2-12-47229
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2013.a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-12-47229
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Jxxxx Axx ja Rxxxxx Jxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
16 239,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040) esindaja Marge Sillamaa (e-post: [email protected]); Kostjad: Jxxxx Axx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Rxxxxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-12-47229
Menetluse käik 16.11.2012.a esitas Swedbank AS kohtule hagiavalduse Jxxxx Axxx ja Rxxxxx Jxxxxxxx vastu võlgnevuse, s.o põhiosa summas 12381,43 eurot, intressi summas 344,18 eurot, varakindlustuse summas 149,04 eurot, viiviste summas 2348,75 eurot ja varakindlustuse viiviste summas 21,55 eurot nõudes, ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Jxxxx Axx on määruse ja hagimaterjalid vastu võtnud 11.12.2012.a isiklikult. Rxxxxx Jxxxxxxxxx saadetud menetlusdokumendid on vastu võetud tema elukaaslase Jxxxx Axxxpoolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid Rxxxxx Jxxxxxxxxx kättetoimetatuks. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 ple 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 24.03.2006.a sõlmisid Swedbank AS ja kostjad laenulepingu nr 06-037405-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 27 500 eurot, sihtotstarbega korteriomandi asukohaga
2-12-47229 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ost ja remont. Intressimääraks oli Euro 6 kuu Euribor + 2,000% ning laenu tagastamise lõpptähtaeg on 22.03.2036.a. Tagatisena seati hüpoteegid korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn ja korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Vaatamata 18.07.2011.a kostjatele saadetud teatisele, ei tasunud kostjad võlgnevust ning hageja ütles lepingu üles 04.08.2011.a.Tagatiseks olnud korteriomandite müügist laekus võlgnevuse katteks 11954,65 eurot. Kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu nr 06-037405-EL järgi 15 244,95 eurot, millest põhiosa summas 12381,43 eurot, intressi summas 344,18 eurot, varakindlustuse summas 149,04 eurot, viiviste summas 2348,75 eurot ja varakindlustuse viiviste summas 21,55 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 9.1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt varalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Hageja palub viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o EKP kohaldatav intressimäär + 7 % aastas. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viivist summas 2348,75 eurot. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01. juulit 2012.a oli 1,00% ja enne 1. jaanuari 2013.a oli 0,75%. Alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 17.11.2012.a – 31.12.2012.a viiviste suuruseks 122,58 eurot (põhivõlg 12381,43 eurot x 0,022% x 45 päeva) ja perioodi 01.01.2013.a – 31.01.2013.a viiviste suuruseks 80,60 eurot (põhivõlg 12381,43 eurot x 0,021% x 31 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 600 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 600 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.