Kohtuistungi toimumise aeg 10.09.2012.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Heigo K Kostja lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja MAOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu 31.01.2011.a hagiavalduse võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse järgi oli kostja 26.09.2006.a kuni 17.03.2008.a hageja juhatuse liige ja tegevjuht. 31.01.2008.a maksis kostja endale majandusavanssi summas 56 040,75 krooni, mida ta tagasi ei maksnud. 07.02.2008.a võttis kostja hageja pangakontolt välja 1225 krooni. Seega võttis kostja hagejalt ajavahemikul 31.01.2008.a kuni 07.02.2008.a raha summas 57 265,75 krooni ehk 3659,95 eurot.
2.Sularaha väljavõtmise ajaks oli hageja majandustegevus katkenud, mis nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest. Väljamaksete ajal hagejal tegevus puudus. Hageja raamatupidamine oli samuti korraldatud ainult kuni 31.01.2008.a.
3.Ajutise pankrotihalduri aruande järgi oli jaanuarist 2008.a kuni aprillini 2008.a hageja raamatupidamises kajastamata tšekke kokku summas 18 378 krooni. Ei ole tõendatud, et kostja tegi kulutusi hageja huvides. 07.03.2008.a esitas kostja kohtule hageja pankrotiavalduse. Endale väljamaksete tegemise ajal pidi kostja olema teadlik hageja halvast majanduslikust seisundist. Kuigi kostja oli volitus teha hageja seadusliku esindajana tehinguid, ei saanud kostja saadud summasid kasutada hageja majandustegevuses. Kostja sai antud summa hagejalt alusetult. Õiguslikult viitas hageja nõude esitamisel VÕS § 1028 lõikele 1. Majandusavansi saamise ajal pidi kostja teadma, et hageja majanduslik olukord on halb ja sellise väljamakse tegemine alusetu.
4.Kostja kui juhatuse liikme volitused lõppesid 17.03.2008.a. Sellest ajast alates puudus kostjal alus hageja raha käsutamiseks ja kostjal oleks tulnud see summa tagastada. Alates nimetatud ajast tuleb kostjalt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 805,35 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise summa.
5.16.05.2011.a hageja täpsustas ja suurendas oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista 4165,62 eurot põhivõlgnevusena ja 805,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivisena. Hageja rõhutas, et 31.01.2008.a sai kostja hageja kassast majandusavansina 56 040,75 krooni ja võttis hageja pangakontolt välja 1 225 krooni. Samuti on kostja käsutuses hageja klientide poolt sularahas tasutud summad: 31.01.2008.a VV poolt tasutud 4000 krooni, 25.02.2008.a MK tasutud 4000 krooni, 25.02.2008.a MM tasutud 4000 krooni, 25.02.2008.a PS tasutud 4000 krooni, 25.02.2008.a JU tasutud 4000 krooni ja 05.03.2008.a ANA tasutud 4000 krooni. Kokku on kostja klientidelt sularaha vastu võtnud 24 000 krooni ulatuses. Sularaha väljamaksmist hageja kassast tõendab kassaraamatu väljavõte. Seega sai kostja ajavahemikul 31.01.2008.a kuni 05.03.2008.a enda valdusesse 81 265,75 krooni ehk 5 193,82 eurot.
6.Ajutise halduri aruande kohaselt tegi kostja 2008.a ettevõtlusega seotud kulutusi summas 18 377,87 krooni eest, mida tõendavad kulutšekid. Hageja nõustub kulutšekkide koondis märgitud kulutuste mahaarvestamisega tagasinõutavast summas üksnes selles osas, mis on tehtud pärast 31.01.2008.a. Seega ei arvesta hageja maha summat 2289,95 krooni, vaid arvestab maha 16 087,92 krooni. Arvestuse tulemusena on hageja käsutuses tänaseni 65 177,83 krooni.
7.Hageja möönis, et peab tõendama, et kostja ei ole hagejale omandatud summasid tagasi maksnud ega teinud selle arvelt ettevõtlusega seotud kulutusi. Kostja esitas kõik kulutuste katteks tehtud dokumendid ajutisele haldurile ja ajutine haldur kinnitab oma aruandes, et kostja on talle need üle andnud. Seega ei saa hageja rohkemaid kulusid millegagi tõendada. Hageja
väiteid tõendavad ka pangakontode väljavõtted ja kassaraamatu väljavõte. Ajutise halduri aruandes on eksitav väide, mille kohaselt tasus kostja 2008.a jaanuaris hageja pangakontole 54 805 krooni. Kuivõrd kostja võttis summad enda valdusesse alates 31.01.2008.a, siis ei saa enne seda tehtud sissemakseid saadud summast maha arvestada. Summad, millele ajutine haldur viitab, olid tegelikult hageja klientide poolt sularahas makstud summad. Hageja juhatuse liige kinnitab, et kostja ei ole pärast 31,01.2008.a talle ühtegi summat üle andnud. Teine juhatuse liige juhtunu eest solidaarselt vastutav ei ole, sest tema reaalselt igapäevases majandustegevuses ei osalenud.
8.Kostja oleks pidanud enda valdusesse jäänud summa hagejale üle andma pärast tema kui juhatuse liikme volituste lõppemist. Kostja ei ole summasid tagastanud, seega tekkis kostja juhatusest tagasikutsumise hetkel poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Kostja vastuväited on alusetud. Ka pärast kassast raha võtmist 31.01.2008.a tasus kostja hageja arveldusarvelt 31.01.2008.a Maksu- ja Tolliametile ülekandega 8077 krooni tulumaksu ja 3510 krooni sotsiaalmaksu. 07.02.2008.a tasuti ülekandega 9098,35 krooni, 11.02.2008.a 238 krooni ja 12.02.2008.a 314,65 krooni.
9.Hageja 29.03.2012.a seisukohtades on rõhutatud, et kohtule esitatud panga väljavõtete järgi ei ole kostja vaadeldaval perioodil ega hiljem viinud raha tagasi hageja pangakontole. Vaadeldaval perioodil hagejale raamatupidamist teinud OÜ JM juhatuse liige JM kinnitab, et kostja ei ole raamatupidamisele esitanud kuludokumente, mis tõendaksid raha väljamaksete tegemist kostja valduses olevast kassarahast ega dokumente, mis tõendaksid kassaraha füüsilist üleandmist raamatupidamisele. Kostja ei ole kellelegi üle andnud sularaha, mis on senini tema käes.
10.Kostja oleks majandusavansi arvel tehtud kulutuste dokumentatsiooni pidanud üle andma ajutisele haldurile. Kostja andiski kogu enda valduses oleva dokumentatsiooni ajutisele haldurile aktiga üle. Juhul, kui kostja oleks hiljem teinud mingeid lisakulutusi, oleks ta dokumendid pidanud üle andma hageja seaduslikule esindajale, kuid seda kostja ei teinud. Kostja töölepingu punkti 10.1 järgi pidi kostja ühe päeva jooksul alates lepingu lõppemisest pidanud hagejale üle andma materiaalsed väärtused ja dokumendid. Materiaalsete väärtuste hulka kuulub kassaraha. ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 32 järgi peab juhatuse liige olema oma tegevuses hoolas. Kostja tekitas hagejale kahju. Kostja omandas hageja raha teadlikult ja alusetult.
11.Hageja ei nõustunud kostja väidetega hagi aegumise kohta. Hagiavaldus esitati kohtule 31.01.2011.a ehk tähtaegselt. Juhatuse liikme vastu nõude esitamise tähtaeg on ÄS § 187 lg 3 järgi viis aastat. Kui kostja väidab, et kasutas tema kätte jäänud raha hageja ettevõtlusega seoses, tuleb kostjal oma väiteid tõendada.
12.Harju Maakohtu 09.04.2012.a istungil märkis hageja esindaja, et kostja tegeles ettevõtte igapäevase majandustegevusega ja rikkus oma töölepingu punkti 10.1. Lepingu lõpetamises hageja ja kostja kokku ei leppinud, vaid leping lõppes alates kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisest. Kes või millal ettevõtte raamatupidamise ümber korraldas, hageja esindaja kohtule selgitada ei osanud. Hageja esindaja möönis võimalust, et enne 31.01.2008.a tegi kostja ettevõttega seotud kulutusi omavahendite arvelt ning hiljem tegi tasaarvestuse avansina saadud summa arvelt.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole eraisikuna endale majandusavanssi ega muid summasid saanud ega ole hageja vahenditega teinud tehinguid iseenda kasuks. Hageja raamatupidamises peaksid kajastuma andmed selle kohta, mida saadud majandusavansi arvelt hageja huvides tehti.
14.Ajutise halduri aruandes on toodud, et alates 2008.a veebruarist on võlgniku dokumentatsiooni hulgas kulutšekke summas 18 377 krooni. Seega täideti majandusavansi arvelt hageja kohustusi ja tehingute kohta on raamatupidamises olemas kuludokumendid. Ajutisel halduril ei olnud tema aruande koostamise ajal lihtsalt olemas kõiki dokumente. Oluline on samuti see, et 2008.a jaanuaris tasus kostja hageja pangakontole 54 805 krooni.
15.Hageja on hagiavaldust esitades valikuliselt ignoreerinud raamatupidamise neid andmeid, mis kajastavad majandusavansi arvel hageja kohustuste täitmist. Kostjal puudub juurdepääs hageja raamatupidamise andmetele, mistõttu ei saa kostja täpselt selgitada, millisel eesmärgil majandusavanssi kasutati. Kuna tehingud toimusid 2008.a alguses, on kostjal mälu järgi võimatu taastada, milliste tehingute jaoks täpselt avanssi kasutati. Majandusavansi võtmise ajal oli hagejal juba mitme kuu jooksul tekkinud võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. 2008.a jaanuaris esitas Maksu- ja Tolliamet hagejale määruse, mille kohaselt oleks võlgnevus suunatud sundtäitmisele ja hageja pangakontod oleksid arestitud. Teine juhatuse liige NÄE kostja ekirjadele ega telefonikõnedele ei vastanud. Tekkinud olukorras otsustas kostja võtta sularaha hageja pangakontolt välja, et selle arvelt oleks võimalik täita jooksvaid hädavajalikke kohustusi. Hageja väide, et hageja tegevus katkes majandusavansi väljavõtmise tõttu, on ebaõige. Reaalne majandustegevus toimus hageja juures kuni pankrotiavalduse esitamiseni 2008.a märtsis. Kostja kasutas majandusavanssi tõenäoliselt (mälu järgi meenutades) mootorikütuse ostmiseks õppesõidukitele, töötasu maksmiseks, õppeklassi ruumi rendiks ja kommunaalkuludeks ning raamatupidamise eest tasumiseks.
16.Kostja leidis, et hageja nõue ei ole tõendatud. Ainuüksi kassa väljamineku order ja pangakonto väljavõte ei tõenda, et kostja oleks summade arvelt rikastunud. Kostja ei eita sularaha saamise fakti. Majandusavansi mittesihipärast kasutamist ei saa tõendada ajutise pankrotihalduri aruandega, sest see ei kajasta kõiki dokumente ega arvesta kõiki tehinguid. Aruanne on pealiskaudne, mida ajutine haldur on ise kinnitanud. Kostja ei pea tõendama, et ta ei ole alusetult rikastunud.
17.Hageja juhatuse liikmena oli kostjal õigus majandusavanssi võtta ja seda hageja kohustuste täitmiseks kasutada. Hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe, mistõttu alusetu rikastumise sätted ei kohaldu. Kostja oli hageja juhatuse liige kuni 17.03.2008.a. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut aga lõpetatud ei ole. Pärast juhatuse liikme staatuse lõppemist ei jäänud kostja kätte majandusavansist kasutamata jääke ega summasid. VÕS § 1028 lg 2 sätestab tagasinõude piirangud. Kuna kostja ei võlgne hagejale avanssi, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist.
18.Kostja vaidles vastu ka hageja täpsustatud ja suurendatud nõudeavaldusele. Kostja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja on omaks võtnud, et kostja käitus majandusavanssi võttes õigesti ehk seaduspäraselt. Hageja järeldused selle kohta, et 4000 krooni suurused klientide poolt tasutud summad on kostja käes, on ebaõiged. Kassaraamatu väljavõttest nähtub, et need summad on kassasse sisse tulnud, mitte sealt välja läinud. Summade vastuvõtmist tõendavad orderid ei tõenda summade omandamist kostja poolt. Hageja viidatud 56 040,73 krooni on kassaraamatu kohaselt samuti kassasse sisse tulnud. Hageja esitatud tõendid ei tõenda vastavate summade omandamist kostja poolt. Summade omandamist ei tõenda ka pangakontode väljavõtted, kulutšekkide nimekiri ega dokumentide ajutisele haldurile üleandmise akt.
19.Kostja leidis, et hageja nõue tema vastu on aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel. Hageja ise on rajanud oma nõude alusetule rikastumisele (VÕS § 1028 lg 1).
20.10.09.2012.a seisukohtades rõhutas kostja, et ta on täitnud hageja kohustusi ega ole enda kätte jätnud kasutamata majandusavanssi, kassa vahendeid ega muid hageja vahenditena
käsitletavaid summasid. Kassasse sisse makstud sularaha ja kasutamata majandusavansi on kostja kandnud hageja pangakontodele. Hageja ei ole vaatamata kohtu korraldusele esitanud kohtule terviklikke raamatupidamise dokumente perioodi kohta alates 01.01.2008.a kuni 31.03.2008.a. Hageja oleks pidanud esitama terviklikult kõigi hageja pangakontode väljavõtted, kõik Maksu- ja Tolliametiga toimunud tehingute väljavõtted, kõik ostu-müügi arved ja kuludokumendid ning kassaraamatu ja pearaamatu täielikud väljavõtted. Hageja esitatud dokument „Kassaraamat 2008“ on vaid väljavõte selle hetkeni (31.01.2008), mil OÜ B lõpetas raamatupidamise. Kostja esitatud endise pearaamatupidaja Lea Lehestiku e-kirja kohaselt on raha viidud SEB Panka summas 27 780 krooni ja AS Swedbank summas 27 025 krooni. Ülejäänud summa on kasutatud kulude kandmiseks vastavalt kuluaruannetele. Seega ei saa hageja esitatud dokumendid adekvaatselt kajastada raamatupidamislikke kandeid ja tehinguid.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ega kuulu rahuldamisele.
22.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja oli ajavahemikul 26.09.2006.a kuni 17.03.2008.a hageja juhatuse liige; 2) 02.04.2008.a algatas Harju Maakohus kostja esitatud avalduse alusel hageja pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Kiur Põllu; 3) hageja osanik ja juhatuse liige NÄE tasus hageja võlad, mistõttu pankrotimenetlus lõpetati avaldusest loobumise tõttu; 4) 31.01.2008.a on kostja andnud allkirja sellega kohta, et sai hagejalt majandusavanssi summas 56 040,75 krooni, 5) 07.02.2008.a võttis kostja hageja pangakontolt välja 1225 krooni; 6) mitmed hageja kliendid tasusid 2008.a jaanuari lõpus ja veebruari alguses sõidukoolituste eest hagejale sularahas ning sularaha maksed võttis klientidelt vastu kostja; 7) hageja raamatupidamine oli maksejõuetuse tekkimise tõttu korraldatud kuni 31.01.2008.a ega olnud korraldatud alates 01.02.2008.a; 8) alates jaanuarist 2008.a kuni aprillini 2008.a oli hageja raamatupidamises kajastamata kulutšekke kokku summas 18 378 krooni; 9) kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping, mille lõpetamises ei ole pooled kokku leppinud ja mida kumbki pool ei ole üles öelnud.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on juhatuse liikmena alusetult omastanud hageja vara ehk jätnud nõuetekohaselt tagastamata saadud majandusavansi summas 56 040,75 krooni, pangast välja võetud 1225 krooni ning klientidelt sularahana saadud summad.
24.Hageja väitis, et kostja on temalt saanud alusetult summasid. 31.01.2008.a sai kostja hageja kassast majandusavansina 56 040,75 krooni ja võttis hageja pangakontolt välja 1 225 krooni. 31.01.2008.a, 25.02.2008.a ja 05.03.2008.a võttis kostja erinevatelt klientidelt sularahas vastu kokku 24 000 krooni. Sularaha väljamaksmist hageja kassast tõendab kassaraamatu väljavõte. Kokku sai kostja enda valdusesse 81 265,75 krooni ehk 5 193,82 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt tegi kostja 2008.a ettevõtlusega seotud kulutusi summas 18 377,87 krooni eest, mida tõendavad kulutšekid. Hageja nõustub vaid nende kulutustega, mis on tehtud pärast 31.01.2008.a ja arvestab kulutustena maha 16 087,92 krooni. Arvestuse tulemusena on hageja käsutuses tänaseni 65 177,83 krooni ehk 4165,62 eurot. Hageja praegune ainus juhatuse liige kinnitab, et kostja ei ole pärast 31,01.2008.a talle ühtegi summat üle andnud. Teine juhatuse liige juhtunu eest vastutav ei ole, sest tema igapäevases majandustegevuses ei osalenud. Kostja oleks pidanud enda valdusesse jäänud summa hagejale üle andma pärast tema kui juhatuse liikme volituste
lõppemist. Kostja rikkus temaga sõlmitud lepingu punkti 10.1.
25.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja väitis, et tema ei ole eraisikuna endale majandusavanssi ega muid summasid saanud ega ole hageja vahenditega teinud tehinguid iseenda kasuks. Majandusavansi arvelt täideti hageja kohustusi ja tehingute kohta on raamatupidamises olemas kuludokumendid. 2008.a jaanuaris tasus kostja hageja pangakontole 54 805 krooni. Hageja on raamatupidamise andmeid esitanud kohtule valikuliselt ja kostjal nendele andmetele juurdepääs puudub. Hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe, mistõttu alusetu rikastumise sätted ei kohaldu. 4000 krooni suurused klientide poolt tasutud summad on kassasse sisse tulnud, mitte sealt välja läinud.
26.Kohus peab vaidluse lahendamisel vajalikuks esmalt selgitada, et hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei saa hageja tugineda VÕS §-le 1028. VÕS § 1028 saab nõude aluseks olla siis, kui mõni sooritus on toimunud ilma õigusliku aluseta. Õigusliku aluse puudumisega ei saa tegemist olla olukorras, kus poolte vahel on lepinguline suhe, mida üks pooltest rikub. Antud juhul on kostja hageja juhatuse liige ning tal oli hagejaga sõlmitud vastav leping. Hageja ja kostja vahel oli seega käsundilaadne lepinguline suhe ja hageja viited VÕS §-le 1028 on ebaõiged.
27.Hagiavalduses esile toodud asjaolusid arvestades kuulub kohtu hinnangul kohaldamisele eeskätt ÄS § 187, mis reguleerib osaühingu juhatuse liikmete vastutust. ÄS § 187 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Vastavalt TsÜS § 37 lõikele 1 vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt.
28.ÄS § 187 lõikest 1 ja TsÜS §-st 35 tulenev juriidilise isiku juhtorgani liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liikme kohustuseks on toimida parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku juhtorgani liige peab ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale ning juhatuse liige peab oma ametis ilmutama sellist hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb arvestada kõiki konkreetse juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme õigussuhet mõjutavaid asjaolusid, seahulgas juriidilise isiku tegevuse valdkonda, juriidilise isiku suurust jms asjaolusid.
29.Ainuüksi juriidilisele isikule juhtorgani liikme juhtimise tagajärjel tekkinud kahjulik tagajärg või saabumata jäänud positiivne tagajärg ei tähenda automaatselt juhtorgani liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumist. Selleks, et juriidilise isiku juhtorgani liiget saaks pidada hoolsuskohustust rikkunuks, peab ta olema jätnud täitmata mõne spetsiifilise temal lasuva kohustuse. Juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige ei tegutsenud majanduslikult otstarbekalt ning põhjustas sellega äriühingule kahju. Juhatuse liige peab omakorda vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta pole kahju tekkimises süüdi (RK TKo 02.06.2003.a, nr 3-2-1-67-03, p 25, RK TKo 15.05.2006.a nr 3-2-1-36-06, p 13).
30.Seega peab ärihing juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud ja äriühing on seeläbi saanud kahju ning kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos (RK TKo 04.05.2010, nr 3-2-1-33-10, p 10). Äriühing peab tõendama, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja et just need rikkumised põhjustasid kahju.
Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormus VÕS § 103 lg 1 järgi (RK TKo 02.11.2011.a nr 3-2-1-91-11, p 11).
31.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikmena oma kohustusi ja kohustuste rikkumise tagajärjel tekkis hagejal hagiavalduses märgitud summa ulatuses kahju. Kuivõrd need asjaolud on jäänud hagejal tõendamata, puudus kostjal vajadus tõendada rikkumise vabandatavust. Kohus põhjendab järgnevalt, miks saab tõendeid kogumis hinnates seesugusele järeldusele jõuda.
32.Ajutise pankrotihalduri KP21.04.2008.a aruandest (toimiku lk 19 – 29) nähtub, et talle üle antud pankrotivõlgniku ehk hageja dokumendid ei olnud täielikud. Dokumentide hulgas puudusid mitmed lepingud, millistele teistes dokumentides viidati, ei olnud mitmeid müügiarveid ega tõendeid selle kohta, et väidetavalt hageja kassast saanud isik oleks reaalselt raha saanud (toimiku lk 20-21). Ajutine haldur leidis, et alates tegevuse alustamisest 2006.a hageja tegevuskahjum pidevalt suurenes ning ettevõtte tegevuse jätkamine oli võimalik vaid seetõttu, et hageja omanik andis hagejale pidevalt laenu. Kuna osa i suurust ei tõstetud, oli hageja püsiva maksejõuetuse tekkimine möödapääsmatu.
33.Ajutine haldur selgitas välja, et hagejal olid arveldusarved kolmes pangas: AS-s Sampo Pank, AS-s Swedbank (endise nimega Hansapank) ja AS-s SEB Pank. Aruande koostamise ajaks võlgniku kontodel raha puudus. Ajutine haldur märkis (toimiku lk 23), et 2008.a aasta kassaraamatu järgi oli hageja kassaraha jääk 19 998,97 krooni. Kelle käes kassaraha oli, ei olnud ajutisele haldurile teada, kuid haldur pidas võimalikuks, et see oli kostja käes.
34.Samuti on ajutine haldur oma aruandes välja toonud (toimiku lk 24-25), et 31.01.2008.a on kassast kostjale kui aruandvale isikule välja makstud 56 040,73 krooni avansina, mida ei ole tagasi makstud. Alates 2008.a veebruarist on hageja dokumentatsiooni hulgas kulutšekid summas 18 377 krooni. Ajutise halduri aruande järgi võis hagejal olla kostja suhtes tagasinõude õigus, kuid seda ei pidanud haldur siiski tõenäoliseks, sest kostja oli 2008.a jaanuaris tasunud hageja pangakontole 54 805 krooni. Seetõttu leidis ajutine haldur, et aruandva isikuga seotud nõuete ja kohustuste osas saab lõpliku seisukoha võtta pärast seda, kui korraldatakse võlgniku raamatupidamine osas, milles see oli veel tegemata (ehk veebruar 2008).
35.Eeltoodud tõendist nähtub, et kostja oli 2008.a jaanuaris tasunud hageja pangakontodele 54 805 krooni. Ajutine haldur leidis, et kassaraamatu andmetel oli kassaraha jäägiks 19 998,97 krooni ning samas oli kostja esitanud raamatupidamises kajastamata kuludokumente 18 377 krooni eest. Seega oli sularaha arvestuslik jääk kassas võrdväärne nende kuludokumentidega, millised kostja ajutisele haldurile esitas, kuid millised oli jäänud raamatupidamises kajastamata, sest võlgnevuste tõttu lõpetas senine raamatupidaja hagejale teenuste osutamise alates 31.01.2008.a.
36.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja on 31.01.2008.a allkirjastanud kassa väljamineku orderi nr 80003 (toimiku lk 41), mille kohaselt on ta kassast saanud 56 040,73 krooni. Kassa sissetulekute orderite nr 80016, 80011, 80013, 80014 ja 80015 (toimiku lk 91-96) on kostja erinevatelt hageja klientidelt vastu võtnud sularahana 4000 krooni suuruseid summasid 31.01.2008.a, 25.02.2008.a ja 05.03.2008.a.
37.Kassaraamatu väljavõttest, milline on trükitud 15.03.2008.a ning peaks kajastama perioodi alates 01.01.2008.a kuni 31.12.2008.a (toimiku lk 97) nähtub, et 31.01.2008.a, 25.02.2008.a ja 05.03.2008.a klientide poolt tasutud summad on kassas arvele võetud kui sisse tulnud raha. Samuti nähtub kassaraamatu väljavõttest, et kostjale on 31.01.2008.a väljastatud majandusavanss summas 56 040,73 krooni. Kassa lõppsaldoks on väljavõtte järgi 19 998,97 krooni. Viidatud kassaraamatu väljavõttest ei saa seega erinevalt hageja väidetest järeldada, et kostja omastas
klientide poolt sularahana 31.01.2008.a, 25.02.2008.a ja 05.03.2008.a saadud summad. Need summad on kassaraamatus arvestatud kui kassasse sisse tulnud summad.
38.Hageja esindaja poolt koostatud kulutšekkide loendist 2008.a jaanuaris ja 2008.a veebruaris nähtub, et viidatud perioodil on tehtud hageja majandustegevuses kulutusi summas 18 377,87 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 01.02.2008.a hageja raamatupidamist enam ei peetud, mistõttu kulutšekid jäid raamatupidamises kajastamata.
39.Hageja esitatud AS Swedbank konto väljavõttest perioodil 30.01.2008.a kuni 01.05.2008.a (toimiku lk 99-100) nähtub, et 2008.a jaanuari viimastel päevadel ja 2008.a veebruaris on hageja kontole tasunud koolituste eest mitmed kliendid ning samuti on kontolt tehtud makseid Maksuja Tolliametile ning teiste ettevõtlusega seotud kulude katteks. AS SEB Pank konto väljavõttest perioodil 01.02.2008.a kuni 01.05.2008.a (toimiku lk 106-107) nähtub, et ka nimetatud kontole tasusid mitmed kliendid 2008.a veebruari alguses koolituste eest ja kontolt maksti hageja töötajatele töötasu. 07.02.2008.a on kontolt sularahas välja võetud 1225 krooni. AS Sampo Pank teatise (toimiku lk 109) järgi ei toimunud hageja kontol ajavahemikul 30.10.2006.a kuni 03.02.2012.a liikumisi.
40.Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud oma pangakontode väljavõtteid perioodi kohta alates 01.01.2008.a. Kohus kohustas hagejat esitama terviklikult kõik hageja raamatupidamist puudutavad dokumendid alates 01.01.2008.a kuni 31.03.2008.a (toimiku lk 152, pöördel), kuid vaatamata kohtu määrusele hageja vastavaid dokumente kohtule ei esitanud.
41.Dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktist, mis on 09.04.2008.a allkirjastatud kostja ja ajutise pankrotihalduri KP esindaja Katrin Prükk ́i vahel (toimiku lk 101) nähtub, et kostja andis ajutisele haldurile üle hulgaliselt raamatupidamise dokumente, sh raamatupidamise dokumendid 2008.a veebruari kohta 232 lehel (akti punkt 6). Seega andis kostja kõik enda valduses olnud raamatupidamise dokumendid ajutisele haldurile üle, sealhulgas dokumentatsiooni 2008.a veebruari kohta.
42.JM on kohtule adresseeritud „kinnituskirjas“ (toimiku lk 141) väitnud, et kostja ei ole talle perioodil 31.01.2008.a kuni 31.12.2009.a esitanud ühtegi kulutuse tegemist tõendavat dokumenti ega andnud üle kassat. Kohus ei pea antud tõendit usaldusväärseks, kuivõrd alates 09.04.2008.a anti kõik raamatupidamise dokumendid üle ajutisele haldurile, mistõttu JM ei saanud 2008.a veebruaris kostjalt mistahes dokumente nõuda ega saada. Kohtu küsimustele selle kohta, milliste andmete alusel on viidatud kinnitus koostatud ja mis ajast alates oli JM hageja raamatupidajaks, hageja esindaja vastata ei osanud (toimiku lk 234).
43.Hageja 29.05.2012.a esitatud uuest kassaraamatu väljavõttest (toimiku lk 167) nähtub, et 07.02.2008.a anti kassasse pangast üle 1225 krooni. 31.01.2008.a on ettevõtte omanik teinud kassasse sissemakse summas 43 000 krooni ja 31.01.2008.a on kostjale antud majandusavanssi 56 040,73 krooni. Kassa saldoks on seisuga 05.03.2008.a 15 902,18 krooni. Seega nähtub hageja enda koostatud uuest kassaraamatu väljavõttest, et kassa saldoks ehk jäägiks oli seisuga 05.03.2008.a 15 902,18 krooni.
44.Kassaraamatu väljavõttes kajastatud tehinguid puudutava dokumentatsiooni on hageja kohtule esitanud valikuliselt (toimiku lk 168-191) ning osaliselt on tõendid loetamatud (toimiku lk 176). Esitatud ei ole omaniku sissemakset tõendavat dokumenti ja kulutuse nr 280201 tegemist tõendavat dokumenti. Viidatud tõendite alusel ja arvestades asjaolu, et hageja ei esitanud vaatamata kohtu määrusele kõiki hageja raamatupidamise dokumente alates 01.01.2008.a kuni 31.03.2008.a, peab kohus võimalikuks nõustuda kostja väidetega, milliste kohaselt on hageja esitanud kohtule dokumente valikuliselt ja väljajätteliselt. Kuivõrd kostja andis kogu tema valduses olnud mahuka raamatupidamisliku dokumentatsiooni ajutisele
haldurile üle, puudub kostjal objektiivselt käesolevas asjas endal võimalus tõendada, milliseid tehinguid täpselt tehti 2008.a jaanuaris ja veebruaris ning kas või milline oli kasutamata kassa jääk.
45.Hageja endise raamatupidaja Lea Lehestiku e-kirjas (toimiku lk 218) on märgitud, et kassast välja liikunud raha kanti kontole arveldused aruandvate isikutega, millest nähtub, et 27 780 krooni on viidud SEB Panka ja 27 025 krooni AS Swedbank. Pearaamatu väljavõttest perioodil 01.01.2008.a kuni 31.01.2008.a (toimiku lk 217) nähtub, et 27 780 krooni on panka läinud juba 11.1.2008.a. Ülejäänud osa summast on panka läinud 31.01.2008.a. Mõlemate kannete juures on märge „A. T , maj. a“. Liites summad 27 025 krooni ja 27 780 krooni, saab kohus 54 805 krooni ehk nimelt selle summa, mille tasumist hageja pangakontole kostja poolt kinnitas ajutine haldur oma aruandes.
46.Tunnistajana üle kuulatud LL väitis, et kassaraamatut tuleks vaadelda koos pangakonto väljavõttega (toimiku lk 234). Kostja maksis tunnistaja sõnul tihti oma raha hageja kontole. Kanne kassaraamatus majandusavansi kohta tähendas, et raha läks välja „kassa“ konto pealt ja tuli sisse „arveldused aruandvate isikutega“ kontole. Tunnistaja sõnul oli see raha tegelikult alles ja kostja majandusavanssi enda kätte ei saanud. Teiselt raamatupidamise kontolt nähtus, et raha liikus edasi panka. Tunnistaja sõnul ei olnud 31.01.2008.a reaalselt see päev, kus kostja oleks raha saanud. Samas kinnitas tunnistaja, et kassaraha oli füüsiliselt kostja käes.
47.Raamatupidamise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Seaduse § 5 lg 3 järgi peetakse raamatupidamist tekkepõhiselt, kui raamatupidamise seadusest endast ei tulene teisiti.
48.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ja arvestades raamatupidamise seadust, loeb kohus tõendatuks, et kostja ei saanud enda valdusesse hageja osundatud 56 040,75 krooni. Hageja on kassaraamatu konto kannetest teinud ebaõiged järeldused ja on kassast väljavõetud summa kandmist hageja pangakontole üritanud varjata. Hageja ei ole vaatamata kohtu korraldustele esitanud varasemaid hageja pangakonto väljavõtteid, kuid kassast väljavõetud summast 54 805 krooni kandmist hageja pangakontole tõendavad nii ajutise halduri aruanne kui ka tunnistaja Lea Lehestiku ütlused ja väljavõte kontolt „arveldused aruandvate isikutega“. Seega ei ole hageja nõue 54 805 krooni summa tagastamata jätmises tõendatud. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et vaidlusaluste toimingute tegemise ajal oli kostja hageja juhatuse liige ja tal oli õigus teostada hageja vahenditega arveldusi.
49.Kohus leiab, et hageja väited kassaraha hagejale üleandmata jätmise kohta on samuti jäänud tõendamata. Kuigi tunnistaja LL on kinnitanud, et kassaraha oli faktiliselt kostja valduses, puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et alates 01.02.2008.a oli hageja raamatupidamise aruandlus teostamata. Hageja enda arvestuste kohaselt oleks pidanud üleantava kassa jäägi suuruseks olema 15 902,18 krooni (toimiku lk 167). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja esitas koos muude 2008.a veebruari puudutavate dokumentidega ajutisele haldurile ka kulutšekid summas 18 378 krooni. Neid kulutšekke ei olnud raamatupidamises kajastatud. Isegi kui nõustuda hageja väitega, mille järgi saaks arvesse võtta ainult pärast 31.01.2008.a tehtud kulutusi summas 16 087,92 krooni, on viidatud kulutuste summa suurem hageja arvestatud kassajäägist. Seega tuleneb esitatud tõenditest, et kostja kattis hageja majandustegevusega seotud kulutusi tegelikult suuremas summas, kui oli hagejal kassas alles raha. Tekkinud olukorras ei saa hageja väita, et kostja oleks kõik hageja majandustegevusega seotud kulutused pidanud teostama täielikult enda arvelt ja tagastama (vaatamata 2008.a veebruaris tehtud kuludele) hagejale kogu raha, mis kassas oli olemas 2008.a veebruari alguses.
50.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi ja põhjustas sellest tulenevalt hagejale kahju. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Hageja põhinõue kostja vastu summas 4 165,62 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue.
51.Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et hagejal oli vaidlusalusel perioodil olemas kaks juhatuse liiget, kes mõlemad vastutasid ettevõttes tekkinud maksejõuetuse eest. Hageja väidete kohaselt oli hageja teise juhatuse liikme ja kostja vahel kokkulepe, mille kohaselt tegeles igapäevaselt ettevõtte majandustegevusega ja vastutas selle eest kostja. Kostja on vastava kokkuleppe olemasolu eitanud ja on välja toonud, et tal ei õnnestunud maksejõuetuse tekkimisel saada hageja teise juhatuse liikmega ühendust. Kirjeldatud olukorras jääb kohtule ebaselgeks, miks on hageja väidetava kahju hüvitamise nõudega pöördunud üksnes kostja vastu.
52.ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 1 näevad ette juriidilise isiku juhtorgani liikmete solidaarse vastutuse. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. See tähendab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades ning kohustuse rikkumisel lähtutakse eeldusest, et selle rikkumine on ette heidetav kõigile juhtorganisse kuuluvatele isikutele. Individuaalne vastutus tekib siis, kui juhtorgani liikmete kohused on nende vahel jaotatud. Sellist individuaalset kohustust jaotamist ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
53.Kostja on hagiavaldusele vastu vaieldes leidnud, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel, sest hageja on rajanud oma nõude alusetule rikastumisele (VÕS § 1028 lg 1). Hageja on märkinud, et juhatuse liikme vastu nõude esitamise tähtaeg on ÄS § 187 lg 3 järgi viis aastat. Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega. Hageja nõue kostja vastu ei ole ÄS § 187 lg 3 järgi aegunud vaatamata sellele, et hageja ise viitas hagiavalduses ekslikult nõude alusena VÕS § 1028 lõikele 1.
54.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.