Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-40988 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Raha24 OÜ esitas 11.10.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1003,12 euro saamiseks ning menetluskulu 45 euro hüvitamiseks. Kohus tegi 18.10.2012.a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 25.10.2012.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus oma 20.11.2012.a kohtumäärusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku vastuväitega ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis oma 27.11.2012.a kohtumäärusega hagiavalduse käiguta. 12.12.2012.a esitas Raha24 OÜ kohtule hagiavalduse Axxxx Kxxx vastu 507,14 euro põhivõlgnevuse, 489,14 euro kõrvalnõuete ja menetluskulude nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostja elukohas 19.12.2012.a kätte tema abikaasa KxxxxxxKxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 lahendada asi tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja ja kostja sõlmisid 06.07.2009.a kompromissilepingu nr 266076, millega pooled on loonud uued iseseisvad kohustused ja õigused kostja varasemate võlgnevuste suhtes hageja ees. Kompromissilepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale 624,80 eurot, millest kostja tasus 135,74 eurot. Võlgnevus hageja ees on kostjal summas 489,14 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

2-12-40988 kvaliteediga. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – tarbijakrediidileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt võla sissenõudmiseks tehtud kulu summas 18 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rikkumise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt viivise kogusummas 489,14 eurot, mis tuleneb viivise 0,75% päevas vähendamisest põhinõudeni ehk viivitusintressi määrani 0,09% päevas. Viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendava riigilõivu ja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel 80 eurot, kokku tasutud riigilõivu 125 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 125 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja lepingulise esindaja tasu on hagiavalduse koostamise eest 32 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 7 eurot; kogusummas 39 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on taotletud ulatuses põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele. Taotletav summa jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 164 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.