Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 dokumentidest oli võimalik saada täielik ülevaade garantii taotleja ja garantii saaja vahelistest suhetest. Eeltoodu alusel pidi ka kostjale olema ilmne, et KPK ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita, st tuleb täita garantiikirjast tulenev kohustus. Garantiikirja nõuti ja see esitati lepingu täitmise tagamise eesmärgil. Seega tuleb kostjal hüvitada garantiitaotleja (KPK) poolt lepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et garantiikirja p-s 1.1 märgitud sõnade “garantiiperioodi aegsete kohustuste” tõttu ei ole tegemist täitmisgarantiiga, vaid garantiiperioodi ajaks välja antud garantiiga. Täitmistagatis peab FIDIC-i kohaselt olema jõus kuni töö lõpetamiseni ja puuduste kõrvaldamiseni. Hageja ja KPK kokkuleppes sätestati, et täitmistagatis peab olema jõus kuupäevani, mis on nelikümmend päeva hilisem puudustest teatamise ajavahemiku lõppkuupäevast. Puudustest teatamise ajavahemik oli FIDIC-i kohaselt pakkumuse lisas kindlaksmääratud ajavahemik, mille jooksul teatatakse töös ilmnenud puudustest ja mida arvestatakse alates töö lõpetamisest vastavalt FIDIC-i tingimustele. Tööde teostamiseks oli KPK-l aega 180 päeva alates 04.06.2010. Puudustest teatamise ajavahemik oli lepingu kohaselt 730 päeva. Seega viitas garantiikirja kehtivusaeg sellele, et tegemist oli täitmisgarantiiga, sest selleks kuupäevaks ei saanud nn garantiiaeg alata, rääkimata selle lõppemisest. FIDIC kasutab mõistet puudustest teatamise ajavahemik, mitte garantiiaeg. Seega saab garantiiperiood tähendada eelkõige garantiikirja kehtivuse perioodi. Täitmistagatis hõlmab nii lepingu täitmise aega kui puudustest teatamise ajavahemikku. Poolte kokkuleppel oli viimasel juhul nõutava tagatise suuruseks 2%, mitte 10% nagu väljastatud garantiikirja puhul. Tavapärase praktika kohaselt esitatakse nn garantiitööde teostamiseks uus ja väiksema suurusega tagatis tööde lõppemisel. Kui uut tagatist ei esitata, hoitakse selles ulatuses kinni viimast makset. Seega garantiikirja nr GE100622KP/1 kehtivusaja, suuruse ja tavapraktika kohaselt tuleb seda käsitleda täitmisgarantiina ehk täitmistagatisena. Väide, et nõue ei vasta garantiikirja p-s 2 sätestatud garantii väljamaksmise tingimustele, tuleb selle väitega nõustumise korral jätta kõrvale hea usu põhimõttega vastuolu tõttu. Nõudekiri esitati koos lisadega, mis andsid põhjaliku ülevaate töövõtulepingu poolte suhetest. Kui kostjale jäi olukord selgusetuks või oli vaja mõne kinnituse teistsugust sõnastamist või täiendavaid dokumente, oleks sellest tulnud hagejat teavitada. Arvestades, et sarnase sõnastusega ettemakse garantii väljamakse nõude rahuldas kostja vastuväiteid esitamata, oli kostjal kohustus hagejale teatada, kui sooviti nõude teistsugust sõnastamist või täiendavaid kinnitusi. Kuivõrd garantiikirjas nõutud informatsioon oli kostjale teada, ei olnud tal õigust keelduda garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmisest viitega nõude vormilistele puudustele. Õige ei ole väide, et garantiikirja tuleb käsitleda ühepoolse tahteavaldusena. VÕS § 155 lg 1 ja § 29 kohaselt ei ole tegemist ühepoolse tahteavaldusega. Kostja tõlgenduse kohaselt ei oleks kostjale garantiikirjast kohustust üldse tekkinud. Kui garantiikirjast saaks midagi sellist välja lugeda, oleks tegemist õiguste kuritarvitamisega, mis pole lubatud. VÕS § 155 lg 11 kinnitab, et tegemist ei ole ühepoolse suhtega. Sätte mõtteks ei ole võlausaldaja kohustus leppida mistahes garantiiandja tõlgendusega, vaid lugeda leping sõlmituks ka juhul, kui võlausaldaja oma nõustumust ei väljenda. Vastasel juhul saaks väita, et garantiikirjast ei tulene väljastajale kohustusi, sest võlausaldaja pole seda aktsepteerinud. Kostja vastuväited

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 või selle osa väljamaksmiseks ja kirjaliku kinnituse, et garantiitaotleja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, garantiisaaja on lepingu täitmise nõude esitanud garantiitaotlejale ja viimane ei ole seda seitsme päeva jooksul täitnud ega sõlminud kokkulepet garantiisaajaga nõude täitmiseks. Hageja ei esitanud ega saanudki esitada kostjale kirjalikku kinnitust ja tõendeid, kuna KPK-lt ei nõutud lepingu täitmist, vaid kahju hüvitamist. Garantiikirja p-i 2.4 kohaselt tasub pank garantiikirja alusel summad garantii saaja esitatud nõudes märgitud kontole 30 päeva jooksul arvates garantii saaja poolt käesolevas garantiikirjas nimetatud dokumentide esitamisest. Viidatud punktides on sätestatud garantii väljamaksmise formaalsed eeldused, s.o garantii saaja tehtavad vajalikud toimingud, mille täitmisel saab kostjal tekkida garantii väljamaksmise kohustus. Kui garantii saaja (hageja) ei täida garantiikirjas sätestatud garantii väljamaksmise formaalseid eeldusi, ei teki kostjal garantii väljamaksmise kohustust. Hageja esitas 27.10.2010 kostjale kirjaliku nõude garantii väljamaksmiseks, kuid jättis esitamata kirjaliku kinnituse, mis on sätestatud garantiikirja p-s 2.4. Punktis 2.4 ei oleks sõna „dokumentide“ mitmuses, kui garantii väljamaksmiseks piisaks vaid garantii väljamaksmise nõude esitamisest. Hageja ei ole faktiliselt eitanud, et ei ole garantiikirjas nõutud dokumente kostjale esitanud. 01.02.2011 nõudekirjas hageja faktiliselt tunnistab, et esitas kostjale vaid kirjaliku nõude, kuid jättis kirjalikud kinnitused esitamata. Olukorras, kus hageja arvates oli poolte vahel garantiilepingust tulenev lepinguline õigussuhe, üritas hageja tuginedes hea usu põhimõttele õigustada enda kohustuste täitmata jätmist. Hageja jättis tähelepanuta asjaolu, et VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Olukorras, kus hageja kohustuseks oli garantii väljamaksmiseks esitada kostjale garantiikirja p-s 2.1 nimetatud dokumendid, ei saa hageja hea usu põhimõttele tuginedes õigustada oma kohustuste rikkumist. Alusetute nõuete esitamine on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus. Hageja ei saa tugineda asjaolule, et garantii väljamaksmise tingimused ei olnud hagejale teada, arusaadavad vms. Arvestades hageja tegutsemist majandustegevuses, puudusid hagejal mistahes takistused enne garantiikirja kehtivusaja lõppemist garantii väljamaksmise tingimustele vastava kirjaliku nõude ja kinnituste esitamiseks. Garantiikirja p-st 2.1 tulenev kohustuste rikkumine ei ole mistahes viisil vabandatav (VÕS § 103). Hea usu põhimõtte vastane on nõuda garantii väljamaksmist situatsioonis, kus garantii väljamaksmise tingimused on täitmata. Tahteavalduse tegija (hageja) kannab nii tahteavalduse sisu kujundamise kui ka selle kättetoimetamise riisikot. Kostja ei ole kohustatud garantiikirja alusel mistahes tahteavalduste tegemiseks. Kostja oli kohustatud nõuetekohaste dokumentide laekumisel garantii välja maksma. VÕS § 76 lg 3 alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja rikkus oma kohustusi, mistõttu keeldus kostja õiguspäraselt garantii väljamaksmisest. Paljasõnaline on hageja väide, et kostja käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna väidetavalt on hageja varem analoogse nõude garantiikirjast nr GE100622KP/2 tuleneva garantii väljamaksmisel rahuldanud. Garantiikiri nr GE100622KP/2 ja sellest tulenevad võimalikud nõuded kajastavad teist õigussuhet, mida ei ole võimalik samastada käesoleva õigussuhtega. Tõendamata on lepingu täitmise nõude esitamine KPK vastu. Nähtuvalt hageja 27.10.2010 nõudekirjast KPK-le on esitatud kahju hüvitamise nõue, mitte lepingu täitmise nõue. Garantiikirja p-st 1.1 nähtuvalt on garantii antud lepingust tulenevate garantiiperioodi aegsete kohustuste täitmise tagamiseks. Garantiikirja p 2.1 alapunkti 2) kohaselt on garantii väljamaksmise formaalseks eelduseks kirjaliku kinnituse ja tõendite esitamine, et hageja on

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 esitanud garantiitaotlejale (KPK-le) just lepingu täitmise nõude. Lepingu täitmise nõue ja kahju hüvitamise nõue on oluliselt erinevad õiguskaitsevahendid, mistõttu kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik samastada lepingu täitmise nõudega, nagu hageja on ekslikult teinud. Antud juhul puudub ka garantiijuhtum. Hageja leidis, et kostja on andnud hagejale täitmistagatise. Sellised väited ei põhine garantiikirja tekstil, kuna garantiikirjast nähtub üheselt, et kostja andis garantii KPK garantiiperioodi aegsete kohustuste täitmise tagamiseks. Garantiikirja p 1 kannab pealkirja „Garantii sisu ja summa“ ning p-s 1.1 on märgitud garantii sisu ja p-s 1.2 garantii summa. Garantiikirja p 1.1 sätestab üheselt, et garantiitaotleja ja garantiisaaja vahel on sõlmitud leping riigihanke nr 117566 osa nr 1 tööde, Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti, Emajõe alamprojekti ehitustööde III etapi teostamiseks ning garantii saaja nõuab garantiitaotlejalt lepingust tulenevate garantiiperioodi aegsete kohustuste täitmise tagatiseks pangagarantiid. Kostjal ei ole kahtlust, et p-ga 1.1 on defineeritud garantii sisu, mistõttu garanteerib kostja vaid garantii taotleja garantiiperioodi aegsete kohustuste täitmist. Garantiikirja p-s 1.2 on toodud garantii summa ja p 1.2 ei laienda mistahes viisil p-s 1.1 väljendatud garantii sisu. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks p-s 1.1 väljendatu sisutuks, mistõttu ei ole hageja seisukohad garantiikirja tõlgenduse osas õiged. Asjaolu, et garantii on antud just KPK garantiiperioodi aegsete kohustuste täitmise tagamiseks, veenab täiendavalt garantiikirja p 2.1 alapunkt 2), milles on räägitud lepingu täitmise nõudest ja seda põhjusel, et garantii sisuks on KPK garantiiperioodi aegsete kohustuste täitmise tagamine. Miski garantiikirjas ei viita, et kostja oleks garantiikirjaga andnud täitmistagatise, nagu hageja ekslikult leidis. Hageja viited, millist garantiid on hankija hankedokumentides või millisel eesmärgil on KPK enda arvates hagejale garantiikirja pakkumuse koosseisus esitanud, ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähtsust. Lähtuda on võimalik vaid garantiikirjast ja selle tekstist. Kuivõrd hageja ei ole garantiikirja saades esitanud mistahes vastuväiteid, on hageja aktsepteerinud garantiikirja sellisena, nagu see on väljendatud. Garantiikirjast nähtuvalt on kostjalt palutud vaid garantiiperioodi aegsete kohustuste täitmise tagamist. Puudub mistahes faktiline alus väita, et kostja soovis anda mingi täitmisgarantii, kui garantiikirja sisu on üheselt suunatud garantii taotleja (KPK) garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamisele. Seetõttu puudub ka mistahes õiguslik alus või võimalus tõlgendada garantiikirja vastuolus garantiikirjas sätestatuga. Hageja on VÕS § 155 lg 11 alusel minetanud mistahes võimaluse tugineda väidetele, et tegemist ei ole garantiiperioodi aegsete garantiitaotleja kohustuste täitmiseks mõeldud garantiiga, vaid muu kohustuse täitmiseks antud garantiiga. Garantiikirjas on väljendatud üksnes ühepoolne tahteavaldus, kuivõrd hageja ei pidanud kostjaga lepingueelseid läbirääkimisi, väljendanud omapoolseid tahteavaldusi jne. Arvestades, et garantiikirja p-s 1.1 on üheselt avatud garantii sisu, mis riimub p-i 2.1 alapunktis 2) sätestatuga, puudub alus väideteks, et garantiikirjas on antud mingi täitmistagatis vms. Puudub alus tõlgendada garantiikirja vastuolus TsÜS § 75 lg-s 1 ja garantiikirjas endas sätestatuga. Garantiikirja puhul, millest tuleneva nõude hageja esitas, on tegemist duplikaadiga ehk sisuliselt on samasisulist garantiid väljastatud kaks korda ja kostja on samasisulist tahet väljendanud kaks korda. Kummalgi korral ei olnud hagejal garantiikirjale vastuväiteid. Seega ei saa olla juhuslik kostja tahe väljastada just sellise sisuga garantiikiri. Arvestades, et kostjal ei ole hageja ees rahalisi kohustusi, ei saanud kostja hageja ees viivitada ka rahaliste kohustuste täitmisega VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viiviste tasumise nõue alusetu. Viiviste tasumise nõue on ka arvutuslikult väär. Hageja jättis tähelepanuta, et garantiikirja p 2.4 kohaselt tasub pank garantiikirja alusel summad garantii saaja poolt

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 esitatud nõudes märgitud kontole 30 päeva jooksul arvates garantii saaja poolt käesolevas garantiikirjas nimetatud dokumentide esitamisest. Arvestades, et garantii väljamaksmise nõue esitati 27.10.2011 ja kostjal oli õigus 30 päeva raha välja maksta, ei ole võimalik isegi põhinõude rahuldamise korral nõuda kostjalt viivist terve 2010. novembri eest. Esimese astme kohtu otsus

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 mille täitmisel saab kostjal tekkida garantii väljamaksmise kohustus. Kui hageja ei täida garantiikirjas sätestatud garantii väljamaksmise formaalseid eeldusi, ei teki kostjal garantii väljamaksmise kohustust. Asjaolu, et lisaks kirjalikule nõudele, tuleb esitada ka eraldiseisev kirjalik kinnitus, veenab garantiikirja p 2.4, mis sätestab garantiikirjas nimetatud dokumentide esitamise kohustuse. Nähtuvalt eeltoodud sätetest tekib kostjale garantiikirjas nimetatud summa väljamaksmise kohustus juhul, kui hageja esitab pangale kirjaliku nõude garantiisumma väljamaksmiseks ja kirjaliku kinnituse, et garantiitaotleja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et hageja on garantiikirja p-s 2.1 sätestatud eeldused täitnud. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks lisaks garantiisumma väljamaksmise nõudele esitanud kostjale ka kinnituse, et garantiitaotleja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ja garantiitaotleja on lepingu täitmise nõude esitanud garantiitaotlejale ning viimane ei ole seda 7 päeva jooksul täitnud ega sõlminud kokkulepet garantii saaja nõude täitmiseks. AS-ile KPK Teedeehitus on esitatud lepingu täitmise nõue, järelepärimine ja teatis inseneri poolt, samuti on insener teinud hagejale ettepaneku lõpetada AS-iga KPK Teedeehitus sõlmitud leping. Nimetatud dokumentidest ükski ei tõenda, et hageja oleks esitanud kostjale kinnituse, et garantii taotleja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Seega ei ole hageja täinud garantiikirja p-st 2.1 tulenevaid vältimatuid eeldusi, mille alusel oleks kostjal tekkinud kohustus garantiisumma väljamaksmiseks. Antud juhul puudub vaidlus, et hagejale olid teada garantiikirjas sätestatud nõuded garantiisumma väljamaksmiseks. Asjaolu, et kostja ei juhtinud vastavate eelduste täitmise kohustuslikkusele hageja tähelepanu, ei saa lugeda hea usu vastaseks, kuna hagejale ei saanud vastava tingimuse olemasolu olla teadmata või üllatuslik. Hageja näol on tegemist äriettevõttega, kes tegutseb igapäevaselt majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et nimetatud sätte mõte või olemus jäi hagejale arusaamatuks. VÕS § 155 lg 11 järgi eeldatakse võlausaldaja nõustumust garantiiga. Hageja ei ole esitanud garantiikirjale selle väljastamisel vastuväiteid ega esitanud nõuet mõne garantiikirja sätte, sealhulgas p 2.1 muutmiseks või täiendamiseks. Seega on hageja nõustunud garantiikirjaga selle algses sõnastuses ning aktsepteerinud ka p-st 2.1 tulenevat nõuet garantii saaja poolt kirjalike kinnituste esitamise kohustuslikkuse osas. Kohus leidis, et hageja ei ole vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada, et hageja edastas kostjale garantiisumma väljanõudmisel dokumendid, mille esitamise kohustus tal oli tulenevalt garantiikirja p-st 2.1. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks VÕS § 155 alusel, kuna hageja ei ole tõendanud garantiikirjas sätestatud kohustuslike nõude täitmise eelduste järgimist. Vastavate eelduste täitmata jätmisel puudus kostjal kohustus garantiikirjas nimetatud summa väljamaksmiseks. Apellatsioonkaebus

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 alustanud töödega õigeaegselt ega täitnud tööprogrammi, mistõttu edastas hageja KPK-le 02.09.2010 teate lepingu ühepoolsest lõpetamisest. Hageja viis läbi uued hanked ja sõlmis uued töövõtulepingud, mis osutusid kallimaks, mistõttu saatis hageja 15.10.2010 KPK-le nõude teostamata töödega tekitatud kahju hüvitamiseks. KPK kahju ei hüvitanud ja hageja palus 27.10.2010 kostjal tasuda garantiikirjast nr GE100622KP/1 tulenev summa 1 291 505 krooni. Kohus on jätnud käsitlemata asjaolu, et hageja 01.10.2010 ettemaksu garantiikirja alusel esitatud nõude garantii väljamaksmiseks on kostja rahuldanud 01.11.2010. See asjaolu on oluline, sest siis kostja ei nõudnud eraldi kirjalikke kinnitusi, kuigi garantiikirja nõuded olid samasugused. Seetõttu oli hagejal põhjust arvata, et kostja on aru saanud, et lepingust on õigustatult taganetud ja kuivõrd lepingut nõuetekohaselt ei täidetud, tuleb kostjal garantiiga võetud kohustused täita. Järelikult ei olnud põhjust esitada eraldi kinnitusi asjaolude kohta, mille üle vaidlus puudus. Kohus ei ole käsitlenud hageja väidet, et hageja esitatud nõudekirjast nähtusid kõik asjaolud, mis olid vajalikud otsustamaks garantiikirjast tuleneva nõude rahuldamise üle (arvestades, et eelmisele nõudele vastuväiteid ei esitatud ja see rahuldati). Kinnituste esitamise viisi kohta ei olnud seatud spetsiaalseid nõudeid. Nende asjaolude käsitlemata jätmise tõttu jõudis kohus ebaõigete järeldusteni. Väärad on kohtu järeldused, et hageja ei ole tõendanud lisaks nõudele kostjale kinnituse esitamist selle kohta, et töövõtja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude ja töövõtja ei ole lepingut täitnud ega sõlminud kokkulepet nõude täitmiseks. Kostja ei ole kahtluse alla seadnud töövõtulepingust taganemise õiguspärasust. KPK (ega pankrotihaldur) ei ole esitanud hagi oma õiguste kaitseks. Seetõttu ei saa hageja töövõtulepingust taganemise õiguspärasus vaidluse all olla. Lepingust saab üldjuhul taganeda kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisega, kuid tõsisematel juhtudel ka ilma (VÕS § 116 lg 4). Kui kostja avaldas esimesel istungil arvamust, et ei ole teada, kas lepingu täitmist üldse nõuti, esitas hageja 04.05.2012 täiendavalt tõendid, et insener hageja esindajana on saatnud KPK-le kirju, milles juhiti tähelepanu lepingu rikkumisele, paluti rikkumised kõrvaldada ja hoiatati võimaliku taganemise eest. Seega esitas hageja KPK-le korduvalt, sh kirjalikke lepingu täitmise nõudeid. Kuivõrd lepingust pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist taganeti ja seda ei vaidlustatud, oli ilmne, et lepingut KPK poolt täitma ei asutud. Teada olid KPK makseraskused, mis viisid pankroti väljakuulutamiseni. Kostjal ei tekkinud kahtlust, et garantii väljamaksmiseks vajalikud tingimused on saabunud. Dokumentidest nähtuvalt ei saanudki selles nõude esitamise ajal ega hiljem kahtlust tekkida, sest inseneri ettepanekust ning taganemisavaldusest ja hilisemast kahju hüvitamise nõudest järeldub nii lepingu täitmise nõude esitamine kui ka selle täitmata jätmine ja vastava kokkuleppe puudumine. Garantiikirjas nõutakse kinnitusi, mitte dokumentaalseid tõendeid. Juhul, kui pangale esitatakse koos nõudega dokumendid, millest nähtuvad kõik asjaolud, milles pank soovib kinnituste kaudu veenduda, on pangal suurem kindlus asjaolude tõele vastavuses kui vaid kinnituste esitamisel. Seega esitas hageja kostjale rohkem, kui garantiikirjas nõutud. Hageja oleks võinud pangale nõude esitada koos taganemisavaldusega või isegi enne seda, kuid hageja selgitas enne välja kahjusumma ja nõudis seda kõigepealt KPK-lt. Järelikult võttis hageja ka selles osas kostja jaoks suuremat kindlust andva positsiooni.

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 Kostja rahuldas ettemakse garantiikirja alusel 01.10.2010 esitatud nõude 01.11.2010 ega esitanud kinnituste puudumise (ega muus) osas mingeid märkusi. Juba sellele nõudele oli lisatud inseneri ettepanek ja taganemisteade. Täitmisgarantiikirja alusel 27.10.2010 esitatud nõudele vastas kostja 08.11.2010, et tegemist pole täitmisgarantiiga, vaid töövõtulepingu garantiiperioodi aegsete kohustuste täitmise garantiiga, põhjendades, miks sellist seisukohta tuleb pidada ekslikuks. Kostja viitas alles pärast garantiikirja kehtivuse (01.12.2010) lõppu esmakordselt 22.12.2010, et pole esitatud vastavaid kinnitusi. Lisaks nõudele esitatakse kinnitusi, et rõhutada garantii väljamaksmiseks vajalike tingimuste olemasolu. Olukorras, kus need tingimused on teada, ei pea garantii andja neid nõudma ega garantii saaja neid esitama. Antud juhul nähtusid tingimused üheselt nõudele lisatud dokumentidest. Kui kostja soovinuks eraldi kinnitusi, oleks kostja pidanud neid kohe pärast nõude saamist küsima. Pärast esimese nõude rahuldamist, eraldi kinnitusi küsimata, tuleb kostja keeldumist järgmise garantiisumma väljamaksmisest kinnituste puudumise tõttu käsitleda hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Garantii andja tegevus ei peaks olema suunatud formaalsete põhjenduste otsimisele oma kohustuste täitmisest keeldumise õigustamisena. Kui kohus tuvastab, et kinnituste esitamine oleks olnud vajalik teistsugusel viisil, ei tuleks kostja tegevust VÕS § 6 ja TsÜS § 138 lg 2 alusel lubada ja hagi tuleks rahuldada. Asjaolu, et hagejale olid garantiitingimused teada, ei välista kostja heas usus käitumise kohustust. Oluline on asjaolu, et kostja oli varem aktsepteerinud nõude esitamist sellisel viisil. Seetõttu pidanuks kostja võimaldama tema poolt nõutavate kinnituste esitamist garantii kehtivuse ajal. Hageja oli lepingust taganenud ja ei saanud seetõttu esitada uut lepingu täitmise nõuet. Kuivõrd garantii väljamaksmise aluseks piisanuks ka kinnitusest lepingu täitmise nõude esitamise kohta augustis, mida ei täidetud 7 päeva jooksul, saanuks hageja esitada kostjale vastava sooviavaldamise korral kinnitused, et töövõtja ei järginud graafikut ega jõudnud isegi projektide paberil esitamiseni. Taganemisele eelnevalt nõuti näiteks 08.08.2010 kui ka 24.08.2010 (koos taganemishoiatusega) lepingu täitmist. Lepingut ei asutud nõudest 7 päeva jooksul täitma ega sõlmitud muid kokkuleppeid ja inseneri 31.08.2010 ettepaneku alusel taganeti lepingust. Tegelikult oli kostjal kogu see informatsioon olemas. Kohtupraktikas ei ole lubatud garantii andjatel kasutada formaalseid põhjendusi oma kohustuste mittetäitmiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-22025). Nõude suurus tuleneb garantiikirja nr GE100622KP/1 summast 1 291 505 krooni (82 542,21 eurot). TsMS § 367 ja Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-69-08 p 29 kohaselt võib viivise välja mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ning seejärel protsendina põhinõudest. Hageja esitas maakohtus viivisearvestuse kuni 04.04.2012 ja taotles lisanduva viivise väljamõistmist seaduses sätestatud protsendina põhinõudest. Euroopa Keskpanga intressimääraks kuni 01.01.2011 oli 1% aastas, kuni 01.07.2011 oli 1,25% aastas ning seejärel 1% aastas. Seega on hagejal õigus esitada viivisenõue arvestusega 8% (0,02192% päevas) tasumata summalt aastas 2010. lõpuni, seejärel kuni 01.07.2011 8,25% (0,0226% päevas) tasumata summalt aastas ning seejärel 8% (0,02192% päevas) tasumata summalt aastas. Viivisenõue kokku 04.04.2012 (k.a.) oli 9 057,75 eurot. Vastustaja seisukoht

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 Ringkonnakohtu seisukoht

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 asjaolu tuvastamisega, mistõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda vastustaja väitega, et apellant võttis selles küsimuses vastupidise asjaolu omaks. Hageja märkis nõudekirjas, et garantii taotleja rikkus FIDIC lepingupunkte 8.1. ja 8.3., mis seisnes selles, et garantii taotleja ei alustanud töödega õigeaegselt ja rikkus tööprogrammi. Sellist väidet tuleb käsitleda hageja kinnitusena, et garantii taotleja ei ole põhilepingut nõuetekohaselt täitnud ning et hageja näitas ära konkreetsed kohustuste täitmata jätmised. Kuivõrd hageja märkis nõudekirjas, et ta nõudis garantii saajalt asendustäitmise hinnavahe hüvitamist, tuleb seda käsitleda hageja väitena, et hageja nõudis garantii saajalt lepingu täitmist. Lepingu täitmisena tuleb antud juhul käsitleda lepingust tuleneva kohustuse täitmist ning lepingust tulenevaks kohustuseks oli antud juhul lepingust taganemise korral tekkiv kahju hüvitamise nõue, mis tekkis põhjusel, et garantii saaja tellis võlgnetud tööd kolmandalt isikult ning maksis tööde eest algselt kokkulepitust rohkem (asendustäitmise hinnavahe). Kuigi tegemist ei ole lepingust tuleneva primaarnõudega, on siiski tegemist lepingu rikkumise tõttu toimunud taganemisest tuleneva nõudega, mis tuleneb otseselt sellest, et lepingust tulenev kohustus täideti kolmanda isiku poolt ning vastava täitmise hind oli kõrgem. VÕS §-st 135 tulenev nõue ning vastava nõude kokkuleppelised edasiarendused eeldavad lepingust tulenevat kohustust, selle rikkumist, lepingu lõpetamist rikkumise tõttu ning algse lepingu võlgniku poolt tegemata jäetud soorituse tellimist kolmandalt isikult. Seega tuleb vastavat nõuet pidada lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudeks. Hageja poolt antud kinnitus oli piisav sellepärast, et garantiikirja p-i 1.2. kohaselt garanteeris kostja garantiitaotleja poolt garantii saajale (hagejale) põhilepingu alusel maksmisele kuuluvate summade tasumise (maksimaalselt summas 1 291 505 krooni) juhul, kui garantiitaotleja ei täida põhilepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et garantiiga tagati kõiki põhilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Seega tagati garantiiga ka lepingu taganemise korral tekkivat asendustäitmise hinnavahe nõuet.

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 „garantiiperioodina“ p-i 1.1. tähenduses tuli garantiikirja adressaadiga sarnasel mõistlikul isikul mõista vaidlusaluse garantiikirja kehtivuse perioodi, mitte ehitise garantii kehtivuse perioodi. Eespool toodud põhjustel täitis hageja garantiikirja p-st 2.1.2) tuleneva nõude, kui ta kinnitas kostjale, et ta nõudis garantii taotlejalt asendustäitmise hinnavahe hüvitamist. Hageja kinnitas kostjale nõudekirjas ka seda, et garantiitaotleja ettenähtud tähtaja jooksul rahalist kohustust ei täitnud. Seega esitas hageja tähtaegselt kõik garantiikirjas nõutud kinnitused.

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-11-53442 Menetluskulude jaotus

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.