Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ole pärast emaettevõtja pankrotistumist esitanud (võimalik, et ka mitte koostanud) ühtegi bilanssi, siis ei ole võlgniku majandustulemused adekvaatselt kajastatud. Haldur on analüüsinud Euroopa ja Norra äriregistrites avalikult kättesaadavaid võlgniku emaettevõtja 2011 majandusaasta tulemusi ning on seisukohal, et ka enne pankroti väljakuulutamist puudusid emaettevõtjal võimalused võlgnikule kohustuse täitmiseks. Arvestades asjaolu, et emaettevõtja kohustused ületasid 15 000 000 eurot, siis oleks korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järgides olnud nõude mahakandmine vältimatu, sest võlgnik ei saanud eeldada, et tema nõue emaettevõtja vastu rahuldatakse. Emaettevõtja majandusnäitajad on avalikest registritest kättesaadavad, seega oleks võlgnik isegi juba 2011 majandusaasta lõpus pidanud konservatiivset hindamist ja head raamatupidamistava kasutades kandma nõude emaettevõtja vastu lootusetuks võlaks. Seega on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus saabus hiljemalt emaettevõtja pankroti väljakuulutamisega, so 2012 aasta alguses. Ka pankrotiavalduses kinnitab võlgnik, et tegevus katkes 2012 aasta esimeses pooles. Sama kinnitab ka võlgniku üürileandja poolt esitatud arved, et viimane periood, mille eest üüri arvestati, oli jaanuar 2012. Asjaolu, et võlgnik oli makseraskustes juba 2011 aasta alguses, kinnitab võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud pankrotiavaldus, mille kohaselt võlgnes võlgnik AS-le SP 15 637,42 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning maksujõuetus on saabunud 2012 aasta alguses. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Võlgniku suhtes on menetluses kuus täitemenetlust kokku summas 20 152,67 eurot. Haldur on seisukohal, et pankrotiolukorra võis tekitada emaettevõtja pankrotistumine. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, tuleb pankrotimenetlus ajutise halduri hinnangul lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata juhul kui keegi võlausaldajatest ei ole valmis tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtuistung 21.01.2013 toimunud kohtuistungil jäid võlgniku esindajad pankrotiavalduse juurde ja teatasid, et nõustuvad ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi aruande juurde ja palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud võlgniku arvelt ja 237 eurot riigi vahenditest. Võlgniku esindajad nõustusid tasu ja kulude arvestusega ning nende väljamõistmisega võlgnikult ulatuses, mis on võlgniku kontol. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et FEOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Ajutise haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara (raha pangakontol) 1 951,16 eurot ja kohustusi 30 232,21 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus saabus hiljemalt 2012 aasta alguses. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiolukorra võis tekitada emaettevõtja pankrotistumine. Samas pankrotiavalduse õigeaegne esitamatajätmine võib olla raskeks juhtimisveaks. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku pankrotiolukorra võis tekitada emaettevõtja pankrotistumine. Kohus on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamise viivitamisega on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 nõuet. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kohus määras 21.01.2013 määrusega FEOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul FEOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud, on põhjendatud lõpetada FEOÜ poolt esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 675 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 552,75 eurot. Ajutise halduri tehtud kulude katteks palub haldur hüvitada 250 eurot. Haldur palub tasust 237 eurot välja mõista riigi vahenditest. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 1 675 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 552,75 eurot ja kulud 250 eurot on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ja need tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 17 lg 3 kohaselt ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku rahalised vahendid Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis summas 1 951,16 eurot on Maksu- ja Tolliameti korraldusel blokeeritud. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus leiab, et Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalil tuleb tasuda võlgnik FEOÜ arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX 1 951,16 eurot selgitusega „FEOÜ ajutise halduri tasu ja kulude katteks“. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab FEOÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule JP (isikukood XXX ).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.