Stanislav Gavrilov esitas 26. novembril 2012 Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks või alternatiivselt, kui kohus leiab, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tal puuduvad igasugused rahalised sissetulekud. Samuti puudub avaldajal võimalus tööd
teha, et maksta tema suhtes kohtutäiturite ja muude ametiasutuste poolt esitatud nõudeid. Avaldajal puudub igasugune võimalus pankrotimenetluse kestel tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega või selle otsimisega, kuna vanglas puudub võimalus tööd teha. Avaldaja märgib, et on maksejõuetu ning tema suutmatus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgnevused on kokku 13 017,83 eurot. Võlanimekirja kohaselt on peamisteks võlausaldajateks Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti ja Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu), Placet Group OÜ, Ergo Liisingu Inkassoteenused AS ja BBE Insurance (Europe) Eesti filiaal. Avaldajal puudub igasugune vara ning sissetulekuid pole. Samuti esitas S. Gavrilov avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Tartu Maakohus keeldus 6. detsembri 2012 määrusega S. Gavrilovi pankrotiavaldust menetlusse võtmast. Määruse põhjenduste kohaselt antakse pankrotiseaduse (PankrS) 2 teise lause kohaselt füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta võlgniku automaatset võlgadest vabanemist ja oma vara säästmist. PankrS 11. peatükk paneb võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse kestel mitmeid kohustusi. Muuhulgas on PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik kohustatud pankrotimenetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Avaldaja on märkinud, et tal puudub igasugune sissetulek ja töö. PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Avaldaja selgitustest tulenevalt ei ole tal vahendeid ja vara isegi pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu on tõenäoline pankrotimenetluse lõppemine välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse läbiviimiseks on võlgnikul vajalik aga mingilgi määral sissetuleku või vara olemasolu, et katta pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Sellest tulenevalt ei ole võlgniku pankrotimenetlusel edulootust. PankrS § 3 lg 2 tulenevalt pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine lahendatakse hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1 tuleneb, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna võlgnik viibib kinnipidamisasutuses (kõige hilisema karistuse tähtaeg on 14. november 2014), siis ei ole tal võimalik PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust täita, milline asjaolu välistab tema suhtes pankroti väljakuulutamise korral kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 1 lg 2 tähenduses on tegemist võlgniku ajutise maksejõuetusega. S. Gavrilovil on vabanemise korral võimalus tööle asuda ja esitada enda pankrotiavaldus. Kohus märgib, et täitemenetluse registrist nähtuvalt on erinevate kohtutäiturite menetluses võlgniku suhtes täitmisel kohtuotsuseid või -määruseid nii tsiviil- kui kriminaalasjades. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku kohustused tulenevad kahju õigusvastasest tekitamisest, ei oleks võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetluse läbi võimalik oma
kohustustest vabaneda. Seega ei ole avaldajal võimalik taotletavat füüsilise isiku pankrotimenetluse eesmärki saavutada, mistõttu tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel S. Gavrilovi pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.S. Gavrilov esitas Tartu Maakohtu 6. detsembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja S. Gavrilovi pankrotiavaldus menetlusse võtta. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Isegi kui pärast vangistusest vabanemist õnnestub tööd leida, pole S. Gavrilov võimeline oma võlgu tasuma; 2) ei ole õige maakohtu seisukoht, et võlgnik ei saa vangistuses viibides täita PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega. Maakohtu seisukoht on vastuolus vangistusseaduse sätetega. VangS § 38 kohaselt kindlustab vangla kinnipeetava tööga ja VangS § 37 kohaselt on töötamine kinnipeetavale kohustuslik. Seega on ka vangistuses võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti vabaneb S. Gavrilov vanglast 14. novembril 2014, kuid kohustus tulutoova tegevusega või selle otsimisega tegeleda, kestab viis aastat; 3) ei saa kohus keelduda pankrotimenetluse algatamisest, kui puuduvad PankrS § 171 toodud asjaolud; 4) moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahjud tühise osa S. Gavrilovi võlgadest, seetõttu on ekslik maakohtu järeldus, et võlgnikul pole PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt võimalik oma kohustustest vabaneda; 5) on kriminaalhooldusametniku ettekande järgi tasumata võlanõuded S. Gavrilovi riskifaktoriks ennetähtaegsel vabastamisel. Üheks võimaluseks, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, on vähendada riskifaktoreid. Samuti rikub kohus PS § 12 tulenevat võrdsuspõhiõigust, kui keeldub isiku pankrotiavaldust menetlusse võtmast ainult võlgniku vangistuses viibimise tõttu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tartu Maakohtu 06. detsembri 2012.a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub täies ulatuses esimese astme kohtu põhjendustega. Kooskõlas TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatuga ei korda ringkonnakohus käesolevas määruses maakohtu määruse põhjendusi.
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna avaldajal on võimalik pärast vabanemist asuda tööle ja leida endale sissetulek, tuleb lugeda, et PankrS § 1 lg 2 tähenduses on karistuse kandmise ajal tegemist ajutise maksejõuetusega. Pankrotimenetluse algatamist ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus isik kannab vabadusekaotuslikku karistust ning sellest tulenevalt ei ole tal võimalik endale püsivat sissetulekuallikat leida.
6.Määruskaebuse esitaja ei ole avalduse esitamisel esitanud väidet, nagu osaleks ta kinnipidamisasutuses viibides vanglas pakutavas tööhõives ja teeniks selle kaudu sissetulekut.
Samas ei tähendaks ka sellises tööhõives osalemine seda, isik täidaks PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. VangS § 38 lg-st 1 ei tulene vanglateenistusele kohustust kinnipeetavaid tööga kindlustada, vaid näeb ette üksnes sellekohase võimaluse. Seega ei ole vangistuses viibival isikul võimalik täita PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust otsida endale mõistlikult tulutoovat tegevust. Selle kohustuse täitmine eeldab isiku vabaduses viibimist. Teistsugusele seisukohale asuda ei võimalda asjaolu, et avaldaja vabaneb vanglast 2014.a novembris, kuid kohustus tegeleda tulutoova tegevusega jääb kestma ka pärast vangistuse lõppu. PankrS § 173 lg-s 1 ettenähtud kohustust tuleb võlgnikul täita kogu pankrotimenetluse kestel, mitte üksnes osal sellest. Maakohus on õigesti märkinud, et pärast kinnipidamisasutusest vabanemist on Stanislav Gavrilovil võimalik esitada uuesti enda pankrotiavaldus.
7.Õige ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused on ammendavalt loetletud PankrS §-s 171 ja nende asjaolude puudumisel ei saa kohus pankrotimenetluse algatamisest keelduda. PankrS §-des 169 – 177 sätestatud regulatsiooni mõtte ja eesmärgi kohaselt on võlgadest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik ja põhjendatud üksnes olukorras, kus võlgnikul, kelle kohustustest vabastamist menetluse tagajärjena taotletakse, on reaalne võimalus menetluses osaleda, tehes kõik endast sõltuva võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. See eeldab võlgniku järjepidevat tegelemist tulutoova tegevusega ja/või selle otsimisega.
8.Maakohus ei tuvastanud, et S. Gavrilovi võlgadest moodustaks olulise osa kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded. Maakohus on üksnes selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatest kohustustest ei ole võimalik pankrotimenetluse tulemusena vabaneda. Seega ei sisalda maakohtu määrus ebaõigeid järeldusi võlgniku kohustuste iseloomu kohta. Määruskaebuse esitajat ei vabasta PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusest pankrotimenetluse algatamise eeldusena ka asjaolu, et tasumata võlanõuded võivad kallutada isikut tulevikus uusi kuritegusid toime panema.
9.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et vangistuses viibiva isiku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine rikub Põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustus on pankrotimenetluse läbiviimise eelduseks ühtviisi nii vabaduses viibivate kui vangistuses viibivate isikute puhul. Isikut ei ole alust nimetatud kohustusest vabastada põhjusel, et ta kannab vabadusekaotuslikku karistust ning tema sissetuleku teenimise võimalused on seetõttu piiratud.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel S. Gavrilovi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.