PlusPlus Baltic OÜ hagi E N’i vastu 258.96 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Hagihind
269.36 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), esindaja Reeli Ilves (e-post: esindajad [email protected]); Kostja: E N (isikukood xxxx, elukoht: xxxx). Asja läbivaatamise aeg
06. veebruar 2013 / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta PlusPlus Baltic OÜ hagi E N’i vastu 258.96 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.PlusPlus Baltic OÜ esitas 27.08.2012 kohtule avalduse E N’i vastu maksekäsu kiirmenetluses 388.34 euro nõudes. Kohus tegi võlgnikele ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohtu 24.10.2012 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule.
2.20. novembril 2012 Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 13.01.2006 liitumislepingu nr 10344578, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus saadud kauba/teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastaval esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 02.10.2009 on kostja võlgnevus Tele2 Eesti AS ees 133.81 eurot. Vastavalt allkirjastatud lepingu lisaks olnud üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ning maksmisega viivitamise korral viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.
3.Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale summas 133,81 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja märgib, et Tele2 Eesti AS on loovutanud oma nõude AS-ile PlusPlus Capital ja see omakorda OÜ-le PlusPlus Baltic (hagejale)
4.Hageja palub vastavalt VÕS § 173 lg-le 1, §-le 174, § 191 lg-le 1, §-le 192, § 222 lg-le 1 ja § 231 lg-le 1 ning TsMS §-le 146, § 407 lg-le 1, §-le 367 ja §-le 177 mõista kostjalt välja võlgnevus 129.98 eurot ja viivised 128.898 eurot, menetluskulud 180 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.24. detsembril 2012 esitatud vastuses palus kostja TsÜS § 146 lg 1 alusel kohaldada nõudele aegumist.
7.Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
8.02. jaanuaril 2013 esitatud vastuses märkis hageja, tuginedes TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-le 3, et Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud lepingu alusel esitati kostjale arveid, mistõttu muutus nõue sissenõutavaks arve esitamisega. Kostjale esitatud arve nr 25496949 maksetähtajaks oli 02.10.2009 ning sellele eelneva arve nr 25257873 maksetähtaeg oli 01.09.2009. Arvetest nähtub, et kostjale on reaalselt teenuseid osutatud ning kostja viimane tasumine oli 22.07.2009. Seega algas nõude aegumistähtaeg 3 aastat selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada ehk 31.12.2009. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse 27.08.2012 ehk varem kui 3 aasta möödudes alates aegumistähtaja alusest (TsÜS § 160). Tuginedes eeltoodule ei nõustu hageja aegumise kohaldamisega ja jääb hagiavalduses toodu juurde.
MENETLUSE KÄIK
2 (7)
2-12-33390
9.03.01.2013 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 tähtaja asjas lõpliku seisukoha esitamiseks kuni 21.01.2013.
10.21. jaanuaril 2013 esitatud täiendavas seisukohas kostja märgib, et hageja nõudis tema käest Tele2 Eesti AS võlgnevuse tasumist telefoni teel. Kostja palus, et talle saadetaks kehtiv leping, mille alusel on õigus OÜ-l PlusPlus Inkasso sisse nõuda Tele2 Eesti AS-ile kuuluvaid võlgu. Selle asemel saatis kostja vigases eesti keeles e-kirja, mis sisaldas arusaamatut teksti ja kirja manuses olid ainult mõned vanad Tele2 Eesti AS-i arved. Nende alusel ei olnud kostjal võimalik identifitseerida võla sissenõudjat ja jäi arusaamatuks, millisel alusel nõuab PlusPlus Baltic OÜ Tele2 Eesti AS-i võlgnevust. Loovutusteate esitas hageja alles peale kostja vastuväidete esitamist maksekäsu kiirmenetluses 01.10.2012. Kostjale jääb arusaamatuks see, et Tele2 Eesti AS on nõude loovutanud kahel erineval kuupäeval – 06.12.2011 ja 07.05.2012. Loovutamisteatel on ka erinevad võlasummad. Lisaks on Tele2 Eesti AS ja AS PlusPlus Capital teated täiesti sarnased. Kostja leiab, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud avalduse kiirustades ja pahatahtlikult omamata seejuures piisavat õiguslikku alust võla sissenõudmiseks.
11.25 jaanuaril 2013 esitatud seisukohas märgib hageja, et Tele2 Eesti AS loovutas 07.05.2012 nõude koos kõrvalkohustustega kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile, kes samal päeva loovutas sama nõude koos kõrvalkohustustega PlusPlus Baltic OÜ-le. Mõlema lepingu lahutamatuks osaks on lepingu lisa nr 1, kus on exceli tabeli kujul loovutatud nõuete nimekiri, mõlema lepingu lisad on identsed. Tele2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu summas 172.17 eurot, millele lisanduvad viivised ning sisaldab viiviseid 3.83 eurot ja leppetrahvi 38.36 eurot. Hageja loobus hagi esitamisel viivise nõudest 3.83 eurot, leppetrahvi nõudest 38.36 eurot ja nõudis põhisumma tasumist 129.98 eurot. Põhisummalt arvestas hageja viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele ning vähendas viivise nõuet alla põhinõude ja nõuab viiviste tasumist summas 128.98 eurot. Nõude loovutamise teatele jäi ekslikult varasemalt omandantud nõude loovutamise kuupäev, sest hageja on ka varem Tele2 Eesti AS-i nõudeid omandanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
14.25 jaanuaril 2013 esitas hageja vastuse kostja 21.01.2013 seisukohale. Vastavalt TsMS § 330 lg-le 3, pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab 3 (7)
2-12-33390 avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et hageja esitatud tõendid ega väited ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist, kuivõrd vastaspool on hageja hilinenult esitatud väidete osas sisuliselt oma seisukoha esitanud.
15.Hageja on kohtule esitanud PlusPlus Capital AS-i ja Tele2 Eesti AS-i vahel 07.05.2012 sõlmitud ja digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingu nr NL-07052012PP ning samal kuupäeval PlusPlus Capital AS-i PlusPlus Baltic OÜ vahel sõlmitud käsitsi allkirjastatud nõudeloovutamise lepingu nr NL-09052012PPC (t. lk. 90-94). Samuti on esitatud antud lepingute lisa, mille kohaselt on hagejale loovutatud nõue E N’i vastu lepingu nr 10344578 alusel (arve nr 103445782 viitenumbriga 103445782) summas 172.17 eurot, sh põhivõlg 129.98 eurot, viivis 3.83 eurot ja leppetrahv 38.36 eurot (t. lk. 84). Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja nõude aluseks Tele2 Eesti AS-i poolt PlusPlus Capital AS-ile nõude loovutamine, milline nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i arvest nr 25496949 summas 2 093.70 krooni (133.81 eurot) – arve koosneb varasemast võlgnevusest summas 1 830.28 krooni (116.98 eurot), teenuste arvest perioodil 16.08.2009-15.09.2009 summas 263.39 krooni (16.83 eurot) ja viivisest 60 krooni (3.83 eurot) (t. lk. 23-24). Hagiavalduse lisaks on kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumisleping, mille kohaselt on kostja kliendi numbriks 10344578 ning mille lahutamatuks osaks on Tele2 teenuse kasutamise tingimused (t. lk. 46). Tele2 teenuse kasutamise tingimuse p 7.3 kohaselt oli Tele2 Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Vaidlusaluseks hageja nõudeks on lepingust tulenev nõue summas 258.96 eurot, sh põhinõue 129.98 eurot ja viivis 128.98 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud Tele2 Eesti AS-iga lepingu sõlmimist ega asjaolu, et ta ei ole arvet nr 25496949 Tele2 Eesti ASile tasunud. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et talle on arusaamatu, millisel alusel nõuab hageja Tele2 Eesti AS-i võlga ning loovutamisteated on esitatud alles peale kostja vastuväidete esitamist maksekäsu kiirmenetluses ja need on erinevate kuupäevadega. Kostja arvates puudus hagejal maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal piisav õiguslik alus Tele2 Eesti AS-i võlga sissenõudmiseks. Samuti on kostja menetluse vältel esitanud aegumise vastuväite.
16.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vastuväited välistavad hagi rahuldamist.
17.Vastavalt TsMS § 229 lg-le 1 on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Vastavalt VÕS § 168 lg 1 esimeses lauses sätestatule peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid 4 (7)
2-12-33390 õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas sama seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet.
19.Hagiavaldusele on lisatud viis teatist nõude loovutamise kohta: - 07.05.2012 koostatud nõude loovutamise teatises teatab Tele2 Eesti AS kostja vastu nõude loovutamisest samal kuupäeval vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga AS-ile PlusPlus Capital põhisummas 172.17 eurot, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja menetlustasu. (t. lk. 27, 87). - 07.05.2012 koostatud nõude loovutamise teatises teatab PlusPlus Capital AS kostja vastu nõude loovutamisest samal kuupäeval vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga PlusPlus Baltic OÜ-le (hagejale) põhisummas 172.17 eurot, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja menetlustasu (t. lk . 26, 86); - 07.05.2012 koostatud nõude loovutamise teatises teatab Tele2 Eesti AS kostja vastu nõude loovutamisest samal kuupäeval vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga AS-ile PlusPlus Capital põhisummas 172.17 eurot, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mis teatise koostamise hetkel koosnevad viivistest summas 252.57 eurot, ja menetlustasu (t. lk. 29). - 07.05.2012 koostatud nõude loovutamise teatises teatab PlusPlus Capital AS kostja vastu nõude loovutamisest samal kuupäeval vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga PlusPlus Baltic OÜ-le (hagejale) põhisummas 172.17 eurot, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mis teatise koostamise hetkel koosnevad viivistest summas 252.57 eurot, ja menetlustasu. (t. lk. 28). - Kostja on esitanud kohtule ka 06.12.2011 kuupäevaga teatise Tele2 Eesti AS-i poolt ASile PlusPlus Capital nõude loovutamise kohta põhisummas 172.17 eurot (t. lk. 74-76).
20.Vastavalt VÕS § 168 lg 2 sätestatule peab senine võlausaldaja andma uuele võlausaldajale tema nõudmisel dokumendid, mis kinnitavad nõude loovutamist. Vastavalt VÕS §-s 170 sätestatule, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS §-st 172 tulenevalt võib aga võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle loovutamisest kirjalikult teatanud.
21.Kostja väitel esitas hageja talle Tele2 Eesti AS-i loovutamisteated alles peale kostja vastuväidete esitamist maksekäsu kiirmenetluses 01.10.2012 (t. lk. 72) ning hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse omamata piisavat õiguslikku alust võla sissenõudmiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja ümber lükanud kostja väidet selle kohta, et enne maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamiste ei olnud Tele2 Eesti AS loovutamisteadet kostjale esitatud ning seda ei olnud teinud ka PlusPlus Capital AS ega hageja. Samuti on hageja oma 25.01.2013 seisukohas märkinud, et nõude liikumist Tele2 Eesti AS-ist PlusPlus Capital AS-i ja sealt edasi hagejale on hageja kostjale selgitanud 01.10.2012 e-kirjas (t. lk. 82 ja 88). Oma viimatinimetatud seisukohas märkis hageja, et teatised nõude loovutamise kohta on koostatud vastavalt nõude loovutamise lepingute nr NL-07052012PP ja nr NL-09052012PPC alusel. Nimetatud väite tõendamiseks esitas hageja kohtule mõlema 07.05.2012 dateeritud nõude 5 (7)
2-12-33390 loovutamise lepingu ärakirjad ja lepingute lisaks olevast võlgnike nimekirjast väljatrüki kostja suhtes esinevast nõudest (t. lk. 90-92, 93-94 ja 84-85).
22.Hageja poolt temal kostja vastu nõudeõiguse tekkimise tõendmaiseks esitatud dokumentaalsed tõendid on vastuolulised. Hageja on tuginenud nõude olemasolu väljatoomisel Tele2 Eesti AS-i ja AS-i PlusPlus Capital 07.05.2012 teatistele nõude loovutamise kohta. Kuna nõude loovutamise lepingu punkti 3.1 kohaselt jõustub leping mõlema poole esindaja poolt allakirjutamise hetkest ning PlusPlus Capital AS-i ja Tele2 Eesti AS-i vahel väidetavalt 07.05.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr NL-07052012PP on Tele2 Eesti AS-i esindaja allkirjastatud digitaalselt alles 09.05.2012, siis ei saanud PlusPlus Capital AS 07.05.2012 nõuet kostja vastu omandada ega loovutada sama nõuet 07.05.2012 hagejale. Seega ei ole hageja saanud 07.05.2012 nõuet kostja vastu omandada, mistõttu ei tekkinud hagejal ka nõudeõigust kostja vastu.
23.Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et nõude loovutamise lepingu lisana esitatid tabel (väljatrükk) ei võimalda tuvastada, millise nõude loovutamise lepingu väidetava lisaga on tegemist (t. lk. 84-85). Samuti ei ole nõude loovutamise lepingute p-st 1.1 otseselt ega p-st 1.2 kaudselt tuvastatav, millised nõuded on nõude omandajale edasi loovutatud (t. lk. 90 ja 93). Nõude loovutamise lepingute p-le 1.3 kohaselt fikseeritakse lepingu lisaks nr 1 olevas nimekirjas iga võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, teadaolev aadress, nõude aluseks oleva lepingu number, lepingukehtivusaeg, lepingu lõppemise kuupäev, nõude summa eurodes. Väidetava lisa kohaselt on hageja nõue kostja vastu tekkinud lepingu nr 10344578 alusel arvest nr 103445782 summas 172.17 eurot, sh põhivõlg 129.98 eurot, viivised 3.83 eurot ja leppetrahv 38.36 eurot (t. lk. 84). Samas esitati kohtule hagiavalduse lisana 15.09.2009 arve nr 25496949 summas 2 093.70 krooni (133.81 eurot), sh põhivõlg 129.98 eurot, viivised 3.83 eurot (t. lk. 2324) ja 02.01.2013 seisukoha lisana arve nr 25257873 kokku summas 1 830.30 krooni (116.97 eurot), s.h. teenused 16.07.2009-15.08.2009 42.57 eurot ja varasemate perioodide võlgnevus 96.45 eurot (t. lk. 66, 67).
24.Riigikohtus on küll oma 06.06.2007 otsuse nr 3-2-1-62-07 p-s 12 märkinud, et hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist, kuid kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja, vaatamata kostja vastuväidetele, esitanud nõude loovutamise osas kehtivaid dokumente ning ühegi kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga ei ole usaldusväärselt tõendatud hageja poolt 07.05.2012 kostja vastu nõude omandamist. Hageja ei saanud nõuet kostja vastu 07.05.2012 omandada, sest kuni 09.05.2012 kuulus nõue kostja vastu Tele2 Eesti AS-ile. VÕS §-st 170 tuleneva võlausaldaja (Tele2 Eesti AS ja AS PlusPlus Capital) teate võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, on hageja esitanud alles peale kostja poolt vastuväite esitamist maksekäsu kiirmenetluses 01.10.2012. Kostjal oli õigus seada esialgse võlausaldaja Tele2 Eesti AS-i 07.05.2012 teatis nõude loovutamise kohta kahtluse alla, sest teatise esitamisel esialgne võlausaldaja ei olnud nõuet kostja vastu loovutanud. VÕS § 172 alusel on kostjal õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
25.Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning vastavalt TsÜS § 147 lg 4 teisele lausele, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega arve nr 25496949 16.08.2009-15.09.2009 osutatud teenuste 16.83 eurot ja arve nr 6 (7)
2-12-33390 25257873 16.07.2009-15.08.2009 osutatud teenuste 42.57 eurot ulatuses on aegumistähtaeg alanud arve esitamise kalendriaasta lõppemisest, s.o alates 00:00 01.01.2010. Kuna viimastel arvetel on kajastatud varasemate perioodide võlgnevusi, siis varasemate nõuete aegumistähtaeg algab vastava kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
27.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg-d 1 ja 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.