Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. E OÜ esitas 26.11.2012.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 19.12.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: E OÜ (võlgnik) alustas tegevust märtsis 2010.a. Võlgniku põhitegevuseks oli Eesti rahvamustreil põhinevate tekstiil- ja muude kodusisustustoodete valmistamine ja jaemüük. Võlgniku osanikuks ning juhatuse liikmeks oli KS. Tegevuse alustamiseks võeti Swedbank AS-ist stardilaenu 13 900 eurot, samuti sõlmiti arvelduskrediidi leping ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus andis 7251 euro ulatuses toetusi. Alguses tegeleti internetimüügi arendusega, aasta lõpus aga avati ka esimene jaekauplus Tallinnas. 2012.a. avati veel kauplused Pärnus, Haapsalus ja Kärdlas ning töötajaid oli ca 10. Kaupluste käibed ei vastanud aga ootustele ning sama aasta sügisel tuli need sulgeda ning tegevus käibevahendite puudumise tõttu lõpetati. Kuna oma kohustusi riigi ja võlausaldajate ees võlgnik täita ei suutnud, siis alustas Maksu- ja Tolliamet sundtäitmist, arestides võlgniku pangakontod. Samuti alustati 2 võlausaldaja avalduste alusel täitemenetlused (G OÜ ja AS M ) kohtutäiturite poolt. Olukorra muutis keeruliseks ka juhatuse liikme raske haigus. Võlgniku 2011.a. aastaaruande ja bilansi kohaselt oli tal 31.12.2011.a. seisuga lühiajalisi kohustusi kokku 64 312 euro väärtuses, käibevara aga 53 971 eurot. Kohustusi kokku oli 76 293 eurot, vara kokku aga 27 909 eurot ning aasta lõpetati 21 320 euro suuruse kahjumiga. 2012.a. aastaaruannet või bilanssi võlgnik ei esitanud. Varade nimekirja kohaselt on võlgnikul 352 euro ulatuses debitoorseid nõudeid ning 300 euro eest vara laovaruna. Võlausaldajate nimekirja kohaselt on aga võlgasid 12.12.2012.a. seisuga 82 299 euro ulatuses. Juhatuse liige oma vastuses ajutise halduri järelepärimisele teatab, et kassas raha ei ole. Võlgnikul olid arvelduskontod Swedbangas, SEB Pangas ja Nordea Pangas, kus kokku on 293 eurot. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, kinnistusraamatu andmeil kinnistuid, Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid ning Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Ka võlgnik kinnitab, et tal muud vara peale eelnimetatu ei ole. Võlgnikul on vara ca 900 euro väärtuses, kohustusi aga üle 80 000 euro. Tegelik võlgnevus on kindlasti suurem, sest võlgnevuste nimekiri ei kajasta võlausaldajate poolt nõutavaid viiviseid ja täituritasusid, samas debitoorsed võlgnevused tavaliselt 100% ulatuses ei laeku. Seega on kohustusi varast oluliselt rohkem. Arvestades, et võlgnik majandustegevust ja seega mingit regulaarset sissetulekut ei oma, siis kohustused intresside ja viiviste lisandumise tõttu pidevalt kasvavad. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Arvestades asjaoluga, et reaalset vara on võlgnikul vähem kui 1000 euro eest, millest ei piisa ajutise halduri mõistliku tasu ning sellelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks, siis pankrotimenetluse kulude kandmiseks võlgnikul vahendid täielikult puuduvad. Seetõttu on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Määratud summa tasumisel tuleb aga välja kuulutada tema pankrot. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohtu deposiiti makstava summa suuruseks määrata 3000 eurot. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on ajutise halduri arvates ebaõnnestunud äriplaan, eelkõige läbikaalumata laienemine Kärdlasse ja Haapsallu, kus ilmselgelt on raske spetsiifiliste suures osas turistidele

suunatud toodete müügiga tegevuskulusid (rendid, kommunaalkulud, palgad, maksud, jne) katvat läbimüüki saavutada. Kindlasti mõjus võlgniku äritegevusele äärmiselt negatiivselt ka juhatuse liikme raske haigus, mis ei lasknud tal selle juhtimisele pühenduda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kooskõlas PankS § 23 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub ajutine pankrotihaldur määrata ajutise halduri tasuks 1620 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 138 eurot. Ajutise halduri tasu palub ajutine pankrotihaldur tasuda riigi vahenditest. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 80 000 eurot ja vara 900 eurot. Haldur on seisukohal, et E OÜ on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul juhtorganite tegevuses puuduvad kuriteo või/ja juhtimisvea tunnused. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 31.01.2013.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded E OÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab E OÜ dokumentide hoidjaks KS ́e (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1620 eurot ja tehtud kulutuste katteks 138 eurot, kokku 1758 eurot. Ajutise halduri tasu palub ajutine pankrotihaldur tasuda riigi vahenditest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.