Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2013, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-12-39173
Tsiviilasi
AS Eesti Väärtpaberikeskus hagi Meelis Virro vastu 707.44 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
873.16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eesti Väärtpaberikeskus, rk 10111982, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, esindaja Silver Eensaar, [email protected] kostja Meelis Virro, ik 37906222747, elukoht XXX
Menetlus
kirjalik
AS Eesti Väärtpaberikeskus hagi Meelis Virro vastu rahuldada. Välja mõista Meelis Virrolt AS-i Eesti Väärtpaberikeskus kasuks võlg ja viivis kuni 26.09.2012 summas 744 (seitsesada nelikümmend neli) eurot 5 senti. Välja mõista Meelis Virrolt AS-i Eesti Väärtpaberikeskus kasuks viivis protsendina põhinõudelt 707.44 eurot alates 27.09.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni arvestusega 0,05 % päevas tasumisega viivitatud summalt. Menetluskulud jätta Meelis Virro kanda. Välja mõista Meelis Virrolt AS-i Eesti Väärtpaberikeskus kasuks menetluskulud 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 51 senti, millelt arvestatakse viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud AS Pere esitas hagejale aktsiate registreerimise taotluse, mille alusel hageja kohustus registreerima AS Pere aktisad, pidama aktsiaraamatut ja teostama sellega seotud teenuseid. AS Pere kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele. AS Pere ei ole tasunud esitatud arveid 26.09.2012 seisuga 707.44 euro ulatuses. Vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse §-le 23 lg 3 registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. AS Pere võttis registreerimistaotluse IV osa punkt 2 kohaselt endale kohustuse maksta arvete tasumisega viivitamise korral hagejale viivist 0,05 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on 26.09.2012 seisuga arvutanud viivist 36.61 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kuni võla täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel. AS Pere (uue ärinimega AS Lõuna Toiduainetetööstus) pankrot on välja kuulutatud pärast hagi kohtusse esitamist, so 30.10.2012. Kohus jättis hageja nõude AS AS Lõuna Toiduainetetööstus vastu hagimenetluses läbi vaatamata. Kostja Meelis Virro oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Aktsiate hooldustasu ei saa tõlgendada aktsiate registreerimistasuna. Kostja ei ole enam AS-i Lõuna Toiduainetetööstuse juhatuse liige. Kostja sai äriühingu juhatuse liikmeks alates 17.04.2012 ning ta ei vastuta enne tema juhatuse liikmeks valimist tekkinud kohustuse eest. Hagejal on kostja vastu 2 nõuet tekkekuupäevadega 13.04.2012 ja 17.07.2012. Kui kostja üldse millegi eest peaks vastutama, siis hageja poolt 27.07.2012 esitatud 294.77 euro suuruse arve tasumise eest ning vastavas ulatuses viivise eest. Hageja kostja M. Virro vastuväidetega ei nõustunud. Lahendis 3-2-1-115-12 on Riigikohus punktis 13 selgitanud, et EVKS § 23 lg 3 sätestab ka tasu maksmise aktsiate hoidmise, mitte ainult registreerimise eest. Kostja oli äriühingu juhatuse liige 13.04.2012 arve tasumise tähtajal, so 27.04.2012, vastutades tema juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud võla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 23 lg 3 kohaselt Registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. EVKS § 23 lg 1 ja 11 kohaselt Registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite registris hoidmise ja nende väärtpaberitega seotud kõigi käesolevas peatükis sätestatud toimingute, kogumispensionide seaduses sätestatud registripidaja vahendatavate teenuste ning käesoleva seaduse § 32 lõigete 3 ja 5 alusel kontohalduri staatuse andmise ja registripidaja infosüsteemiga liitumise (edaspidi registriteenused) eest võetavate tasude hinnakiri (edaspidi registriteenuste hinnakiri) peab olema kooskõlastatud rahandusministriga. Registriteenuste hinnakirjas määratakse kindlaks kõigi käesolevas lõikes nimetatud tasude piirhinnad. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-115-12 p 13 kohaselt „Kolleegium ei nõustu kostjaga II, et EVKS § 23 lg 3 esimene lause ei hõlma vastutust võlgnetava tasu eest. Säte näeb ette vastutuse "registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest". Kolleegiumi hinnangul on tegemist mh tasuga aktsiate registreerimise tõttu osutatavate teenuste, s.o aktsiate hoidmise eest. See tasu on hõlmatud ka hinnakirjaga EVKS § 23 lg 11 järgi.“ Seega vastutab kostja AS Pere (hilisema ärinimega AS Lõuna Toiduainetetööstus) aktsiate registreerimise järel
registripidaja poolt kõikide osutatud teenuste eest. Poolte vahel ei ole vaidlust teenuste hinnakirja õigsuse ja nõutava summa suuruse üle. M. Virro oli Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i juhatuse liige vastavalt esitatud registriandmetele tl 32-33 ajavahemikus 17.04.2012 kuni 30.10.2012. Hageja arve A1208001 summas 353.72 eurot on esitatud 13.04.2012 tasumise tähtajaga 27.04.2012 (tl 6). Nimetatud arve tasumise tähtaja saabumise ajal oli M. Virro võlgniku juhatuse liige. Samuti oli kostja võlgniku juhatuse liige teise arve nr A1215186 tasumise ajal 31.07.2012. Meelis Virro vastutus AS Lõuna Toiduainetetööstus aktsiate pidamisega seotud kulutuste kandmise eest põhineb seega EVKS §-s 23 lg 3 sätestatul. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole vaidlustanud kokkulepitud viivise määra, mis on 0,05 % tasumisega viivitatud summalt päevas. Hagi kohtusse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 36.61 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv 175 eurot. TsMS § 162 lg 5 kohaselt Kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja kuni 1000 euro suuruselt nõudelt on madalam riigilõivu määr 125 eurot, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja õigusabi kulud on hagiavaldusele lisatud taotluse kohaselt 351.51 eurot. Kostja ei ole hageja õigusabi kulu taotlusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui nõutavale lepingulise esindaja kulude avaldusele vastuväidet ei esitata, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärast. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 06.12.2010 jõustunud redaktsiooni kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 3 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 476.51 eurot ja viivise menetluskuludelt kuni täieliku tasumiseni TsMS § 177 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.