Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
14. veebruar 2013, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Hagi ese
ITM Inkasso OÜ hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
468,94 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja ITM Inkasso OÜ, registrikood 11100041; asukoht Jõe 3, Tallinn , Harju maakond 10151; lepinguline esindaja Merike Lätt, Placet Group OÜ, e-post: [email protected];
2-12-38048
kostja A. S. , xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
isikukood
xxxxxxxxxxx,
elukoht
Resolutsioon
1.Rahuldada ITM Inkasso OÜ hagi A. S. vastu täies ulatuses.
2.Välja mõista A. S. põhivõlgnevusena 397,92 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) senti ITM Inkasso OÜ kasuks.
3.Välja mõista A. S. intress summas 22,30 (kakskümmend kaks) eurot ja (kolmkümmend) senti ITM Inkasso OÜ kasuks.
Välja mõista A. S. viivis seisuga 12.12.2012 summas 16 (kuusteist) eurot ja 96 (üheksakümmend kuus) senti ITM Inkasso OÜ kasuks.
5.Välja mõista A. S. viivis põhivõlgnevuselt (so 397,92 eurolt) 0,022 % alates 13.12.2012 kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 16,96 eurot) ei või ületada põhivõlgnevust. Menetluskulude jaotus Jätta hageja, ITM Inkasso OÜ menetluskuludest tasutud riigilõiv kostja, A. S. kanda, hageja õigusabi kulud jätta täielikult hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
HAGEJA NÕUE
1.Käesolevas tsiviilvaidluses on hagejaks OÜ ITM Inkasso, kellele on laenuandja OÜ Placet Group oma nõude kostja vastu loovutanud ja kostja on teadlik, et uus võlausaldaja on OÜ ITM Inkasso ehk käesoleval ajal hageja. 09.12.2010.a. sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 191.73 euro saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne Laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenu üldtingimustega. 09.12.2010.a. rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 3000.00 krooni ehk 191.73 euro kanti kostjale üle. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 08.01.2011.a. Laenu saamiseks pidi kostja tegema internetikeskkonnas www.smsraha.ee laenutaotluse, logides sisse oma kasutaja ID nr 24287. Kostja ei tagastanud 09.12 .2010.a. võetud laenu koos intressidega ettenähtud tähtajaks. Kostja kasutas laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks. Kostja on taotlenud laenu tagastamise tähtaja pikendamist 12 korral ja tasunud pikendamistasu. Laenu tagastamise tähtaja pikendamise tulemusena pidi kostja tagastama saadud laenu koos intressidega hiljemalt 09.12.2011.a. Laenuandja andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 24.01.2012.a. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ Placet Group laenulepingu üles ja loovutas OÜ Placet Group laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Loovutatud võlgnevuse likvideerimise osas leidis ITM Inkasso, käesoleval ajal hageja kohtuvälise lahenduse kostjaga. Uuele võlausaldajale OÜ-le ITM Inkasso tunnistas kostja võlgnevust summas 411.94 euro ning 28.03.2012.a. sõlmisid pooled võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva Lepingu nr MG150784. Leping nr MG150784 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (7 kuud – 30.04.2012-27.10.2012) 20.00 euro 6 kuu jooksul, v.a. viimane 7. osamakse 27.10.2012.a. summas 338.70 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 458.70 eurot, sh. põhivõlg 411.94 eurot ja intressid 26.76 eurot. 28.03.2012.a. on kostja kinnitanud nimetatud kokkuleppega nõustumist oma allkirjaga. Võla tasumise kokkuleppe Leping MG150784 alusel on kostja jätnud põhjendamatult osamaksed tasumata. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus kokkuleppe Leping MG150784 alusel on kogusummas 434.50 eurot , sh. põhivõlg 397.92 eurot (maksegraafiku alusel 6 kuu põhiosa), intressid 22.30 eurot, MG tasu 14.28 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 397,92 eurot, intressid 22,30 eurot ja seisuga 12.12.2012 sissenõutavaks muutunud viivised 16,96 eurot ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseis, alates 13.12.2012.a. 0,022% päevas tasumisele kuuluvalt summalt kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud, riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 144 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2 (4)
2.Kostja tunnistab hagi õigeks põhinõude summas 397,92 euro ja intresside 22,30 euro ulatuses, kuid palub mitte välja mõista viiviseid alates 13.12.2012. Kostja palub kohtukulud jagada hageja ja kostja vahel pooleks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses.
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusele lisatud laenulepingust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel on võlaõiguslikud suhted so tarbijakrediidilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Krediidileping on laenuleping, mis on suunatud tasu ( intressi) eest laenamisele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 34 järgi on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lähtuvalt tarbijakrediidilepingu mõistest on tarbijakrediidileping krediidileping, mille poolteks on majandus- või kutsetetegevuses tegutsev krediidiandja ning tarbijast krediidivõtja. Tarbijakrediidilepinguga on tegemist, kui krediidivõtja on füüsiline isik ning krediidi võtmine ei ole seotud nimetatud isiku iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Laenulepingu kohaselt on laenuandjaks Placet Group OÜ ning laenusaajaks A. S. . Laenulepingu üldtingimused on tüüptingimused VÕS § 42 kohaselt.
5.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on vastuses hagiavaldusele nõustunud põhinõudega summas 397,92 eurot ja intressidega summas 22,30 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool on selle omaks võtnud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esitanud vastuväiteid põhinõude ja intresside osas ning sellest asjaolust lähtudes loeb kohus, et kostja on põhivõlgnevuse summa ja intresside nõude omaks võtnud. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 397,92 eurot ja intressid summas 22,30 eurot.
6.Hageja on esitanud viivisenõude kuni 12.12.2012 summas 16,96 eurot ning palub alates 13.12.2012 välja nõuda viivised 0,022 % põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni. Kostja on palunud viiviseid alates 13.12.2012 mitte välja mõista. Kostja ei esitanud kohtule asjaolusid, millest lähtudes tuleks jätta viivised välja mõistmata. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et ta ei ole lepingust tulenevaid raha maksmise kohustusi tähtaegselt tasunud, st on lepingut rikkunud ja kohustuse täitmisega viivitanud.
3 (4)
6.1 Hageja on esitanud VÕS § 113 tuleneva viivisenõude. Hageja on esitanud hagiavalduses viivisenõuet põhjendanud ja esitanud viivisenõude arvutuskäigu. Kostja nendele asjaoludel vastuväiteid ei esitanud. Samas lähtudes TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtupraktika kohaselt on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana, kuid välistatud ei ole VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08).VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on nõudnud seaduses sätestatud viivist, esitatud viivisenõue ei ületa põhinõuet ja seega ei ole tuvastatav kostja kui tarbija õiguste rikkumine tüüptingimuse kohaldamisel ning viivisenõude esitamisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi ja seega tuleb hageja tasutud riigilõiv menetluskuluna jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud ka õigusabikulude jätmist kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud. Nähtuvalt 12.12.2012 esitatud arvest on Placet Group OÜ esitanud ITM Inkasso OÜ-le arve hagiavalduse esitamise eest summas 144.00 eurot (tl 43). Nõude loovutamise akti nr SR150784 NLA kohaselt on 25.01.2012 Placet Group OÜ loovutanud nõude A. S. vastu ITM Inkassole (tl 37). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 3) ja hagiavalduse on esitanud ITM Inakasso OÜ (tl 16). ITM Inkasso OÜ esindajaks on volikirja kohaselt Merike Lätt, kes on allkirjastanud ka hagiavalduse (tl 41). Seega ei ole usaldusväärne hageja poolt esitatud arve, justkui oleks Placet Group OÜ esitanud antud asjas kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse. Eeltoodu alusel tuleb hageja poolt taotletud õigusabi kulud summas 144.00 eurot jätta hageja enda kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Heiki Kolk kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.