Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-4036
Tsiviilasi
Motokaru Autokool OÜ hagi A Ti vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4165,62 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.10.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Motokaru Autokool OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Motokaru Autokool OÜ (registrikood 11227250, asukoht Kotka 26 Tallinn), lepinguline esindaja Heigo Kendla Kostja/vastustaja A T (IK XX, elukoht XX talu, XX küla, Kehtna vald, Raplamaa), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 01.10.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Motokaru Autokool OÜ kanda.
3.Välja mõista Motokaru Autokool OÜ-lt 25 (kakskümmend viis) eurot riigilõivu riigituludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.31.01.2011 esitas Motokaru Autokool OÜ hagi Harju Maakohtusse A T vastu võla ja viivise saamiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ning palus kostjalt välja mõista põhivõla 4165,62 eurot ja 805,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ning alates 01.02.2011 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni 95% ulatuses põhinõudest.
2.Kostja oli 26.09.2006 - 17.03.2008 hageja juhatuse liige ja tegevjuht. 31.01.2008 maksis kostja endale majandusavanssi 56 040,75 krooni, 07.02.2008 võttis kostja hageja pangakontolt välja 1225 krooni.
3.Sularaha väljavõtmise ajaks oli hageja majandustegevus katkenud, väljamaksete ajal hagejal tegevus puudus. Hageja raamatupidamine oli korraldatud kuni 31.01.2008. Kostja esitas 07.03.2008 kohtule hageja pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi oli jaanuarist - aprillini 2008 hageja raamatupidamises kajastamata tšekke kokku 18 378 krooni. Endale väljamaksete tegemise ajal pidi kostja olema teadlik hageja halvast majanduslikust seisundist. Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 17.03.2008. Sellest ajast alates puudus kostjal alus hageja raha käsutamiseks ja kostjal oleks tulnud see summa tagastada.
4.Kostja käsutuses olid ka hageja klientide poolt sularahas tasutud summad: 31.01.2008 V V poolt tasutud 4000 krooni, 25.02.2008 M K tasutud 4000 krooni, 25.02.2008 M M tasutud 4000 krooni, 25.02.2008 P S tasutud 4000 krooni, 25.02.2008 J U tasutud 4000 krooni ja 05.03.2008 A-N A tasutud 4000 krooni. Kokku võttis kostja klientidelt sularaha vastu 24 000 krooni.
5.Seega sai kostja ajavahemikul 31.01.- 05.03.2008 enda valdusesse 81 265,75 krooni ehk 5193,82 eurot.
6.Ajutise halduri aruande kohaselt tegi kostja 2008 ettevõtlusega seotud kulutusi 18 377,87 krooni eest, mida tõendavad kulutšekid. Hageja nõustus kulutšekkide koondis märgitud kulutuste mahaarvestamisega tagasinõutavast summast. Arvestuse tulemusena jäi kostja käsutusse alusetult 65 177,83 krooni.
7.Ajutise halduri aruandes on eksitav väide, mille kohaselt tasus kostja 2008 jaanuaris hageja pangakontole 54 805 krooni. Kuivõrd kostja võttis summad enda valdusesse alates 31.01.2008, siis ei saa enne seda tehtud sissemakseid saadud summast maha arvestada. Summad, millele ajutine haldur viitab, olid tegelikult hageja klientide poolt sularahas makstud summad. Hageja juhatuse liige kinnitas, et kostja ei ole pärast 31.01.2008 talle ühtegi summat üle andnud. Teine juhatuse liige juhtunu eest solidaarselt vastutav ei ole, sest tema reaalselt igapäevases majandustegevuses ei osalenud.
8.Pärast kassast raha võtmist tasus kostja hageja arveldusarvelt 31.01.2008 Maksu- ja Tolliametile ülekandega 8077 krooni tulumaksu ja 3510 krooni sotsiaalmaksu. 07.02.2008 tasuti ülekandega 9098,35 krooni, 11.02.2008 - 238 krooni ja 12.02.2008 314,65 krooni.
9.Panga väljavõtete järgi ei ole kostja vaadeldaval perioodil ega hiljem viinud raha tagasi hageja pangakontole. Hageja raamatupidamisega tegelenud OÜ JM Kapital juhatuse liige J M kinnitas, et kostja ei ole raamatupidamisele esitanud kuludokumente, mis tõendaksid raha väljamaksete tegemist kostja valduses olevast kassarahast ega dokumente, mis tõendaksid kassaraha füüsilist üleandmist raamatupidamisele.
10.Kostja töölepingu p 10.1 järgi pidi ta ühe päeva jooksul pärast lepingu lõppemist hagejale üle andma materiaalsed väärtused ja dokumendid. Materiaalsete väärtuste hulka kuulub ka kassaraha. ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 32 järgi peab juhatuse liige olema oma tegevuses hoolas. Kostja tekitas hagejale kahju. Kui kostja väidab, et kasutas tema kätte jäänud raha hageja ettevõtlusega seoses, tuleb kostjal oma väiteid tõendada. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnistanud, nõue ei ole tõendatud. Hageja juhatuse liikmena oli kostjal õigus majandusavanssi võtta ja seda hageja kohustuste täitmiseks kasutada. Hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe, mistõttu alusetu rikastumise sätted ei kohaldu.
12.Hageja ei ole vaatamata kohtu korraldusele esitanud terviklikke raamatupidamise dokumente perioodi 01.01.-31.03.2008 kohta. Kassaraamat on vaid väljavõte selle hetkeni (31.01.2008), mil OÜ Bringprofit lõpetas raamatupidamise. Kostja esitatud endise pearaamatupidaja L L e-kirja kohaselt on raha 27 780 krooni viidud SEB Panka ja 27 025 krooni Swedbanka. Ülejäänud raha on kasutatud kulude kandmiseks vastavalt kuluaruannetele. Seega ei saa hageja esitatud dokumendid adekvaatselt kajastada raamatupidamislikke kandeid ja tehinguid. Esimese astme kohtu otsus
13.01.10.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on juhatuse liikmena alusetult omastanud hageja vara ehk jätnud nõuetekohaselt tagastamata saadud majandusavansi 56 040,75 krooni, pangast välja võetud 1225 krooni ning klientidelt sularahana saadud summad.
15.Kohus leidis, et poolte vahel oli käsundilaadne lepinguline suhe ja seega on hageja viited VÕS §-le 1028 ebaõiged. Kohaldamisele kuulub eeskätt äriseadustiku (ÄS) § 187, mis reguleerib osaühingu juhatuse liikmete vastutust. ÄS § 187 lg-st 1 ja TsÜS §-st 35 tulenev juriidilise isiku juhtorgani liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liikme kohustuseks on toimida parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides. Juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige ei tegutsenud majanduslikult otstarbekalt ning põhjustas sellega äriühingule kahju. Juhatuse liige peab omakorda vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta pole kahju tekkimises süüdi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikmena oma kohustusi ja kohustuste rikkumise tagajärjel tekkis hagejal nõudes märgitud summa ulatuses kahju.
16.Ajutise pankrotihalduri Kiur Põllu 21.04.2008 aruandest nähtub, et talle üle antud pankrotivõlgniku ehk hageja dokumendid ei olnud täielikud. Dokumentide hulgas puudusid mitmed lepingud, millele teistes dokumentides viidati, ei olnud mitmeid müügiarveid ega tõendeid selle kohta, et väidetavalt hageja kassast oleks reaalselt raha saadud. 31.01.2008 on kassast kostjale kui aruandvale isikule välja makstud 56 040,73 krooni avansina, mida ei ole tagasi makstud. Alates 2008 veebruarist on hageja dokumentatsiooni hulgas kulutšekid 18 377 krooni. Ajutise halduri aruande järgi võis hagejal olla kostja suhtes tagasinõude õigus, kuid seda ei pidanud haldur siiski tõenäoliseks, sest kostja oli 2008 jaanuaris tasunud hageja pangakontole 54 805 krooni. Seetõttu leidis ajutine haldur, et aruandva isikuga seotud nõuete ja kohustuste osas saab lõpliku seisukoha võtta pärast seda, kui korraldatakse võlgniku raamatupidamine osas, milles see oli veel tegemata (ehk veebruar 2008).
17.Kassaraamatu väljavõttest ei saa järeldada, et kostja omastas klientide poolt sularahana saadud summad. Need summad on kassaraamatus arvestatud kui kassasse sisse tulnud summad. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et alates 01.02.2008 hageja raamatupidamist enam ei peetud, mistõttu kulutšekid jäid raamatupidamises kajastamata. Hageja ei esitanud oma pangakontode väljavõtteid perioodi kohta alates 01.01.2008. Kohus kohustas hagejat esitama terviklikult kõik hageja raamatupidamist puudutavad dokumendid 01.01.- 31.03.2008, kuid hageja seda ei esitanud.
18.Dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktist, mis on 09.04.2008 allkirjastatud kostja ja ajutise pankrotihalduri Kiur Põllu esindaja Katrin Prükki vahel nähtub, et kostja andis ajutisele haldurile üle hulgaliselt raamatupidamise dokumente, sh raamatupidamise dokumendid 2008 veebruari kohta 232 lehel (akti punkt 6). Seega andis kostja kõik enda valduses olnud raamatupidamise dokumendid ajutisele haldurile üle, sealhulgas dokumentatsiooni 2008 veebruari kohta. Kohus ei pidanud usaldusväärseks J M kohtule adresseeritud „kinnituskirjas“ väidetut, kuivõrd alates 09.04.2008 anti kõik raamatupidamise dokumendid üle ajutisele haldurile.
19.Hageja uuest kassaraamatu väljavõttest nähtus, et 07.02.2008 anti kassasse pangast üle 1225 krooni. 31.01.2008 tegi ettevõtte omanik kassasse sissemakse 43 000 krooni ja 31.01.2008 anti kostjale majandusavanssi 56 040,73 krooni. Kassa saldoks on seisuga 05.03.2008- 15 902,18 krooni.
20.Kassaraamatu väljavõttes kajastatud tehinguid puudutava dokumentatsiooni esitas hageja kohtule valikuliselt ning osaliselt on tõendid loetamatud. Esitatud ei ole omaniku sissemakset tõendavat dokumenti ja kulutuse nr 280201 tegemist tõendavat dokumenti. Viidatud tõendite alusel ja arvestades asjaolu, et hageja ei esitanud kõiki hageja raamatupidamise dokumente alates 01.01.- 31.03.2008, leidis kohus, et hageja esitas kohtule dokumente valikuliselt. Kuivõrd kostja andis kogu tema valduses olnud mahuka raamatupidamisliku dokumentatsiooni ajutisele haldurile üle, puudus kostjal objektiivselt võimalus tõendada, milliseid tehinguid täpselt tehti 2008 jaanuaris ja veebruaris ning kas või milline oli kasutamata kassa jääk.
21.Hageja endise raamatupidaja L L e-kirjas on märgitud, et kassast välja liikunud raha kanti kontole - 27 780 krooni on viidud SEB Pank AS-i ja 27 025 krooni AS-i Swedbank. Pearaamatu väljavõttest 01.01.- 31.01.2008 nähtus, et 27 780 krooni on panka läinud juba 11.01.2008. Ülejäänud osa summast oli panka läinud 31.01.2008. Mõlemate kannete juures on märge „A. T, maj. a“. 27 025 krooni ja 27 780 krooni on kokku 54 805 krooni ehk nimelt see summa, mille tasumist hageja pangakontole kostja poolt kinnitas ajutine haldur oma aruandes.
22.Tunnistaja L L väitis, et kassaraamatut tuleks vaadelda koos pangakonto väljavõttega. Kostja maksis tunnistaja sõnul tihti oma raha hageja kontole. Kanne kassaraamatus majandusavansi kohta tähendas, et raha läks välja „kassa“ konto pealt ja tuli sisse „arveldused aruandvate isikutega“ kontole. Tunnistaja sõnul oli see raha tegelikult alles ja kostja majandusavanssi enda kätte ei saanud. Teiselt raamatupidamise kontolt nähtus, et raha liikus edasi panka. 31.01.2008 ei olnud reaalselt see päev, kus kostja oleks raha saanud. Samas kassaraha oli füüsiliselt kostja käes.
23.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ja arvestades raamatupidamise seaduse § 5 lg-eid 2 ja 3, luges kohus tõendatuks, et kostja ei saanud enda valdusesse 56 040,75 krooni. Hageja on kassaraamatu konto kannetest teinud ebaõiged järeldused ja on kassast väljavõetud summa kandmist hageja pangakontole üritanud varjata. Hageja väited kassaraha hagejale üleandmata jätmise kohta on samuti jäänud tõendamata. Kuigi L L kinnitas, et kassaraha oli faktiliselt kostja valduses, puudus poolte vahel vaidlus selle üle, et alates 01.02.2008 oli hageja raamatupidamise aruandlus teostamata. Hageja enda arvestuste kohaselt oleks pidanud üleantava kassa jäägi suuruseks olema 15 902,18 krooni. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja esitas koos muude 2008 veebruari puudutavate dokumentidega ajutisele haldurile ka kulutšekid 18 378 krooni. Neid
kulutšekke ei olnud raamatupidamises kajastatud. Isegi kui nõustuda hageja väitega, mille järgi saaks arvesse võtta ainult pärast 31.01.2008 tehtud kulutusi 16 087,92 krooni, on viidatud kulutuste summa suurem hageja arvestatud kassajäägist. Seega kattis kostja hageja majandustegevusega seotud kulutusi tegelikult suuremas summas, kui oli hagejal kassas alles raha. Tekkinud olukorras ei saa hageja väita, et kostja oleks kõik hageja majandustegevusega seotud kulutused pidanud teostama täielikult enda arvelt ja tagastama (vaatamata 2008.a veebruaris tehtud kuludele) hagejale kogu raha, mis kassas oli olemas 2008 veebruari alguses.
24.Kohus leidis, et hagejal oli vaidlusalusel perioodil olemas kaks juhatuse liiget, kes mõlemad vastutasid ettevõttes tekkinud maksejõuetuse eest. Hageja väidete kohaselt oli hageja teise juhatuse liikme ja kostja vahel kokkulepe, mille kohaselt tegeles igapäevaselt ettevõtte majandustegevusega ja vastutas selle eest kostja. Kostja eitas vastava kokkuleppe olemasolu ja selgitas, et tal ei õnnestunud maksejõuetuse tekkimisel saada hageja teise juhatuse liikmega ühendust. Kirjeldatud olukorras jäi kohtule ebaselgeks, miks on hageja väidetava kahju hüvitamise nõudega pöördunud üksnes kostja vastu. ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 1 näevad ette juriidilise isiku juhtorgani liikmete solidaarse vastutuse. Individuaalne vastutus tekib siis, kui juhtorgani liikmete kohused on nende vahel jaotatud. Sellist individuaalset kohustust jaotamist ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
25.Kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu ei ole ÄS § 187 lg 3 järgi aegunud, vaatamata sellele, et hageja ise viitas hagiavalduses ekslikult nõude alusena VÕS § 1028 lg-le 1. Apellatsioonkaebus
26.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta kostja kanda.
27.Kohatu ning ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Hageja väide, et kostja tegi kassast iseendale väljamakse 56 040,73 krooni on tõendatud kohtule esitatud allkirjastatud orderiga. Väide, et kostja on pangaarvelt võtnud raha 1225 krooni, on tõendatud pangakonto väljavõttega. Hageja väidab, et kostja on 31.01. – 05.03.2008 kassasse võtnud 24 000 krooni. Väide on tõendatud kohtule esitatud kostja poolt allkirjastatud kassa sissetuleku orderitega. Seega on kostja võtnud hagejalt kokku 81 265,73 krooni. Hageja arvestas nimetatud summast maha 16 087, 92 krooni ehk summa, mille osas on kostja poolt ajutisele pankrotihaldurile üle antud dokumentidega tõendatud selle summa kasutamine ettevõtte huvides. Seega on hageja poolt tõendatud nõue 65 177, 81 krooni ehk 4165, 62 eurot.
28.Asjakohatu on kohtu märkus, et kassa sissetuleku order tõendab seda, et raha maksti kassasse sisse. Kuivõrd raha tuli hageja kassasse, siis oleks see pidanud seal olema ka pärast seda, kui kostja oma tegevuse juhatuse liikmena lõpetas ning kui kogu dokumentatsioon pankrotihaldurile üle anti, alternatiivselt oleksid pidanud olema kuludokumendid, mis tõendaksid selle raha kulutamist hageja huvides. Seega on kassaraha endiselt kostja käes.
29.Kohus jättis arvestamata raamatupidaja kinnituskirja, mille kohaselt kostja ei ole esitanud raamatupidamisele ei vaadeldaval perioodil ega ka hiljem kuludokumente, mis tõendaks raha väljamaksete tegemist kostja valduses olevast kassarahast ega dokumenti, mis tõendaks kassaraha füüsilist üleandmist raamatupidamisele. Kohatu on kohtu märkus, et hageja püüdis varjata kostja poolt tagasi makstud avanssi. Kostja ei ole avanssi tagasi maksnud. Avansi tagasimaksmise tõendamiskoormis lasub kostjal, kuivõrd hageja on esitanud allkirjastatud kassaorderi, millelt nähtub, et raha on kostjale välja maksnud ning et see on läinud kostja valdusesse. Kuivõrd kostja andis enda valduses oleva kogu dokumentatsiooni ajutisele pankrotihaldurile üle, siis oleks pidanud nendest üleantud dokumentidest juba nähtuma väidetavalt tehtud tehingud.
30.Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu, mis oma olemuselt on käsitletav juhatuse liikme lepinguna, p-le 10.1. kohustus kostja ühe päeva jooksul arvates lepingu lõppemisest üle andma hagejale materiaalsed väärtused ja dokumendid. Materiaalsete väärtuste alla tuleb arvata ka kassaraha. Kostja on enda kätte jätnud 65 177,81 krooni, ega esitanud ühtegi kuludokumenti, mis tõendaksid ettevõtlusega seotud kulutuste tegemist, seega on kostja juhatuse liikmena omastanud ettevõttele kuuluvat vara. Ettevõttele kuuluva vara omastamine on aga käsitletav kahju tekitava tegevusena ning juhatuse liikme kohustuse rikkumisena. Samasugusele loogilisele järeldusele on asunud ka ajutine pankrotihaldur.
31.Hageja leiab, et kohatu on kohtupoolne märkus, mille kohaselt jääb ebaselgeks, miks on hageja väidetava kahju hüvitamise nõudega pöördunud üksnes kostja vastu. Kuivõrd on tõendatud, et ettevõttele kuuluva raha omastas kostja ning see on tänaseni just kostja valduses, siis on ka kahju tekitanud kostja ainuisikuliselt. Vastustaja seisukoht
32.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
35.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle vaidlus puudub: - kostja oli ajavahemikul 26.09.2006 kuni 17.03.2008 hageja juhatuse liige; - 02.04.2008 algatas Harju Maakohus kostja ja esitatud avalduse alusel hageja pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Kiur Põllu; - hageja osanik ja juhatuse liige N Ǻ E tasus võlad, mistõttu pankrotimenetlus lõpetati avaldusest loobumise tõttu; - 31.01.2008 on kostja andnud allkirja selle kohta, et sai majandusavanssi summas 56 040,75 krooni, 07.02.2008 võttis kostja hageja pangakontolt välja 1225 krooni ning kostja võttis vastu ka 2008 jaanuari lõpus ja veebruari alguses sõidukoolituste eest tasutud sularaha makseid summas 24 000 krooni; - hageja raamatupidamine oli korraldatud kuni 31.01.2008 ja alates 01.02.2008 hageja raamatupidamist enam ei peetud; - 2008 jaanuaris tasus kostja hageja pangakontole 54 805 krooni; - alates jaanuarist 2008 kuni aprillini 2008 oli apellandi raamatupidamises kajastamata kulutšekke kokku summas 18 378 krooni.
36.Hageja tugines nõude alusena ebaõigesti alusetu rikastumise sättele (VÕS §-le 1028). Kostja oli hageja juhatuse liige ning tal oli hagejaga sõlmitud vastav leping, mistõttu oli poolte vahel lepinguline suhe.
37.Kohaldamisele kuulub ÄS § 187, mis reguleerib osaühingu juhatuse liikmete vastutust. ÄS § 187 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud juhatuse liikmena oma kohustusi ja kohustuste rikkumise tagajärjel oleks
hagejal tekkinud kahju hagiavalduses märgitud summa ulatuses. Kostja tegi tema kasutuses olnud sularaha ja pangakontodele sissemaksud raha arvel tehinguid hageja majandustegevuses ja andis ajutisele haldurile üle hageja raamatupidamisdokumendid ja kuludokumendid.
39.Kostja taotles maakohtus raamatupidamisdokumentide väljanõudmist hagejalt, kuna tal endal puudus võimalus hageja raamatupidamise andmetele juurdepääsuks. Maakohus rahuldas taotluse ja nõudis nõuti hagejalt täieliku raamatupidamisdokumentatsiooni esitamist terviklikult perioodi 01.01.2008-31.03.2008 kohta. Vaatamata kohtu nõudmisele esitas hageja raamatupidamisdokumentatsiooni valikuliselt, mistõttu ei nähtu täielikult, kuidas olid hageja majandustehingutes kasutatud ja raamatupidamistehingutes kajastatud rahalised vahendid, mis laekusid hageja kassasse või olid kasutuses majandusavansina. Maakohtule esitatud üksikud raamatupidamisdokumendid näitavad konkreetseid tehingud, kuid nende dokumentidega ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks nende tehingutega saanud endale ebaseaduslikult summasid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja poolt esitatud raamatupidamisdokumendid ei ole piisavad raha liikumisest ja hageja tehingutest täieliku ülevaate saamiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, millest nähtuks üheselt, et materiaalsete väärtuste üleandmisel oleks pidanud olema kassas sularaha 65 177,81 krooni, nagu hageja oletab.
40.Maakohtus oli hagi hinnaks 4165,62 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning apellatsioonkaebus esitati kogu otsuse peale. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimese astme kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega on ka apellatsioonkaebuse hinnaks 4165,62 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv täismääras 350 eurot. Hageja ei esitanud kaebust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel 325 eurot, seega 25 eurot ettenähtust vähem, mis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. Menetluskulude jaotus ja selgitus
41.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.