lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-51072/9

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 04.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-51072/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
936
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-51072

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-51072

Tsiviilasi

BHS.A.

avaldus väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

võlausaldaja: BHS.A. (registrikood XXX); võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo, e-post: [email protected]; võlgnik: osaühing N (registrikood XXX, XXX).

esindajad

osaühingu

N

pankroti

RESOLUTSIOON

1.Jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata.
2.Lõpetada menetlus võlausaldaja BHS.A. avalduse alusel osaühingu N väljakuulutamiseks.

pankroti

Menetluskulud Menetluskulud jätta täies ulatuses BHS.A. kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

1(4)

2-12-51072

04.12.2012 esitas võlausaldaja BHS.A. Harju Maakohtule avalduse osaühingu (edaspidi OÜ) N pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb OÜ N võlausaldajale võlgniku ja Kaupthing Bank Luxembourg S.A. vahel 28.08.2007 sõlmitud laenulepingust tulenevalt 31.08.2012 seisuga 1 994 956.71 eurot, s.h põhivõlg 1 940 744.73 eurot ja intressid 51 716.68 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus OÜ N maksma laenu tagasi koos lepingujärgsete intressidega ühekordse maksena 31. augustil 2012. Avaldaja märgib, et 10. juulil 2009 toimunud jagunemise tulemusena jagati Kaupthing Bank Luxembourg S.A.varad ja kohustused kahe Luksemburgi panga – PS S.a.r.l. ja võlausaldaja vahel. Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunemise tulemusena omandas 28.08.2007 laenulepingust tuleneva nõude OÜ N vastu PSS.a.r.l.. PSS.a.r.l. ja võlausaldaja vahel on sõlmitud leping, millest tulenevalt on 28.08.2007 laenulepingust tuleneva nõude sisse nõudmiseks õigustatud isikuks võlausaldaja. 09.11.2012 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud 12.11.2012. Võlgnik ei ole oma kohustusi pärast pankrotihoiatuse kättesaamist täitnud. Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot. Kuna võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära maksnud ning on teatanud võlausaldajale ja võlausaldajale teadaolevalt ka muu võla osas Saare maavalitsusele, et ei suuda enda kohustusi lubatud tähtaegadeks täita, palub võlausaldaja nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja palub nimetaja ajutine pankrotihaldur.

II Võlgniku vastuväited Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgniku vastuväite kohaselt on võlausaldaja valinud vale kohtualluvuse, kuna poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt lahendatakse poolte vahelised vaidlused Luxembourgi linna pädevates kohtutes. Samuti leiab võlausaldaja, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud laenulepingus kokkulepitust, tuleb kohaldada Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigust, mitte aga Eesti õigust. Samuti leiab võlgnik, et võlausaldaja ei ole tõendanud, kas ja kuidas ta sai võlgniku vastu suunatud nõude omanikuks. OÜ N palub jätta tema vastu esitatud pankrotiavaldus rahuldamata ning jätta nimetamata ajutine haldur.

III Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 4 sätestab, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.

2(4)

2-12-51072

Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata ja ajutine pankrotihaldur tuleb jätta määramata 04.12.2012 esitas võlausaldaja BHS.A. Harju Maakohtule avalduse osaühingu (edaspidi OÜ) N pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb OÜ N võlausaldajale võlgniku ja Kaupthing Bank Luxembourg S.A. vahel 28.08.2007 sõlmitud laenulepingust tulenevalt 31.08.2012 seisuga 1 994 956.71 eurot, s.h põhivõlg 1 940 744.73 eurot ja intressid 51 716.68 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus OÜ N maksma laenu tagasi koos lepingujärgsete intressidega ühekordse maksena 31. augustil 2012. Avaldaja märgib, et 10. juulil 2009 toimunud jagunemise tulemusena jagati Kaupthing Bank Luxembourg S.A.varad ja kohustused kahe Luksemburgi panga – PSS.a.r.l. ja võlausaldaja vahel. Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunemise tulemusena omandas 28.08.2007 laenulepingust tuleneva nõude OÜ N vastu PSS.a.r.l.. PSS.a.r.l. ja võlausaldaja vahel on sõlmitud leping, millest tulenevalt on 28.08.2007 laenulepingust tuleneva nõude sisse nõudmiseks õigustatud isikuks võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja määrata ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgniku vastuväite kohaselt on võlausaldaja valinud vale kohtualluvuse, kuna poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt lahendatakse poolte vahelised vaidlused Luxembourgi linna pädevates kohtutes. Samuti leiab võlausaldaja, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud laenulepingus kokkulepitust, tuleb kohaldada Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigust, mitte aga Eesti õigust. Samuti leiab võlgnik, et võlausaldaja ei ole tõendanud, kas ja kuidas ta sai võlgniku vastu suunatud nõude omanikuks. 23.01.2013 toimunud eelistungil ei osanud võlausaldaja esindaja selgitada, kuidas võlausaldaja on omandanud nõude võlgniku vastu. Kohus kohustas võlausaldajat vastavad tõendid kohtule esindama. Võlausaldaja lepingulise esindaja eelistungil antud selgituse kohaselt kulub võlausaldajal vastavate tõendite esitamiseks 1 päev. 04. veebruariks 2013 ei ole võlausaldaja esitanud kohtule nõutud andmeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Asja materjalidest nähtub, et 28.08.2007 sõlmisid Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ja OÜ N laenulepingu, mille alusel OÜ-le N väljastati laenu 2 000 000 eurot. 10.07.2009 toimus jagunemine, mille tulemusel jagati Kaupthing Bank Luxembourg S.A. kahe Luksemburgi panga PSS.a.r.l. ja BHS.A. vahel. Võlausaldaja väidetel omandas võlausaldaja nõude võlgniku vastu. Kohtule esitatud tõenditest – ainuaktsionäri korralisest otsusest (tl 49-110 (tõlge tl 116-138)) ja selle lisaks olevast privaatpanganduse laenude nimekirjast (tl 11-115 (tõlge tl 139-143)) – ei nähtu, et võlausaldaja BHS.A. oleks omandanud nõude OÜ N vastu. Nimetatud tõendeid ei ole võlausaldaja ka täiendavalt antud tähtaja jooksul kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja ei ole tõendanud nõude olemasolu, siis tuleb võlausaldaja pankrotiavalduse alusel jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata.

IV Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega tuleb avalduse läbivaatamisega seotud kulud, s.h võlgniku õigusabikulud, jätta võlausaldaja kanda.

3(4)

2-12-51072 PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui PankrS ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja