Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasuks 1 125 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 371,25 eurot, kokku 1 496,25 eurot ning hüvitus ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste eest 154 eurot

menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur peab maksejõuetuse põhjuseks võlgniku majandustegevuse korraldamatust, raamatupidamisarvestuse ja planeerimistegevuse puudumist vähemalt aastast 2008. Võlgniku juhtorgan – osanike üldkoosolek ei ole äriühingut juhtinud selleks vajaliku hoolsusega, jättes nii äriühingu kui ka võlausaldajate huvid kaitseta. Võlgniku maksuvõlgade tekkimine on olnud võlgniku juhtorganite teadlik tegevus. Paljusid võlgnikule ja võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks saanud mõjutada ja ära hoida, kui äriühingu tegevust oleks seaduses ette nähtud korras ja piisava hoolsusega korraldatud. Vajaliku dokumentatsiooni ja info olulise puudumise tõttu ei saa ajutine haldur anda arvamust, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, kuid siiski ilmnevad raskete juhtimisvigade olemasolud, milliseid on kirjeldatud eespool. Kuna võlgniku korrektne ja seadusenõuetele vastav raamatupidamisarvestus vähemalt 2008.a. majandusaastal ja järgnevatel aastatel kuni võlgniku registrist kustutamiseni puudub, siis järelikult võlgniku äritegevuse tegelikku korraldamist ei toimunud. Ajutise halduri arvates esineb vara tagasinõudmise võimalus kahjunõude esitamise vormis võlgniku osanike vastu. Võlgniku juhtorganiks oli juhatus, kuhu alates 21.05.2004 kuulus üks liige AL, kes suri XXX. Võlgnikust äriühing ei saa tegutseda ilma juhatuseta, mistõttu võlgniku osanikud olid kohustatud valima uue juhatuse või osaühingu tegevuse lõpetama. Kuna võlgnikul alates 19.07.2008 juhatust enam ei olnud, oli võlgniku juhtorganiks osanike üldkoosolek, kellel oli õigus vastu võtta otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul oli 2008. aastal majandustegevus, võlgniku 2007.a majandustegevus lõppes 5 994 krooni (383,09 euro) suuruse kasumiga. Kuhu jäid võlgniku varad peale juhatuse liikme surma juulis 2008.a, ei ole käesoleval ajal teada. On tuvastatud, et 2008. aastal tekkisid võlgnikul võlad, mida ei tasutud. Võib eeldada, et võlgniku varad omastati tõenäoliselt võlgniku osanike poolt, mistõttu võlgnevusi enam ei suudetud või ei soovitud tasuda. Samas oli võlgnik juriidiliselt olemas kuni tema registrist kustutamiseni 13.10.2011. Kuivõrd võlgnik tegutses vähemalt 2008. aasta lõpuni, olid võlgniku osanikud kohustatud valima uue juhatuse ning läbi vaatama ja kinnitama võlgniku majandusaasta aruanded perioodil 20082009-2010 ja 2011.a. Kuna võlgnikul olid üsnagi suured tasumata võlad, pidanuks võlgniku osanikud otsustama seadusega ettenähtud toimingud, sh pankrotiavalduse esitamise. Ajutise halduri arvates tuleks vastavad hagid esitada võlgniku osanike vastu solidaarselt võlgnikule tekitatud kahju (vähemalt varade summas 1 267 102 krooni kadumise) hüvitamise nõudes. Kohtuistung Kohtuistungil 04.02.2013 jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja märkis, et võlgniku kohustuste maht võib olla veelgi suurem kui on tuvastatud. Ajutine haldur palus välja kuulutada pankrot ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivara arvelt. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühingu G (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Lembit Ülperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,96 eurot ja kohustusi 19 141,29 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevuse kohta peale 2008.a täpsemad ja sisulisemad andmed ja raamatupidamisdokumendid puuduvad. Seetõttu ei saa ajutine haldur kindlalt väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu, kuid on ilmnenud raskete juhtimisvigade olemasolu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võivad esineda võlgniku osanikelt võlgniku vara tagasivõitmise või osanike vastu kahju hüvitamise nõude esitamise alused vähemalt kadunud varade väärtuses 80 982,58 eurot (1 267 102 krooni), kuid lõpliku seisukoha kujundamiseks on vajalik asjaolude täiendav selgitamine. Kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega tunnistanud oma maksejõuetust. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused, tuleb pankrot välja kuulutada. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 4 p 5 kohaselt kuulub osanike pädevusse juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine ning majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. ÄS § 176 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 188 lg 1 kohaselt vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku osanikud võivad oma seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmisega olla püüdnud varjata tehinguid ja varasid, mis võisid viia võlgniku makseraskustesse. Neid asjaolusid tuleb kontrollida edasise pankrotimenetluse käigus. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda ka täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrs § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 15,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 125 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 371,25 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 154 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 125 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 371,25 eurot, kokku 1 496,25 eurot ja ajutise halduri kulutused 154 eurot Lembit Ülperi kasuks välja mõista võlgniku pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.