Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

03.07.2009 AS T S esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AK põhivõlgnevuse 52 481 krooni ja kõrvalnõudena 16 119,46 krooni saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning edastas võlgnikule makseettepaneku määruse. Võlgniku esitatud vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning avaldus anti 30.04.2010 üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtu nõudmisel hageja esitas 22.06.2010 oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduses hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla52 481,10 krooni, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 19 869,40 eurot ja alates 23.06.2010 viivised protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt AS T S müüs kostjale köögimööbli komplekti koos töötasapinnaga ja ühes paigaldusega, kokku maksumusega 96 481,10 krooni. Hageja väljastas kostjale 03.11.2005 ettemaksuarve nr 175 summale 44 000 krooni. Müügitehingu aluseks oli 26.10.2005 väljastatud pakkumine. Köögimööbli paigaldus toimus aadressil ussilaka 16 B ajavahemikus 11.01.2006 – 03.02.2006, paigaldamata jäi üks transpordi käigus vigastatud kapp ja riiul, mis toetus viga saanud kapile. Vahetatud kapi ja riiuli paigaldus toimus 19.06.2006, mil seda võimaldas kostja. Lisaks varem kokkulepitud köögimööblile tellis kostja hagejalt ka valamu ja segisti maksumusega 5640 krooni. Hageja esitas kostjale peale köögimööbli paigaldust 04.07.2006 arve nr 118/1, mille alusel jäi kostjal tasuda köögimööbli kollektsiooni koos graniidist töötasapinnaga ning selle paigalduse eest 52 481,10 krooni ja arve nr 118 valamu ja segisti eest summas 5640 krooni, maksetähtaegadega 22.07.2006. Kostja esitatud arveid siiani tasunud ei ole. Hageja telefonilistele järelepärimistele vastuseks kostja korduvalt lubas võlgnevuse tasuda, kuid ei ole seda teinud. 11.05.2009 meeldetuletuskirjale kostja ei reageerinud. Hageja palub lisaks põhivõlale kostjalt välja mõista viivised seaduses sätestatud määras hagi esitamise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 10.10.2011 hageja täpsustas nõudesummasid, tulenevalt euro kasutusele võtust ja viivisemäära muutumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana 3354,28 eurot ja võla maksmisega viivitamise eest alates 23.07.2006 kuni 11.10.2011 sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt 1621,44 eurot ja edasi viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

22.09.2010 kirjalikus vastuses hagile ja 07.12.2010 täiendavates seisukohtades kostja hagi ei tunnista. Hageja on oma kohustust rikkunud. Hageja hinnapakkumise kohaselt pidi kauba kohale toimetamine toimuma 7-8 nädala jooksul. Hageja esitas hinnapakkumise 26.10.2005, kuid mööbli paigaldamine toimus alles 11.01.2006, seega hageja ei ole kinni pidanud tarne tähtajast. Lisaks kostja ei ole saanud nõuetekohast mööblit. Kostja esitatud pretensioonid on jäänud rahuldamata ja vastamata.

Kostjale jääb arusaamatuks hagihinna kujunemine ja selle koosseis. Maksekäsu kiirmenetluses esitas hageja veel ühe nõude kostja vastu. Kostja ei saa aru, mille eest konkreetselt temalt raha nõutakse. Viivisenõue on ebaloogilises seoses põhinõudega ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil nr 001776 on tellijaks MT OÜ, mitte kostja. Hagist ei nähtu, kuidas on MT OÜ seotud hagi esemega ja kuidas aktis toodud tööd on seotud vaidlusaluse mööbliga. Aktile ei ole alla kirjutanud kostja. Kostja sai aktiga esmakordselt tutvuda hagimaterjalide saamisel. Kostja vaidleb vastu, et aktil on tema allkiri. Seega akt ei tõenda tööde üleandmist ja kostja poolt vastuvõtmist. Mööblit ei ole siiani nõuetekohaselt üle antud. Hageja jättis parandamata (kuni käesoleva ajani) hulgaliselt defekte ja praaktöid, see oligi tööde üleandmata jätmise põhjuseks. Kuna hageja ei ole mööblit nõuetekohaselt üle andnud, siis ei ole tal alust nõuda kostjalt mööbli eest tasumist. Hageja nõue on aegunud. Hagiavalduse kohaselt müügitehingu aluseks oli 26.10.2005 väljastatud pakkumine. Hinnapakkumise järgi pidi kostja tasuma ettemaksu 44 000 krooni ja ülejäänud summa 52 481,10 kooni peale kauba üleandmist. Kauba tarneajaks oli 8 nädalat. Seega müügitehingu aluseks olnud pakkumise järgi pidi mööbli ostusumma olema tasutud 22.12.2005. Sellest päevast muutus kohustus sissenõutavaks. Hagi aegumise 3 aastane tähtaeg möödus 23.12.2008. Koos põhivõlaga aegus ka intressinõue. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse alles 03.07.2009, seega pärast nõude aegumist. 04.10.2011 kostja täiendas oma vastuväiteid sellega, et hageja andis kostjale esialgu üle lepingule mittevastava köögimööbli. Ka hilisem paigaldus oli puudulik ning ei vastanud õigetele mõõtudele. Mõõtudele mittevastavusest hagejale teatamata jätmine on kostja arvates mõistlikult vabandatav, kuna kostja ei pidanud eeldama, et talle tarnitakse lepingule mittevastav asi ega rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Kostja ei ole majandustegevuses tegutsev isik, kes peaks aru saama valesti paigaldatud mööbli puudustest. Hageja pidanuks professionaalina huvi tundma, kas mööbel on paigaldatud korrektselt, eriti kuna hageja tellis paigaldustööd teisest firmast. Kostjal on õigus nõuda ostuhinna alandamist või kahju hüvitamist. Hageja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on kostjal õigus ka oma kohustuse täitmisest keelduda. Hagejal puudub õiguslik alus raha nõudmiseks. Köögimööblil esinesid järgmised defektid ja puudused: 1) graniidist köögilaua plaat ei ole monoliitne ehk ei ole ühest plaadist tehtud; 2) mööbli mõõdud ei vastanud poolte vahel kokkulepitud mõõtudele (mööbli kõrgus ja laius ei vastanud nõuetele); 3) kapi ust ei saanud avada, kuna see läks vastu ripplage; 4) mööbli paigaldusel rikuti korteriomandi põrand ja seinad. Kuna paigaldatud mööblil oli hulgaliselt vigu ja hageja viivitas paigaldamisega, siis leppis MM, kes koos kostjaga oli Xxx, Tallinn endine kaasomanik, hagejaga kokku, et kostja parandab need defektid iseseisvalt omal kulul ja hageja ei nõua kostjalt raha tasumist ning kostja poolt eelnevalt tasutud summad jäid hagejale. Kostja selgitab, et parandas kõik hageja tehtud defektid ja puudused iseseisvalt. Kostja oli seisukohal, et kokkulepe hagejaga oli saavutatud, kuna hageja pikema aja vältel ei esitanud pretensioone ega nõudnud raha tasumist. Kostja jääb selle juurde, et hageja põhinõude suurus ei ole tõendatud ning hageja on ise olnud kohustuse täitmisega viivituses. 07.10.2011 kostja esitas hagejale ja kohtule avalduse köögimööbli hinna alandamiseks 3355,56 euro võrra.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS

Vastuseks kostja vastuväidetele ja hinna alandamise avaldusele hageja 08.12.2010, 04.05.2011 ja 10.10.2011 menetlusdokumentides märgib, et kostja ei ole tähtaegselt teatanud mööbli lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni, mis seonduksid kauba kvaliteediga. Kostja vastuväide lepingu täitmise tähtaegsuse kohta ei ole vastuväide asja lepingutingimustele vastavusest. Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja lõplik üleandmine kostjale toimus 14.06.2006. Esimene vastuväide on esitatud 14.01.2010 makseettepanekule, nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagi vastuses esitatud vastuväides ei ole ühtegi sisulist pretensiooni asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Kostja on jätnud mainimata, et 22.08.2006 on kostja võõrandanud Xxx korteriomandi, kuhu vaidlusalune köögimööbel paigaldati. Kostja ei saa nõuda viivist mööbli tarnimisega ja paigaldamisega väidetava viivitamise eest. Kostja vastuväide ja viivise nõue on aegunud ja õigusliku aluseta. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõue summas 52 481 krooni muutus sissenõutavaks ettemaksuarvel nr 175, 3.11.2005 märgitud tehingu tingimuste kohaselt 10 päeva pärast kauba üleandmist. Kauba lõplik üleandmine toimus 19.06.2006.a, kui paigaldati vahetatud kapp koos kapi puudumise tõttu seni paigaldamata riiuli ja lampidega. Kostja oli nõus sellega, et viga saanud kapi asemele tellitakse uus kapp ja paigaldus toimub hiljem. Kostja ei esitanud selle kohta pretensioone. Tegemist oli uusehitusega, seal keegi sees ei elanud ning kostja viibis väga palju välismaal, siis ei olnud hagejal kostjast tingitud põhjustel võimalik korterisse pääseda ja kappi varem paigaldada, kuigi kapp saabus tehasest juba 2006.a. aprillis. Hageja esitas peale paigaldamist kostjale arve 04.07.2006 nr 118/1, milles oli maksetähtajaks märgitud 22.07.2006. Arve esitamise korral algab nõude aegumistähtaeg 2006.a. lõppemisel, so 1.01.2007 ning aegumistähtaeg lõppes 31.12.2009. Hageja esitas nõude 03.07.2009 ning nõue ei ole aegunud. Hageja ei ole nõus kostja ühepoolse hinnaalandamisega. Hageja on kostjale üle andnud kokkulepitud tingimustele vastava köögi koos paigaldusega, ainsa puuduse rikutud kapi näol hageja heastas ja kostja võttis selle vastu. Kostja ei ole hagejale VÕS § 220 lg 1 kohaselt teatanud muudest, hinna alandamise avalduses loetletud lepingutingimustele mittevastavaustest. Kostja esile toodud puudused oma olemuselt ei ole varjatud puudused, mistõttu kostja on VÕS § 220 lg 3 alusel kaotanud õiguse väidetavatele puudustele tugineda ning hinda alandada. Kostjas ei ole tõendanud puuduste olemasolu lepingu esemel, puudustest hageja õigeaegselt teavitamist ega ka lepingutingimustele mittevastava asja väärtust, et tõendada hinna alandamise õiguspärasust. Kostjal puudub õigus alandada hinda heastatud kauba osas, samuti muudel põhjustel kui asja mittevastavus lepingutingimustele. Kostja on kaotanud õiguse müügihinna alandamiseks ka tulenevalt hea usu põhimõttest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

paigaldatav riiul. 23.02.2006 koostati tööde vastuvõtmise ja üleandmise akt nr 000908 (tl 31), mille allkirjastas kostja, aktile on kantud märkus „ НЕТ ШКАФА И ПОЛКИ“ (ei ole kappi ja riiulit). Nimetatud kapp ja riiul paigaldati 19.06.2006, mille kohta koostati tööde vastuvõtmise ja üleandmise akt nr 001776 (lk 32). 11.10.2011 kohtuistungil kostja esindaja kinnitas, et 19.06.2006 aktil on kostja elukaaslase ja Ussilaka tee 16 – 2 tolleaegse teise kaasomaniku M allkiri. 22.08.2006 kostja ja tema elukaaslane võõrandasid XXX korteriomandi, kuhu hageja vaidlusaluse mööbli paigaldas. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selle üle, et kokkulepitud ostuhinnast on kostja jätnud tasumata pärast 19.06.2006 tööde üleandmise – vastuvõtmise akti allkirjastamist kostjale 04.07.2006 kokkulepitud ostuhinnast ülejäänud osa maksmiseks esitatud arve nr 118/1 summas 52481,10 krooni ja kostja poolt täiendavalt tellitud ja hageja poolt paigaldatud valamu ja segisti eest arve nr 118 summas 5640 krooni. Arvete maksetähtaeg oli 22.juuli 2006.

ole. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt juba 22.08.2006 (2 kuud pärast mööbli paigaldamise lõppemist) kostja sõlmis korteriomandi võõrandamiseks asjaõiguslepingu. Võttes arvesse, et tehingu tegemine toimus ehitus- ja kinnisvarabuumi ajal, on tõenäoline, et tehingu tegemiseks notari aeg oli kokku lepitud juba oluliselt varem. Nendel asjaoludel on kohtu hinnangul ebausutavad kostja väited, et ta korduvalt võttis hagejaga telefoni teel ühendust ja edastas pretensioone mööbli kohta. Eeltoodu alusel kohus loeb, et kostja esitas esimest korda pretensiooni mööbli lepingutingimustele mittevastavuse kohta maksekäsu kiirmenetluses 2010.a. jaanuaris. Selleks ajaks oli müüja teavitamise tähtaeg möödunud. Isegi juhul, kui kostja poolt puudustest hagejale tähtaegselt teatamata jätmine oleks vabandatav, on 5 aastat hiljem puudustest teatamine vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 220 lg 3 kohaselt on kostja kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Eeltoodu alusel oli hageja õigustatud eeldama, et töömehed korterisse lasknud ja akti koostamise juures viibinud M on hageja volitus tööde ja mööbli vastuvõtmiseks. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et suurem osa mööblist oli vastu võetud juba 23.02.2006.a. 19.06.2006 vormistati üksnes defektse kapi asendamine ja riiuli ning lampide paigalduse üleandmine. Kuna hageja on lepingutingimustele mittevastanud kapi asendanud rikkumise heastanud, puudub kostjal õigus sellele tugineda kui hageja lepinguliste kohustuste rikkumisele.

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Hageja on korrektselt esitanud viivisearvestused, näidates ära summa, millelt viivist on arvestatud, viivisemäära ja perioodi, mille eest viivist on arvestatud. 10.11.2011 menetlusdokumendis hageja esitas arvestuse viimase kohtuistungi toimumise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma kohta. Kostja ei ole hageja arvestuste õigsust vaidlustanud. Kohus mõistab viivised hageja taotletud viisil välja: 11.10.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summaliselt ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.