Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-52881 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik AS Krediidikassa esitas 13.12.2012.a kohtule hagiavalduse Pxxx Exxxxx vastu võlgnevuse 1413,52 euro, intressi 409,21 euro ja viivise 1004,31 euro nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Menetlusdokumendid on vastu võtnud kostja ema Axxx Jxxxxxxx pool 20.12.2012.a. Tulenevalt TsMS § 322 lg 1 loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. AS Krediidikassa ja Pxxx Exxxxx sõlmisid 29.02.2008.a laenulepingu, mille p 1.1.1. kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 1150,41 eurot, mille kostja kohustus hagejale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 1150,41 eurot, intressid summas 354,16 eurot. AS Krediidikassa ja Pxxx Exxxxx sõlmisid 11.06.2008.a laenulepingu, mille p 2.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et vormistavad vastavalt VÕS § 396 lg 2 laenulepinguna hageja nõude kostja vastu summas 4117 krooni (263,12 eurot). Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 263,12 eurot, intressid summas 55,05 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS

2-12-52881 § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud 29.02.2008.a sõlmitud lepingu p 1.8.1 ja 1.3.1 alusel viiviseid, viivisemääraga 0,13% päevas, kogusummas 2006,32 eurot, kuid vähendanud viiviste nõuet summani 796,25 eurot. Hageja on arvestanud 11.06.2008.a sõlmitud lepingu punkti 7.1 alusel viiviseid, viivisemääraga 1,0% päevas, kogusummas 722,31 eurot, kuid vähendanud viiviste nõuet summani 208,06 eurot. Hageja taotleb viiviste tasumist kostjalt summas 1004,31 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 275 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 275 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 425 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur- nõue on esitatud kahest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 425 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.