Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt avaldati 04.08.2011 kostja kodulehel kuulutus, milles teatati, et kostja otsib oma meeskonda projektijuhti, kelle ülesanneteks on korruptsioonialaste projektide käivitamine ja elluviimine, osalemine ühingu seisukohtade kujundamises ja esitlemises ning muu organisatsiooni arendamisega seonduv. Hageja esitas oma CV konkursil osalemiseks. 24.08.2011 sai hageja kostja tegevjuhi A P elektronkirja, milles teatati, et hageja oli tugev kandidaat ning vastas peamistele kehtestatud kriteeriumitele, kuid kahjuks langes lõppvalik sel korral teise kandidaadi kasuks. 24.08.2011 saatis hageja elektronkirja, milles palus edastada talle konkursi võitja CV ja motivatsioonikiri, et neid võrrelda ja otsustada, kas tegemist on diskrimineerimisega või mitte. Hagejal tekkisid selles osas kahtlused. Sellest kostja esindaja keeldus ning teatas, et andmeid ei saa avaldada ning valituks osutuv kandidaat selgub pärast edasisi etappe. Seega on kostja esimeses ja teises elektronkirjas väidetu vastuolus. Hageja leiab, et teda on diskrimineeritud tööle võtmisel rahvuse ja/või vanuse alusel. Hageja esitas kostjale taotluse anda kirjalik seletus tema eeldatava diskrimineerimise kohta. Kostja vastas 06.10.2011, et on konkurssi korraldades lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest. Kostja ei selgitanud, miks võitja andmed ja omadused on paremad kui hageja omad. Kuigi konkursi kriteeriumid ei kohtle kedagi diskrimineerivalt, on töötaja valimisel kasutatud täiendavaid kriteeriumeid, mis olid diskrimineerivad. Kuigi hagejat hinnati kui tugevat kandidaati, ei kutsutud teda vestlusele. Kostja ei selgitanud, kuidas võitja andmed ja omadused on paremad kui hageja omad. Valituks osutunud K K on noor eestlane, kes sai bakalaureuse kraadi alles 2010. Seega on tema haridus ja kasulik töökogemus ilmselt kehvemad kui hageja omad. Kostja ei teavitanud hagejat, et ta ei osutunud valituks oma nõrga inglise keele oskuse pärast. Hageja oli inglise keele oskuse märkimisel tagasihoidlik ja enesekriitiline. Hageja lisas motivatsioonikirjale konverentside loetelu, mis näitas osalemisi rahvusvahelisel inglisekeelsetel konverentsidel. Hageja esines ingliskeelsete ettekannetega, õppis Brenderup Folkehoiskoles ja Turku Ülikoolis. Haridust tõendavates dokumentides hinnatakse hageja inglise keele oskust väga heana. Seega keeleoskuse hindamine CV-s on subjektiivne ja kostja uskus paljasõnalisi väiteid väga hea inglise keele oskamise kohta. Kostja valis kandidaadi rahvuse ja vanuse järgi ning selline lähenemine on diskrimineeriv. Kostja valis töötajaid nende enesereklaami oskuse alusel, mida avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing teha ei tohiks.

2(6)

Esimeseks nõudeks oli kõrgharidus (soovitav avalik haldus, riigiteadused, õigusteadus või ajakirjandus). Hagejal on juriidiline kõrgharidus ja töökogemus. K K aga tunnistas oma motivatsioonikirjas, et tema haridus ei ole otseselt ükski soositutest. Seega oli hageja tugevam kandidaat kui K K . Teiseks tingimuseks oli hea analüüsivõime. Hageja on üks tuntumaid analüütikuid Eestis, samas saaks K K analüüsivõimet hinnata üksnes motivatsioonikirja koostamisel. Seega on hageja tugevam kandidaat kui K K . Kolmandaks tingimuseks oli võimekus töötada iseseisvalt. Hageja on töötanud pikka aega juhtivatel ametikohtadel, kuid K K l on vaid 2,5 aasta kohviku osakonnajuhataja kogemus. Neljandaks tingimuseks oli väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus. Hageja on alates 1999. aastast töötanud juristina ja seega on tal väga hea suhtlemisja väljendusoskus. K K suhtlemis- ja väljendusoskust võis vaid aimata. Hagejal on mitte ainult teoreetilised teadmised korruptsioonivastase tegevuse kohta, vaid hageja on osalenud juristina ise võitluses korruptsiooni vastu ja seda oli märgitud ka motivatsioonikirjas. K K ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema inglise keele oskust. Hageja on objektiivselt tugevam kandidaat kui K K. Motivatsioonikiri pidi sisaldama lühikest hinnangut korruptsiooni olukorrale Eestis. Sellest hageja ka kirjutas. Töökuulutuses ei olnud nõuet kirjutada organisatsiooni eesmärgi ja tegevuspõhimõtete kohta ega kostja tegevust korruptsioonivastase võitluse valdkonnas. Ühegi tõendiga pole tõendatud, et vestlusvooru kutsutud viiest kandidaadist oli üks vene rahvusest ning üks hilisema sünniaastaga kui hageja. Pole tõendatud, et vestlusvoor läbi viidi. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 290 eurot, lähtudes ühest ühiskonna heaolu taseme näitajast, milleks on töötasu alammäär. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on 11.08.2012 arvamuses nr 23 igakülgselt ning õigesti käsitlenud vaidluse sisuks olevaid asjaolusid, tuvastades, et kostja ei ole projektijuhi värbamise protsessis rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. 02.08.2011 ühingu kodulehel ning CV Online portaalis avaldatud projektijuhi leidmise konkursikriteeriumid on koostatud viisil, mis ei kohtle kedagi diskrimineerivalt VõrdKS § 2 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 mõttes ehk ei sea diskrimineerivaid piiranguid kellelegi töö saamisel. Samuti ei ole eelpoolnimetatud põhimõtteid rikutud kandidaatide valikul. Kostja lähtus kandidaatide valikul eelnevalt avalikustatud nõuetest. Muuhulgas sätestavad konkursitingimused selgelt, et kandidaatidelt eeldatakse väga head eesti ning inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas. Kuna kostja on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindusorganisatsioon Eestis, toimub suur osa suhtlemisest ja infovahetusest inglise keeles. See hõlmab endas ka rahvusvahelistes projektides osalemist, inglisekeelsete uuringuraportite kirjutamist ning eestikeelsete uuringuraportite inglise keelde tõlkimist. Väikese kollektiivi tõttu eeldas kostja kandidaadilt võimet iseseisvalt töötada, s.o suutlikkust ilma pideva järelevalve ning vajaduseta tehtud töid üle vaadata, täita talle pandud kohustusi. Kui kandidaadi keeleoskus ei vasta seatud tingimustele, siis ei ole võimalik täita ka iseseisva töötamise võime tingimust, kuivõrd töö resultaat (kirjad, dokumendid, analüüsid, uuringud jm) vajavad pidevat järelkontrolli ja keelelist toimetamist. Järelikult oli väga hea keeleoskus üks kõige olulisemaid tingimusi ning kohustuslikuks, mitte soovituslikuks („kasuks tuleb“) tingimuseks. Hageja oli CV-s märkinud inglise keele oskuseks kõnes ja arusaamises „heaks“ ning kirjaliku inglise keele oskuse „keskmiseks“. Ei olnud põhjust eeldada, et kandidaadi keeleoskus peaks tegelikkuses osutuma paremaks, kui kandidaat ise on seda elulookirjelduses hinnanud. Kuna laekunud avaldusi

3(6)

oli tunduvalt rohkem, siis viidi läbi eelvalik, kuhu pääsemisel omasid määravat tähtsust kohustuslikud kandideerimiskriteeriumid („Sobival kandidaadil on“) ning kandidaatide vestlusele mittekutsumise või kutsumise otsus tehti tuginedes neile kriteeriumitele. Tingimusi mittetäitnud kandidaate, sh hagejat, informeeriti valituks mitteosutumisest standardiseeritud elektronkirja teel. Personaalset tagasisidet anti vaid neile kandidaatidele, kes pääsesid vestlusvooru, kuid kelle kasuks lõppvalik ei langenud. Valituks osutunud töötajal oli märgitud inglise keele oskus nii kõnes, kirjas kui ka arusaamises tasemele „väga hea“. Vestlusvoorus testis konkursikomisjon iga kandidaadi keeleoskust, viies intervjuu osaliselt läbi inglise keeles. Valituks osutunud töötaja puhul tuvastas komisjon, et keeleoskus vastab CV-s kirjeldatud tasemele „väga hea“, mis lubas eeldada, et kandidaadi kirjalik keeleoskus on samuti nimetatud ja nõutud tasemel. Kostja ei leia, et inglise keele oskuse hindamine CV-s on subjektiivne. CV on töökonkursil üks peamisi infokanaleid ning selle põhjal langetatakse otsus, kas isik vastab sätestatud tingimustele või mitte. Töölesoovija poolt CV-s esitatud andmed on objektiivsed ning nende kahtluse alla seadmiseks, sh ümberhindamiseks, põhjust polnud. Samuti ei olnud hageja esitanud ühtegi haridust tõendavat dokumenti, mis oleks lubanud eeldada, et kandidaadi poolt CV-s kirjeldatud kvalifikatsioon võiks tegelikkuses kõrgem olla. Konkursikomisjon jõudis seisukohale, et hageja sätestatud objektiivseid kriteeriume (ennekõike keeleoskus) piisavalt ei täitnud ning seetõttu tema puhul täiendavalt sobivuse hindamist vestlusvooru näol läbi ei viidud. Vestlusvooru eesmärgiks oli kandidaatide suhtlemis- ja väljendusoskuse ning üldise sobivuse hindamine, kas kandidaat on võimeline selgelt ning veenvalt põhjendama, miks ta kandideeris ja milline on tema nägemus ja visioon organisatsiooni liikmena. Konkursikomisjon leidis, et töölevõetud isiku poolt CV-s välja toodud eesti ja inglise keele tase „väga hea“ vastas tegelikkusele, samuti täitis ta teisi tingimusi vestlusvoorus osalenud kandidaatidest kõige veenvamalt. Põhjendatud ei ole hageja väited „ilmsest diskrimineerimisest“, kuna tema kasulik töökogemus oli pikem kui tööle võetud kandidaadil. Konkursiteade ei sisaldanud kohustuslikku tingimust, mille alusel võtta arvesse kandidaatide eelnevat töökogemust. Seetõttu töökogemuse pikkust või põhjalikkust konkursi käigus ei hinnatud. Kostja põhjendab seda sellega, et kostja puhul on tegemist spetsiifilises valdkonnas tegutseva organisatsiooniga, mistõttu eelnev (kasulik) töökogemus ei ole määravaks kriteeriumiks töötaja tulevase edukuse määramisel. Seetõttu eelnevat töökogemust kandidaatidelt ei nõutud. Kandidaatide valikul ei pööratud tähelepanu kandidaadi vanusele ega rahvusele, ega toimunud kellegi diskrimineerimist nimetatud alustel, vaid lähtuti varasemalt konkursikutses avalikustatud tingimustest. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis S S hagi Mittetulundusühingu Korruptsioonivaba Eesti vastu mittevaralise kahju 290 euro hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. VõrdKS § 3 lg 1 järgi võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist käesoleva seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tunnuse alusel. VõrdKS § 1 lg 1 järgi seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimise keeld tuleneb põhiseaduse §-st 12, mille järgi kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo,

4(6)

keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kohus leidis, et kostja ei ole projektijuhi valikul rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kandidaadile esitatavad nõuded olid selged ning valikuprotsess läbipaistev. Kostja on selgitanud, et osavõtjatele, keda vestlusvooru ei valitud, saadeti sellekohane viisakas teade, sh ka hagejale. Kostja põhjenduste kohaselt langes hageja valikust välja tema inglise keele oskuse tõttu, kuna see ei olnud piisav. Konkursitingimustes oli nõue, et kandidaadil peab olema väga hea inglise keele oskus kõnes ja kirjas. Selline nõue tuleneb projektijuhi ametijuhendist, mille järgi peab projektijuht tagama aruandluse täitmise, otsima välisfondidest rahastamisvõimalusi, samuti osalema välissuhtluses partnerite ning Transparency Internationali sekretariaadiga. Seetõttu on põhjendatud kostja väited, et inglise keele väga hea oskus on selle töökoha juures oluline. Hageja on inglise keele oskuseks märkinud: kõne „hea“, arusaam „hea“, kirjutamine „keskmine“. Eeltoodust nähtub, et hageja ei vastanud konkursitingimustele. Kostjal ei olnud põhjust arvata, et elulookirjelduses märgitud andmed on ebaõiged. Otseselt ei tõenda hageja väga head inglise keele oskust ka keskkooli lõputunnistus, kõrghariduse omandamist tõendavad diplomid ega kursusel osalemise tunnistus. Elulookirjelduses keele oskuse märkimine on ennekõike isiku enda teadmine, millisel tasemel ta keelt oskab ning selle tegelikkusele mittevastavuse riski ei saa panna tööandjale. Valitud projektijuhil oli elulookirjelduses märgitud inglise keele oskuseks nii kõnes kui kirjas „väga hea“ ning ta vastas ka kõigile teistele konkursi tingimustele. Kostja on kinnitanud, et vestlusvoorus vastas valitud kandidaadi inglise keele oskus vastavalt märgitule. Seega ei ole valimisprotsessis hagejat rahvuse ega vanuse tõttu diskrimineeritud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja täielikult ning rikkus poolte võrdsuse põhimõtet. Kohus käsitles kostja paljasõnalisi väiteid tõendina, hageja tõendeid aga ignoreeris. Kostja ei ole menetluses tõendanud, kas vestlusvoor üldse toimus ja sinna oli kutsutud viis kandidaati, samuti et viiest kandidaadist oli vähemalt üks isik vene rahvusest ning vähemalt üks kandidaatidest oli varasema sünniaastaga kui hageja. Kõiki neid asjaolusid oleks saanud tõendada. Samuti uskus kohus pimesi, et kuulutuses on tähtis ainult üks valikukriteerium – inglise keele oskus, ignoreerides seda, et kuulutuses oli veel neli kriteeriumi. On näha, et kõigi nende kriteeriumide järgi oli hageja tugevam töölesoovija ja seda võiks aru saada isegi hageja tagasihoidlikust CV-st ja motivatsioonikirjast. Diskrimineerimise tuvastamiseks peab alati võrdlema isikute andmeid. Kostja aga keeldus neid näitamast hagejale, viidates isikuandmekaitse seadusele. Kostja takistas diskrimineerimise kontrollimist ja ignoreeris diskrimineerimise vaidluses ettenähtud jagatud tõendamiskohustuse põhimõtet. Kui kostja varjas kandidaatide andmeid, viidates isikuandmete kaitse seadusele, siis ta rikkus õigusnormide hierarhiat. Diskrimineerimise keeld on sätestatud EV Põhiseaduses, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis jms. Seega diskrimineerimise keeld on juriidiliselt võimsam kui isikuandmete levitamise keeld. (Mitte)diskrimineerimise tuvastamiseks pidanuks kohus võrdlema mõlemaid kandidaate kõigi kriteeriumide järgi. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5(6)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kolleegium ei nõustu apellandi etteheitega, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ja selle tõttu teinud ebaõige järelduse hagi rahuldamata jätmise kohta. Tulenevalt esitatud nõudest mittevaralise kahju hüvitamiseks pidi hageja esile tooma asjaolud, millest sai järeldada muuhulgas seda, et kostja on rikkunud VõrdKS § 1 lg-s 1 ja § 3 lg-s 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kolleegium nõustub maakohtuga, et esitatud asjaoludest seda järeldust teha ei saa. Konkursi tingimuste kohaselt (lk 12) oli kandidaadile esitatud tingimus, et ta inglise keele oskus peab olema väga hea ja kostja projektijuhi tööspetsiifikat arvestades oli see nõudmine põhjendatud. Hageja on oma CV-s märkinud, et inglise keel on kõne ja arusaamise osas hea ja kirjutamises keskmine. Eeltoodu tõttu ei olnud hageja poolt täidetud kandideerimiseks vajalik tingimus ja kostja oli õigustatud jätma hageja edasisest konkursist kõrvale. Eeltoodu tõttu ei oma tähtsusest ka see, kelle kostja kutsus vestlusvooru. Seoses ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi (hageja) kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohtus kantud menetluskulud jäetud õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.