Muud › Muud hagiasjad

Hagiavalduses esitatud asjaolud OÜ Fiscale ja AS SEB Liising vahel sõlmiti 25.09.2006 kapitalirendileping nr L06110884 (rendiese veoauto DAF 95 XF 430, registrimärgiga 575ASV). Liisingleping sõlmiti tähtajaga 15.09.2010. Põhivõlgnik kohustus tasuma liisingumakseid liisingeseme kasutamise eest vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule iga kuu 15. kuupäevaks. Kostja Ü V on sõlminud AS-iga SEB Liising käenduslepingu käendusega summas 100 000 krooni (6391,16 eurot). Liisingueseme hinnaks oli omandamisel 601 800 krooni koos käibemaksuga. Liisinguvõtja sai liisingueseme enda valdusesse 17.10.2006. Liisinguvõtja põhivõlgnikuna oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 01.06.2008 esitas hageja põhivõlgnikule liisingueseme väljaostumakse ja intressi tasumiseks arve summas 695,16 eurot. 01.07.2008 väljastas hageja põhivõlgnikule arve summas 694,13 eurot ning 01.08.2008 - summas 694,09 eurot. Määratud tähtajaks (vastava kuu 15.kuupäevaks) põhivõlgnik arveid ei tasunud. Tasumata maksete summalt on hageja arvestanud viivist. 12.08.2008 saatis hageja põhivõlgnikule teatise lepingu ühepoolsest ülesütlemisest, paludes hüvitada ka müügikahju ja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kulud. 12.08. 2008 saatis hageja kostjale kui käendajale käenduslepingust tulenevalt teatise, paludes

temal kui käendajal täita põhivõlgnikul oleva kohustuse 28.08.2008. Kostja võlgnevusi ei tasunud. 12.08.2008 saatis hageja põhivõlgnikule ka arve lepingu lõpetamise teatise eest tasu maksmiseks summas 7,54 eurot, samuti leppetrahvi nõudes (639,12 eurot). Tartu Maakohtu 08.05.2009 määrusega kuulutati välja põhivõlgniku OÜ Fiscale pankrot. 11.05.2009 edastas hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse; hageja esitatud nõue on kaitstud II järgu nõudena. Pankroti väljakuulutamisel olid liisingulepingust tulenevad põhivõlgniku kohustused hageja ees summas 307 149,39 krooni ehk 19 630,43 eurot. Pankrotimenetluses hageja nõudeid ei rahuldatud. Liisingueseme müüs hageja Hulleman Trucks BV-le hinnaga 7860 eurot; ostu-müügileping sõlmiti 03.09.2009. 18.08.2009 saatis hageja põhivõlgnikule arve müügikahjumi tasumiseks summas 8 171,26 eurot. Arve on täielikult tasumata. 29.12.2011 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostja vastu võla ja menetluskulude hüvitamise nõudes. 31.08.2012 jättis Pärnu Maakohus avalduse rahuldamata põhjusel, et menetlusdokumente ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Kostja vastutab hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga vastavalt VÕS § 142 ja 145 lg 1 sätestatule. Ü V on sõlminud 25.09.2006 AS-iga SEB Liising käenduslepingu, kohustudes tagama kõiki põhivõlgnikuga sõlmitud liisngulepingust tulenevaid kohustusi – nii põhi- kui kõrvalkohustusi - kuni nende täitmiseni solidaarselt OÜ-ga Fiscale. Käendaja vastutuse maksimumsummaks on 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Käendusega on tagatud muuhulgas mitte ainult põhi- ja kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine, liisingulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustus. Liisingueseme jääkväärtus oli lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 12.08.2008 summas 250 834,77 krooni (16 031,26 eurot). Auto müüdi 7860 euro ees (käibemaksuta). Müügikahjum tekkis seega summas 8761,26 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal võlgnevus kokku summas 12 999,46 eurot, sellest rendimaksete võlgnevus - 2083,41 eurot, lepingu lõpetamise teatise tasu – 7,54 eurot, leppetrahv – 639,12 eurot, müügikahjum – 8171,26 eurot, viivis seisuga 25.09.2012 - 2098,13 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 367 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-idele 162 lg 1; 172 lg 9; 177 lg 2 ja § 407 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kapitalrendileping, maksegraafik, käendusleping, liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt, hageja poolt väljastatud ja tasumata arved, teatis lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, teade käendajale võlgnevusest, Tartu Maakohtu pankrotimäärus OÜ Fiscale pankroti väljakuulutamisest, hageja nõudeavaldus, sõiduki ostu-müügileping koos üleandmisevastuvõtmise aktiga, Pärnu Maakohtu määrus 31.08.2012 maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisest, võlgnevuse arvestus, maksekorraldus riigilõivu tasumisest.

Kohtumenetluse käik 01.10.2012 võttis maakohus oma korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ning väljastas selle avalduses märgitud aadressil kostjale tutvumiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama.

Kostjale ei ole õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Avalikes registrites märgitud elukoha aadressil - xxxx - kostja ei ela ning nimetatud aadressile väljastatud hagimaterjalid on kohtule tagastatud. Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel puuduvad neil andmed kostja tegeliku elukoha kohta (andmed ts asjast nr 2-11-2012 08.12.2012 seisuga).

Hageja vähendatud võlanõue 07.12.2012 esitas hageja kohtule avalduse, milles hageja TsMS § 376 lg 1 sätestatule tuginedes vähendas kostja vastu esitatud nõuet kuni 9 135,95 euroni tulenevalt kostja kui käendaja vastutuse piirmäärast, milleks on käenduslepingus kokku lepitud 100 000 krooni (6391,16 eurot). Samuti esitas hageja kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse 10.12.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hageja poolt vähendatud nõudes) väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama hagile kirjalikku vastust ning selgitas, et selle esitamata jätmisel teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks 18.02.2013. II Kostja vastuväited. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada, tema suhtes avalikest registritest (sh KIS-ist) nähtuvad elukoha ja kontaktandmed on muutumata. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 10.12.2012. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel kohus avaldas, et dokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Samuti hoiatas kohus, et TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt hagile tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 18.02.2013.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ega ka käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepingut, jättes endale käenduslepinguga võetud kohustuse tagada kapitalirendilepingust nr L06110884 põhivõlgnikule tulenevaid nõudeid, täitmata. Kostja poolt hageja nõudele vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele vastavalt 07.12.2012 hageja poolt esitatud nõude vähendamise avaldusele, s.o. kokku summas 9 135,95 eurot, millest põhivõlg moodustab 6391,16 eurot, lepingu lõpetamise tasu - 7,54 eurot, leppetrahv – 639,12 eurot, viivis 2 098,13 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 38750, 25.09.2012 riigilõivu tasumisest summas 550 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust summas 191,73 eurot (tsiviilasi nr 2-11-64220) ning menetlusdokumentide kättetoimetamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot (06.12.2012 maksekorraldus nr 41316).

Kokku on hageja kandnud menetluskulusid seega summas (550+ 191,73 + 6,39) = 748,12 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele TsMS § 172 lg 9 ja 144 p 7 alusel kohtuvälise kuluna. Tulenevalt hageja poolt oma nõude vähendamisest, kus hagihinnaks jääb 9 135,95 eurot, on nimetatud nõudelt AET-i kaudu hagiavalduse edastamisel ettenähtud tasumisele kuuluvaks riigilõivu suuruseks 450 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt tagaseljaotsusega menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel välja mõista hageja menetluskulude katteks summas 648,12 eurot (450 + 191,73 + 6,39). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 06. aprillil 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.