Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
WESICO PROJECT OÜ hagi Pärnu linna vastu garantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamiseks ja garantiikirja tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-17967
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WESICO PROJECT OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja WESICO PROJECT OÜ (registrikood 10882277), esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu), esindaja õigusnõunik linnasekretäri ülesannetes Kristi Matiisen
Asja läbivaatamise kuupäev
28. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-17967 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes WESICO PROJECT OÜ kanda.
1.WESICO PROJECT OÜ (hageja) esitas 7. mail 2012 Pärnu Maakohtule Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole õigust Swedbank AS-i (garant) 25. jaanuaril 2012 antud garantiid täitmisele pöörata, ja kohustada kostjat tagastama garantiikiri hagejale. Lisaks palus hageja hagi tagada ja kohustada garanti peatama garantiikirja lisa alusel kostja 24. aprilli 2012. a kirjas sisalduva rahalise nõude (7500 euro väljamaksmine) täitmine kostjale. Hageja väitel osales ta koos Wesico Ehitus OÜ-ga (kaaspakkuja) ühispakkujatena kostja korraldatud riigihankes keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimiseks ja ehitamiseks. Hageja
andis kostjale hankedokumentide alusel 9. jaanuaril 2012 garandi väljastatud garantiikirja ja
25.jaanuaril 2012 seda asendava garantiikirja lisa. Kostja tunnistas 16. veebruari 2012. a korralduse nr 94 p-s 3 ühispakkujate pakkumuse riigihankes vastavaks ja edukaks. Korralduse p 4 järgi tekib ühispakkujatel õigus nõuda hankelepingu sõlmimist pärast seda, kui Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on rahuldanud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (liit) taotluse 632 000 euro saamiseks. Kaaspakkuja esitas 30. märtsil 2012 liidule teate pakkumuse tagasivõtmise kohta, kuna ei olnud selgunud, kas kostja sõlmib hankelepingu. Kostja tühistas 2. aprilli 2012. a korraldusega nr 169 korralduse nr 94 p-d 3 ja 4, lükkas ühispakkujate pakkumuse tagasi ja tunnistas edukaks Riverside OÜ pakkumuse. Kostja esitas 24. aprillil 2012 garandile nõude garantii väljamaksmiseks. Garant teatas 26. aprillil 2012 hagejale, et kostja on esitanud garantii väljamaksmise nõude, ning 3. mail 2012, et garantii makstakse kostjale välja 7. mail 2012. Hageja arvates ei ole kostjal õigust garantiid täitmisele pöörata. Garantii lisast tulenevad tingimused ei ole täidetud, sest pakkumus võeti tagasi, kuna kostja muutis korralduse nr 94 p-s 4 riigihanke tingimusi, nähes ette, et hankeleping sõlmitakse üksnes siis, kui KIK rahuldab lisarahastamise taotluse. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata garantiid täitmisele, kuna garantii täitmisele pööramisel tekib hagejal kohustus väljamakstud garantiisumma garandile hüvitada. Kostja on kohustatud garantiikirja tagastama riigihangete seaduse (RHS) § 34 lg 6 p 1 alusel, kuna hankeleping sõlmiti 19. aprillil 2012, st enne garantiinõude garandile esitamist.
2.Maakohus võttis 7. mai 2012. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Sama kuupäeva teise määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse ja keelas garandil garantiikirja lisa alusel kostja rahalise nõude (7500 euro väljamaksmine) täitmise kuni asjas tehtava kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja arvates ei ole maakohus pädev asja lahendama ja hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. Kostja otsuse vaidlustamiseks oleks hageja pidanud RHS § 117 lg 1 järgi esmalt pöörduma riigihangete vaidlustuskomisjoni ja pärast seda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 alusel halduskohtusse. Kostja vaidles hagile ka sisuliselt vastu ja leidis, et tal on RHS § 34 lg 5 alusel õigus garantii realiseerida.
4.Kostja palus määruskaebuses maakohtu hagi tagamise määrus tühistada ja jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5.Pärnu Maakohus rahuldas (määruse resolutsioonis ekslikult märgitud, et rahuldas osaliselt) 19. juuni 2012. a määrusega määruskaebuse ning tühistas hagi tagamise määruse. Lisaks jättis maakohus hagi ja hagi tagamise taotluse läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Määruse järgi rikkus hageja vaidluste lahendamiseks kehtestatud kohustuslikku kohtueelset korda ja esitas avalduse kohtule, kellel ei ole avalduse lahendamise pädevust. Hagi jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-de 1 ja 13 alusel. Isegi kui käsitada hankemenetluses antud tagatise realiseerimise üle peetavat vaidlust eraõiguslikuna, sätestab HKMS 28. ptk hankevaidluse lahendamiseks erikorra.
HKMS § 268 lg 1 kehtestab hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetluse. Hankemenetlus toimub avalik-õiguslike toimingute kaudu ja hankemenetluses tehtavatele otsustele kohalduvad haldusaktile kehtestatud nõuded. Avalik-õiguslike toimingute ja haldusaktide vaidlustamine allub halduskohtule. Tagatise väljamaksmise nõude esitamise aluseks oli hankija otsustus ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamise kohta. Hagejal tuleb pöörduda nõudega halduskohtu poole. Kuna hagi jääb läbi vaatamata, jääb läbi vaatamata ka hagi tagamise taotlus.
6.Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. septembri 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Kostja õigus garantii realiseerida sõltub riigihangete seaduses sätestatud eelduste esinemisest. Normid, mis reguleerivad seda, kuidas riigihangete korraldamise kohustusele allutatud subjekt jõuab lepingu sõlmimise õiguseni, kuuluvad avaliku õiguse valdkonda. Seetõttu alluvad riigihangete korraldamisest tulenevad vaidlused halduskohtule. Vaidluse olemust ei muuda asjaolu, et sarnaseid vaidlusi on lahendanud ka maakohus. Praegust asja ei muuda tsiviilasjaks asjaolu et hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega. Asja ei muuda tsiviilasjaks ka võimaliku kaebuse halduskohtus lahendamise väike perspektiiv.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Hageja arvates on garantii realiseerimine võlaõigusseaduses reguleeritud eraõiguslik toiming, mille üle peetavad vaidlused tuleb lahendada üldkohtus. Garantii realiseerimine ei ole avaliku võimu teostamine. Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjal on õigus garantiid realiseerida. Samas riigihankemenetluses tekkinud kahju hüvitamise nõue on maakohtu menetluses (liidu hagi ühispakkujate vastu). Samuti ei ole ringkonnakohtu järeldus kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemate seisukohtadega. Kostjal ei ole pädevust tuvastada, kas liidul on õigus garantii realiseerida. Puudub otsus, mida hageja oleks saanud vaidlustada, kuna haldusaktiga ei ole tema õigusi rikutud.
9.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus leidis õigesti, et riigihanke raames antud garantii realiseerimise vaidlustamine kostja poolt on avalik-õiguslik vaidlus, mis lahendatakse halduskohtus. Seetõttu jättis maakohus
õigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et ükski määruskaebuse väide ei anna alust ringkonnakohtu määrust muuta või tühistada.
12.Riigihanke pakkujalt tagatise nõudmine, selle tagastamine, tagastamata jätmine ja realiseerimine on reguleeritud RHS §-s 34. Selle paragrahvi viienda lõike kohaselt ei tagasta hankija pakkumuse tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Pakkumuse tagatise tagastamise tingimused on sätestatud RHS § 34 lg-s 6. Järelikult on pakkumuse tagatise nõudmine, tagastamine, tagastamata jätmine ja realiseerimine osa riigihankest. Riigihanke raames tekkinud vaidluste lahendamiseks sätestavad RHS 7. ptk ja HKMS 28. ptk erikorra. Seega on ka tagatise realiseerimise vaidlustamine hankemenetluse osa.
13.Vaidlust ei muuda eraõiguslikuks garantii eraõiguslik iseloom. Kuigi kostja kasuks antud garantii loob eraõigusliku suhte garandi ja kostja vahel, tuleneb kostja võimalik õigus tema ja hageja omavahelisest suhtest garantii realiseerida avalik-õigusliku ja eriregulatsioonile alluva riigihanke reeglitest. HKMS § 266 lg 1 kohaselt on hankeasi riigihanke korraldamisest, sh hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Lepinguliste läbirääkimiste reegleid ettenägev hankemenetlus on kuni hankelepingu sõlmimiseni seadusega erandlikult allutatud avalikule õigusele ja halduskohtumenetluse reeglitele. Hankemenetlusest tulenevate vaidluste lahendamine on HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Tegemist ei ole TsMS § 1 mõttes tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse.
14.Kuna asja lahendamine ei ole maakohtu pädevuses, ei ole kolleegiumil põhjust võtta seisukohta selle kohta, kas halduskohtusse pöördumise võimalused on minetatud, mh kas on läbimata jäetud võimalik kohustuslik kohtueelne menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis. Seda hindab kaebuse esitamisel halduskohus.
15.Kolleegium selgitab, et sarnaselt garantii realiseerimise lubatavuse küsimuse hindamisega on halduskohtu pädevuses ka võimalik hageja nõue kostja vastu garantii alusetu realiseerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
16.Kuna hagi jääb läbi vaatamata ja hageja määruskaebused rahuldamata, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.