Kohtulahend

2-09-31414 jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas nr 2-09-31414 23.11.2011 tehtud ja 2.02.2012 jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus AS XXX hagi XXX (endine perenimi X) vastu ja menetluskulud jättis XXX kanda. 26.12.2011 esitas kostja (apellant) esindaja Harju Maakohtu 23.11.2011 otsusele apellatsioonkaebuse. Käesolevas tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohus 16.01.2012 tehtud ja 2.02.2012 jõustunud kohtumäärusega jättis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle kaebuse esitajale läbivaatamatule. 3.02.2012.a esitas hageja seaduslik esindaja Harju Maakohtule digitaalallkirjata taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotlusele on lisatud riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid ja Maria Mägi Advokaadibüroo arved nr 374, nr 175 ja Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid nr 563, nr 312 koos spetsifikatsioonidega. Käesolevas tsiviilasjas 7.05.2012 tehtud Harju Maakohtu kohtumäärusega jättis kohus AS-i XXX esindaja poolt 3.02.2012 kohtule esitatud taotlus käiguta ja andis tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. 11.05.2012.a vastuseks kohtu nõudele käesolevas tsiviilasjas hageja esindaja esitas nõuetekohase avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusele on lisatud arved koos spetsifikatsioonidega, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja märgitud toimingutele kulunud aeg. Hageja kinnitab, et esitatud nimekiri sisaldab kulusid, mis on kantud seoses kohtumenetlusega asjas 209-31414 XXX vastu ja moodustab kogusumma 2 240,24 eurot

17.05.2012 kohtumäärusega kohus edastas XXX(isikukood XXX) AS XXX(registrikood XXX) esindaja poolt 3.02.2012 ja 11.05.2012 esitatud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega. XXX on õigus esitada AS XXX esindaja poolt esitatud avaldustele kirjalikult vastuväiteid 30 päeva jooksul alates määruse ja lisade kättesaamisest. Kui kohtule vastuväidet ei esitata, teeb kohus määruse AS XXX menetluskulude kohta. Menetlusdokumendid on kostja esindajale kättetoimetatud 18.05.2012. 12.06.2012 esitas kostja esindaja kostja seisukoha tsiviilasjas nr 2-09-31414 hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kostja seisukoht (vastuväide) Kostja leiab, et hageja poolt nõutavad menetluskulud 2240,24.- euro ulatuses koos käibemaksuga on menetletava asja kohta ebamõistlikult suured. Kostja on seisukohal, et tegemist ei olnud sedavõrd keeruka ega ka mahuka asjaga. Näiteks vastavalt Eesti Advokatuuri poolt kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ p. 37 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 160 eurot ja p.

2-09-31414 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. Kostja leiab, et antud juhul esitas hageja esindaja arve, milles tunni tasuks on märgitud summa, mis on tunduvalt suurem võrreldes riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumääradega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja leiab, et antud juhul ei ole hageja poolt näidatud kulutused arvestades menetluse kestust, mahtu ja keerukust põhjendatud, vajalikud ega otstarbekad. Kostja ei pea tasuma hageja lepingulise esindaja tasu, mis on kordades suurem, võrreldes RÕA korras määratavate summadega. Tegemist on põhjendamatu ja mitteotstarbelise kuluga, mida peaks kandma võlgnik ise. Menetlus on viibinud kostja tervise seisundi tõttu, mis oli vastavalt tõendatud kohtumenetluses, s.o. oli olemas seaduslik takistus. Hageja on esitanud kohtule Advokaadibüroo Mägi, Kraavi ja Partnerid OÜ arved nr 312 ja 563 ning Maria Mägi advokaadibüroo OÜ arved 175 ja 374. Kostja arvates puuduvad tõendid selle kohta, et antud arved on hageja poolt ka tegelikkuses samas ulatuses tasutud. Antud tõendi osas asub kostja seisukohale, et sellega ei ole õigusabikulude teke kohtule tõendatud. Eeltoodust järeldub, et hageja taotlus on motiveerimata ja põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Võlausaldaja seisukohalt ei saa põhjendatud õigusabikulu antud asjas ületada 438,4.- eurot + km. Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 palub tunnistada, et hageja poolt esitatud arvetes näidatud õigusabikulud ei ole vajalikud ega põhjendatud, määrata hageja kasuks vajalikud ja põhjendatud kulud, kuid mitte üle 438,4.- eurot (ilma käibemaksuta). 2.07.2012 edastas kohus tsiviilasjas nr 2-09-31414 kostja poolt 12.06.2012 kohtule esitatud vastuväite hageja avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-09-31414 ja palus esitada nimetatud vastuväite osas oma seisukoht hiljemalt 14 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. Hageja lepingulisele esindajale on menetlusdokument kättetoimetatud 2.07.2012. 16.07.2012 esitas hageja lepinguline esindaja Harju Maakohtule hageja vastuse kostja vastuväitele hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja vastus (seisukoht) Hageja esitas 11.05.2012.a. kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mis koosnes menetluses tasutud riigilõivust summas 610,51 eurot ja õigusabist summas 1629,73 eurot + km. Kuivõrd hageja saab äriühinguna käibemaksu tagasi, siis hüvitatav summa on kokku 2240,24 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu leidis, et need on põhjendamatult suured, tegemist ei olnud sedavõrd keeruka ega mahuka asjaga, kostja võrdleb hageja esindaja tunnitasu määra riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määraga ja leiab, et esimene on viimasest tunduvalt suurem. Kostja leiab, et hageja poolt näidatud kulutused arvestades menetluse kestust, mahtu ja keerukust ei ole põhjendatud, vajalikud ega otstarbekad. Kostja leiab ka, et ta ei pea tasuma hageja lepingulise esindaja tasu, mis on kordades suurem, võrreldes RÕA korras määratavate tasudega. Kostja esindaja märgib, et hageja poolt on esitamata ka kulude kandmist tõendavad dokumendid.

2-09-31414 Hageja ei ole nõus kostja väidetega sellest, et kostja peaks hagejale õigusabi tasuma lähtudes riigi õigusabi osutamisel makstava tasu määra alusel. Hageja ei ole palunud riigilt õigusabi, et tal oleks võimalik saada taotluse madala määraga õigusabi. Kostja esindaja esmane kohustus oleks olnud kostjale selgeks teha, et kohtuvaidluse kaotamise järel tuleb hüvitada ka hageja kulud nii riigilõivule kui ka esindaja tasule, eriti kui hagiavalduse on esitanud juba advokaat. Kostja esindaja näol on tegemist vandeadvokaadiga, kelle teadmised peavad olema nii kõrged, et taolisi elementaarseid asju oma kliendile peab selgitama. Hageja esindaja õigusabi tunnihinne on advokaadibüroode seas suhteliselt keskmine. Hageja poolt kasutatud õigusabi teenuse eest makstud tasu mahub Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ piiridesse. Hageja põhinõue oli summas 3354,15 eurot ning vastavalt eeltoodud määrusele nägi määrus ette väljamõistetavate õigusabikulude piirmäärana 3200 eurot. Hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta on 1629,73 eurot. Hageja on nõus, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega, kuid ei ole nõus, et tegemist ei olnud mahuka vaidlusega. Hageja on pidanud lisaks hagiavaldusele koostama veel hageja vastuse kostja vastusele, vastuse kompromissile, vastuse ekspertiisi taotlusele, vastuse hinna alandamise taotlusele, kostja tunnistaja taotlusele. Kui kostja leiab, et hageja ei oleks pidanud seda kõike tegema, siis miks kostja ei tasunud koheselt ära võlga –2006.a. suvel ostetud kauba eest, pidas vajalikuks esitada kohtule erinevaid õiguslikult vastukäivad avaldusi (tasaarvestus, hagi aegumine, hinna alandamine), menetluses tuli pidada kaks kohtuistungit, mis olid vaidluse kontekstis pikad. Kostjal oli võimalus vaidlus lõpetada ilma ise menetluskulusid juurde tekitamata, kuid need olid kostja valikud, millede tegemisel ta pidi arvestama, et hageja peab enda õigusi kaitsma –tal on selleks õigus ning kostja on kaotuse korral kohustatud hageja kulud hüvitama. Hageja on seisukohal, et õigusabikulud ei ole põhjendamatult suured, arvestades vaidluse ajalist mahtu ja leiab, et tal on õigus need kulud saada kostja käest tagasi. Suures osas on vaidlus tingitud kostja poolt vaidluses valitud erinevatest taktikatest, mille vastu hageja pidi end õiguslikult kaitsma. Seoses kulude tasumist tõendavate dokumentide esialgse mitteesitamisega märgime, et TsMS § 174 lg 5 kohaselt kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kuigi kohus ei ole hagejat kohustanud kulude kandmist tõendavaid dokumente esitama, esitame need käesoleva vastuse lisana. Ühtlasi hageja palub kohut kohaldada ka TsMS § 177 lg 2 sätestatut ja märkida menetluskulude kindlakstegemise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub välja mõista XXX(endine nimi X) AS XXXkasuks tsiviilasjas 2-09-31414 kantud menetluskulude katteks 2040,24 eurot, sh kantud riigilõiv 610,51 eurot ning õigusabikulud 1629,73 eurot. Palub kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike teises lauses ettenähtud ulatuses. 6.09.2012 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule täiendavad selgitused. 16.07.2012 esitas hageja vastuväite kostja 24.05.12 seisukohale, mille kohaselt kostja leidis, et hageja poolt esitatud õigusabikulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Hageja on oma vastuväites teatanud, et hageja ei ole palunud riigilt õigusabi ja et õigusabikulude suurus vastab Vabariigi Valitsuse määruses

2-09-31414 nr 137 lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad sätestatud tasu kohta. Hageja taotletavad õigusabikulud (1629,73 eurot) on ülemäära suured, kuna hagi oli suhteliselt lihtne võlaõiguslik nõue, millele kostja sisuliselt vastu ei vaielnud (ringkonnakohtusse edasi ei kaevanud). Sellise lihtsama võlaõigusliku vaidluse korral, kus asja menetlus ei läbi mitut kohtu astet (puudub keerulisem õigusvaidlus), ei ole põhjendatud kohaldada Vabariigi Valitsuse kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise kohta sätestatud määrasid. Kostja on seisukohal, et hageja tuginemine kulu põhjendatuse hindamisel põhikriteeriumina Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 kinnitatud piirmäärade tabelile ei ole põhjendatud. Sest, kui hageja on esitanud nõude summas 3354,15 eurot ja tegemist on tavapärase võlanõudega, siis miks peaks kostja kandma kaotuse korral riski, et ta peab igal juhul hüvitama teise poole esindajakuludest 3200 eurot ja seda üksnes põhjusel, et advokaat, kelle hageja valis, esitab nii suure arve. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja on nõustunud, et tegemist ei ole olnud keskmisest keerukama vaidlusega, kuid hageja ei ole nõus, et tegemist ei olnud mahuka vaidlusega. Vaidluse mahukuse hindamisel on hageja loetlenud, et lisaks hagiavaldusele on ta pidanud esitama vastuse kostja vastusele, vastuse kompromissile, vastuse ekspertiisi taotlusele, vastuse hinna alandamise taotlusele ja kostja tunnistaja taotlusele. Seega on hageja pidanud koostama kokku viis dokumenti ja osalema kahel kohtuistungil. Kostja leiab, et esindaja poolt menetluse jooksul tehtud menetlusdokumentide lehekülgede kokkulugemise tulemus ei tohiks kindlasti olla kohtuasja mahukuse hindamise peamine kriteerium, kuigi menetluses koostatud materjalide maht võib olla üheks asja keerukust kajastavaks asjaoluks. Hageja viitab ka sellele, et kostjal oli võimalus vaidlus lõpetada ilma ise menetluskulusid juurde tekitamata tasudes koheselt ära võlgnevus. Siinkohal tuletab kostja meelde, et kohtumenetlust alustas hageja hagiavalduse esitamisega kohtusse selle asemel, et proovida leida kohtuvälist lahendust. Seega on olnud kohtumenetluse algatajaks hageja ning oma õigusi on pidanud kaitsma kostja. Kuna hageja oleks saanud asja lahendada ka ilma kohtusse pöördumata on asjakohatu hageja väide, et ainult kostjal oli võimalus vaidlus lõpetada. Hageja viitab ka asjaolule, et kostja esindaja näol on tegemist vandeadvokaadiga, kelle ülesanne on selgitada oma kliendile, et kaotuse korral tuleb hagejale hüvitada ka hageja kulud riigilõivule ja esindaja tasule. Siinkohal selgitab kostja, et menetluskulude välja mõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Nii kostja kui ka kostja esindaja saavad ette näha ainult selliseid õigusabikulusid, mida määratakse riigi õigusabi korras või millised on vajalikud ja mõistlikud. Hageja väide, et hageja esindaja õigusabi tunnihinne on advokaadibüroode seas suhteliselt keskmine, ei tähenda, et hageja esindaja kulud oleksid kostja jaoks kuigi etteaimatavad. See tähendab, et menetlusosaline, kelle kanda jäävad otsuse alusel menetluskulud, võib küll teada riigilõivu suurust, kuid mitte teise poole õigusabikulude suurust, mistõttu ei ole alati võimalik võtta vastu asjakohast menetluslikku otsust oletatavate hageja esindaja õigusabikulude suuruse kohta. Kostja leiab, et hageja õigusabikulu käesoleval juhul ei ole mõistlik ega kohane. Kostja leiab, et õigusabikulu summas 1 629,73.- eurot ainult esimeses kohtuastmes esindamise eest on selgelt üle paisutatud. Kostja ei pea katma hageja ebamõistlikke õigusabikulusid.

2-09-31414

Seega lähtudes eeltoodust palub jätta kostjalt välja mõistmata hageja esitatud menetluskulud summas 2240,24 eurot, kuna need ei ole vajalikud ega põhjendatud. Kohtunikuabi seisukoht Menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse eesmärgiks ei ole poolte distsiplineerimise ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine menetluskulude jaotamise teel. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik muuta kohtuotsuses sisalduvat menetluskulude jaotust ega lahendada tsiviilasja sisu puudutavaid küsimusi. Seetõttu kohtunikuabi jätab tähelepanuta kõik menetluskulude kindlaksmääramist mittepuudutavad selgitused, kuivõrd need ei ole asjakohased, sest menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Tsiviilasjas nr 2-09-31414 23.11.2011 tehtud ja 2.02.2012 jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus jättis menetluskulud XXX kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3.02.2012.a esitas hageja seaduslik esindaja Harju Maakohtule digitaalallkirjata taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotlusele on lisatud riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid ja Maria Mägi Advokaadibüroo arved nr 374, nr 175 ja Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid nr 563, nr 312 koos spetsifikatsioonidega. Taotlus on esitatud tähtaegselt. 11.05.2012.a vastuseks kohtu nõudele käesolevas tsiviilasjas hageja esindaja esitas nõuetekohase avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusele on lisatud arved koos spetsifikatsioonidega, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja märgitud toimingutele kulunud aeg. Hageja palub välja mõista XXX (endine nimi X) AS XXX kasuks tsiviilasjas 2-09-31414 kantud menetluskulude katteks 2040,24 eurot. Hageja menetluskulu on tsiviilasjas 2-09-31414 kantud riigilõiv summas 610,51 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1). TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on näidanud tsiviilasjas nr 2-09-31414 tasutud riigilõivu summaks kokku 610,51 eurot. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuvate maksedokumentidega (t lk 4, lk 35). Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 610,51 eurot.

2-09-31414 Hageja menetluskulu on tsiviilasjas 2-09-31414 kantud õigusabikulud 1629,73 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Toimiku dokumentidest nähtub, et hagejal käesolevas tsiviilasjas on lepinguline esindaja, seega käesolevas tsiviilasjas hageja kantud õigusabikulud on menetluskulud. Vaidlus on tehtud tööde tunnihinna osas. Kohtunikuabi selgitab, et seadus ei sätesta advokaaditasu suurust v.a riigi õigusabi. Käesoleval juhul ei ole tegemist riigi õigusabi osutamisega. Seetõttu on kohtunikuabi seisukoht, et kostja esitatud vastuväites riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumääradele viitamine ei ole käesoleval juhul asjakohane. Advokatuuriseadus (AdvS) § 60 lg 1 sätestab, et advokaaditasu lepitakse kokku kliendilepingus. Kohtusse pöördujad seega peavad arvestama sellega, et vastaspool kasutab õigusabiteenust ning kuna seadus ei sätesta advokaaditasu suurust ja advokatuur ei või määrata advokaaditasu piirmäärasid (AdvS § 60 lg 3), lepitakse advokaaditasu suuruses kokku kliendiga. Arvesse võttes, et vaidlus oli õiguslikult keskmisest mahukam, on kohtunikuabi seisukoht, et osutatud õigusteenuse tunnihind ei ole ebamõistlikult kõrge. Vaidlus on töö hindamise küsimuses (ajakulu) ja lepingulise esindaja kulude tasumist tõendava maksedokumendi küsimus. Analüüsinud kohtule kostja esindaja poolt esitatud vastuväiteid hageja õigusteenuste ajakulu osas ja hageja esindaja poolt esitatud seisukohta kohtunikuabi selgitab lähtudes Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohast, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (26.10.2011.a kohtuasi nr 3-2-1-88-11). Kohtunikuabi selgitab, et kohtule hagiavalduse esitamise ajal (30.04.2010) kehtinud TsMS § 174 lg 3 teises lauses sätestatu kohaselt avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Käesoleval juhul on hageja poolt kohtule esitatud arved koos spetsifikatsioonidega, milles on detailselt kirjeldatud õigusabitoiminguid ning märgitud toimingute osutamisele kulunud aeg. Koos vastusega vastuväitele on esitatud hageja poolt kohtule tõendid õigusabikulude tasumise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud või et menetluskulude arved oleksid esitatud esindatavale jooksvalt õigusteenuse osutamise käigus. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei saa kohtunikuabi lähtuda sellest, millal on arved esitatud ja kas need on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks või mitte või millistel tingimustel on teenuste osutamine ja teenuste eest tasumine kokku lepitud, vaid põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda esitatud nõuete õiguslikust kvalifikatsioonist, mis on oluline asjaolu kohtuasja keerukuse hindamisel. Kui kostjal on alust arvata, et teatud toimingud ei ole käsitletavad sisulise õigusteenuse osutamisena või, et hageja menetluskulud sisaldavad teises tsiviilasjas osutatud õigusabi, siis peab menetluskulude suurust vaidlustav pool esitama ka konkreetsed tõendid enda väidete kinnitamiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud konkreetseid tõendeid enda väidete kinnitamiseks. Kostja üksnes väidab, et hageja taotlus on motiveerimata ja põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele.

2-09-31414

Kuivõrd hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning menetluskulude suurust vaidlustav pool ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kohtunikuabi seisukoht on, kui kohus on jõustunud kohtulahendis menetluskulud jaotanud, ja esindaja tööd ei tee olematuks asjaolu, kas kostjad on menetluskulude hüvitamisega nõus või mitte, mõistab kohus menetluskulude jaotust kindlaks määrava jõustunud kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hinnates hageja poolt näidatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikust märgib kohtunikuabi, et hageja kasutatud ja hüvitatav õigusabi on vajalik ja põhjendatud. Esindaja poolt kvaliteetse õigusabi andmiseks pidi eelnema asja materjalidega tutvumine, kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine, seisukohtade kujundamine, millele kulub aga aega. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Kohtunikuabi seisukoht on, menetlusdokumentide kirjutamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Kohtuistungitel osalemine on tõendatud toimikus asuvate protokollidega. Kohtuistungitel osalemiseks, lisaks esindaja istungile kohale ilmumisele, peab selleks ka eelnevalt valmistuma. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades ja lähtudes eeltoodust kohtunikuabi seisukoht on, et hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku 14 tunni ja 10 minuti ulatuses põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja 2-09-1010 menetlus kohtus toimus ajavahemikul 9.01.2009 – 30.05.2012. Kohtule hagiavalduse esitamise ajal (9.01.2009) kehtis menetluskulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise osas Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrus nr 137. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (3-2-1-152-10 p 15). Käesoleval juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, s.o Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrusega nr 137, seega kuulub kohaldamisele menetluskulude kindlaksmääramiseks Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137. Tsiviilasja hind on 3354,15 eurot e 52 481,10 krooni. Hageja õigusabikulud kokku on 1629,73 eurot e 25 499,73 krooni Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Tabeli järgi teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 100 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna korral on 50 000 krooni. Hageja lepingulise esindaja kulud summas 25 499,73 krooni e 1629,73 eurot on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga, seetõttu saab hageja õigusabikuluna

2-09-31414 välja mõista 1629,73 eurot. Ülaltoodust lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 2240,24 eurot (õigusabikulud- 1629,73 eurot, riigilõiv- 610,51 eurot). Hageja palub kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013 oli 0,75%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2012, Intressimäära avaldamise teated). Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 22.1 lg 3, § 138, § 139, § 144, § 172 lg 9, § 174, § 175 kuni § 178, § 466, § 475, § 661. VÕS § 113 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Lumiste kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.