Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 25.01.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui hageja ei ole kohtule 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema alates täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kostjad võivad 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja I L. O. .12.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0805387/95kt, mida muudeti ühe kokkuleppega. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja I kasutuses olevat krediidisummat 675,64 euro võrra ning pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja I kasutuses krediidisumma 4989,08 eurot. Antud lepingu järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 30,76 % krediidisummast aastas. Hageja ja kostja II V. O. 30.12.2008 käenduslepingu, millega kostja II võttis hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0805387/95 kt ning võimalikest hageja ja kostja I vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Kostja II vastutuse rahaline maksimummäär oli 21 941,58 eurot ja käenduse tähtaeg oli 01.01.2021. Kostja I ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale I ja kostjale II lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud 07.09.2011 lepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemisel oli kostjate solidaarne võlg hageja ees kokku 9256,84 eurot, millest 4940,68 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 3960,34 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 272,19 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 33,74 eurot viivis ja 49,89 eurot lepingu sõlmimise tasu. Pärast lepingu ülesütlemist on võlgnevuse katteks tasutud 520 eurot, millest 206,99 eurot arvestati tagastamata krediidisumma, 40,82 eurot intressi ning 272,19 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 10 596,78 euro väljamõistmist, millest 4733,69 eurot on tagastamata krediidisumma, 3919,52 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1893,68 eurot sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise so 05.12.2012 seisuga ja 49,89 eurot lepingu sõlmimise tasu. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt alates 06.12.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 30,76 % aastas tagastamata krediidisummalt. Kostjate vastuväited

2 (6)

Kostjale I on hagiavaldus koos lisadega TsMS §-s 322 lg 1 sätestatud korras kätte toimetatud 13.12.2012 üleandmisega kostja I abikaasale Maiken Orule, mida tõendab postisaadetise väljastusteade (tl 44). Kostja I ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o 14 päeva jooksul ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat I hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 41, 43). Kostja II on hagiavaldus koos lisadega TsMS §-s 313 lg 1 sätestatud korras kätte toimetatud 28.12.2012 üleandmisega kostjale II isiklikult, mida tõendab väljatrükk AS Eesti Post postisaadetiste liikumise andmebaasist ( tl 45) . Kostja II ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o 14 päeva jooksul ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat II hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 41, 43). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis muuhulgas esitanud taotluse (tl 10) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusest parema arusaamise ja täitmise huvides peab kohus siiski vajalikuks käesolevas otsuses ära märkida hageja nõude põhjendused ja otsuse õiguslikud põhjendused. Tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

3 (6)

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 15-38) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjatepoolset kohustuste rikkumist ja hageja nõuet. Kostjad võlgnevad hagejale 4733,69 tagastamata krediidisummana, 3919,52 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressina, 1893,68 eurot hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisena ja 49,89 eurot lepingu sõlmimise tasuna so kokku 10 596,78 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS §-de 396 lg 1, 145 lg 1 ja 2, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis poolte kokkulepitud ulatuses so 30,76% aastas tagastamata krediidisummalt alates 06.12.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostjalt II tuleb lisanduv viivis välja mõista ulatuses, mis koos teiste nõuetega ei ületa käenduse maksimumsummat so 21 941,58 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või – kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa – või solidaarvõlgnikena. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostjate kanda. Kuna tagaseljaotsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad TsMS § 165 lg 3 alusel kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

4 (6)

Hageja on juba hagiavalduses esitanud oma menetluskulude loetelu: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ning õigusabikulud 95,87 eurot ning esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 12, 39-40). Hageja 23.01.2013 menetluskulude nimekirja kohaselt muudatusi kulude suuruses ja koosseisus ei ole. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagi esitamisel 03.12.2012 on tasutud 500 eurot riigilõivu. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hagi esitamisel on tasutud riigilõivu täismäärast madalamas määras, on TsMS § 162 lg 5 alusel võimalik kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv so 500 eurot. Hageja kinnitusel on hageja kandnud õigusabikulusid 95,87 euro ulatuses. Balti V. S. OÜ arve (tl 39) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Balti V. S. OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 95,87 eurot. Menetluskulude nimekirjas on hageja täiendavalt kinnitanud, et hageja ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 12800 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 4470 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 ja 2 tulenevalt on 12 052,86 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Ka leiab kohus, et hageja nõutav lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 95,87 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt menetluskulude katteks välja mõista kokku 500 + 95,87 s.o 595,87 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

5 (6)

Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.