseks 0,80 eurot inimese kohta oli tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kohus lähtus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.05.2011 otsuses 3-2-1-28-11 punktides 11-13 väljendatud seisukohtadest. KÜ Suur Viis Narva 03.04.2012 võeti vastu ka otsuse kinnitada korteriühistu esimehe töötasu (kuus) 51 eurot, raamatupidajal 19 eurot, kojamehel – 39 eurot. 12(13)
Tsiviilasi nr 2-12-25382
Kohus leiab, et see otsus on tühine, kuna töötasu ei kuulu KÜS § 151 järgsete kulude hulka ja mõistlik korteriühistu liige ei pidanud aru saama, et üldkoosoleku avaldatud päevakord hõlmab ka nende küsimuste üle otsustamine. Seega ka see üldkoosoleku otsus on tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt, tunnistades 03.04.2012 üldkoosoleku kahe otsuste tühisust ja tühistades need: otsus arvestada prügi väljavedu suuruseks 0,80 eurot inimese kohta ja otsus kinnitada korteriühistu esimehe töötasu (kuus) 51 eurot, raamatupidajal 19 eurot, kojamehel – 39 eurot, ülejäänud osas jäetakse hagi rahuldamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue rahuldatakse osaliselt, s.o tunnistab kohus üldkoosoleku kahe otsuste tühisust ja tühistab need ning nelja otsuse osas jääb hagi rahuldamata, samuti ei tuvastanud kohus üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkumist seoses etteteatamisajaga ja dokumentide esitamisega. Lähtuvalt sellest tuleb jagada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt ning kohus leiab õiglaseks jätta 85% ulatuses hageja kanda ja 15% ulatuses kostja kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.