1.Rahuldada avaldus osaliselt. 2.Välja mõista kostjalt NL(isikukood XXX) Korteriühistu XXX(registrikood XXX) kasuks hageja menetluskulud 495,31 eurot (nelisada üheksakümmend viis eurot ja 31 senti).
3.Määruse ärakiri saata hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused
1.Tsiviilasjas nr 2-09-8730 27.10.2011 tehtud kohtuotsusega ( jõustus 12.12.2011) jättis Harju Maakohus menetluskulud kostja NL kanda.
2.
30.12.2011 esitas hageja esindaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise jaotuse kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-09-8730. Avalduse kohaselt on hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludena märgitud kokku 1052,39 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos lisadega on kostjale edasiandmiseks
kätte
2-09-8730 toimetatud 25.03.2012.
4.23.04.2012 esitas kostja volitatud esindaja vastuväite hageja 30.12.2011 avaldusele:
1.NL(edaspidi Kostja) on seisukohal, et Korteriühistu XXX, kelle esindajaks on MS(edaspidi Hageja) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.
2.Kostja ei vaidlusta Hageja poolt käesolevas tsiviilasjas järgmise menetluskulu kandmist: - Riigilõiv maksekäsu esitamise eest 18.03.2008 (kiirmenetlus) – 250.- krooni (15,97 eurot) - Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 27. 02.2009 (hagimenetlus) - 7 500.- krooni (479,34 eurot) Menetluskulud summas 495,31 eurot on igati põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on märgitud kulude näol tegemist menetluskuluga. Eelnevast tulenevalt on vastava summa menetluskuluna hüvitamine õigustatud.
3.Kostja esitab vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele järgnevas: - hagejale osutatud õigusabi eest OÜ P-MV poolt 19.03.2008.a. väljastatud arve nr XXX summas 300.- krooni (19,17 eurot) – maksukäsu koostamine IO ́i vastu. - hagejale osutatud õigusabi eest OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo poolt 20.02.2009.a. väljastatud arve nr XXX summas 4 000.- krooni (255, 65 eurot) konsultatsioon, hagiavalduse koostamine NL ́i vastu ja kohtumaterjalide ettevalmistamine – Tsiviilasi nr. 2-09-8730. - 08.11.2010.a. väljastatud arve nr 081110/1 summas 1 600.- krooni (102,26 eurot) – hagiavalduse täienduse ja hageja seisukoha kostja vastusele koostamine ning kohtumaterjalidele ettevalmistamine- Tsiviilasi nr 2-09-8730. - 08.04.2011.a. väljastatud arve nr 080411/2 summas 100.- eurot – kohtumaterjalide uurimine ja kompromissiettepaneku koostamine – Tsiviilasi nr 2-09-8730. - 23.12.2011.a. väljastatud arve nr 231211/1 summas 80.- eurot – konsultatsioon ja kirjalikud tööd – KÜ Xxx poolt menetluskulude nimekirja kindlaksmääramise kohta koostamine – Tsiviilasi nr 2-09-8730. Nõustamiskulud summas 557.08 eurot ei ole põhjendatud. Advokatuuriseaduse § 40 lg 1 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muuõigustoimingu tegemine. Advokatuuriseaduse § 55 lg 1 kohaselt sõlmib advokaadibüroo pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendi lepingu milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Sama seaduse § 55 lg 4 kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kuna hagejal kohtus esindajat ei olnud ja hageja esindas ennast ise, on alust arvata et hagejal puudus lepinguline esindaja. Arvetest on näha, et hageja kantud kohtumenetluse kulud on nõustaja kulud, mis TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei kuulu hüvitamisele. Kuivõrd hageja poolt taotletud õigusabikulud on alusetult suured, on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud õigusabikulude vähendamine ülalkirjeldatud ulatuses on põhjendatud. Seega tuleks
2-09-8730 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada üksnes osaliselt.
4.Kostja 23.04.2012 esitatud vastuväide on hageja esindajale kätte toimetatud 03.05.2012. 16.05.2012.a. esitas hageja lepinguline esindaja vastuse kostja 23.04.2012 vastuväitele: Käesolevaga avaldaja teatab kohtule, et ta ei ole nõus kostja vastusega ja arvab, et esitatud vastuväited on põhjendamatud ja ei oma õiguslikke aluseid. Avaldaja omalt poolt esitas dokumentaalsed tõendid kantud õigusabikulude kohta (maksekäsu koostamine kiirmenetluses; hagiavalduse koostamine ja teiste menetlusdokumentide koostamine; menetlusdokumentide uurimine). Antud õigustegevuse teostamiseks ja oma õiguse kaitseks hageja pöördus OÜ-sse P-MV (kiirmenetlus, maksekäsu esitamine) ja OÜ-sse Emirlin Consult ÕB õigusabi saamiseks (hagimenetlus). OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo osutas õigusabi ja vormistas kõik kohtudokumendid antud kohtuvaidluses. Avaldaja esitas kõik arved, milliste alusel on selgelt näha, milliseid juriidilisi teenuseid osutati ja kohtudokumente koostati. Vastavalt TsMS § 175 lg.1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Vastavalt TsMS § 218 lg 1 p.2 lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Avadaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta vormistas volikirja OÜ Emirlin Consult ÕB juristi Tatjana Kalin`i nimele, kes osutas õigusabi ja vormistas kõik menetlusdokumendid kohtusse esitamiseks. Antud isik esindab kliendi huve kohtuistungil tsiviilkohtus ja selline tegevus on tema kutsetegevus (Lisa 1). Kuna hageja on mittetulundusühistu (KÜ XXX), siis temal ei ole võimalust tasuda õigusabikulusid täies ulatuses, mis on seotud juristi osalemisega kohtuistungil. Aga kõik menetlusdokumendid, mis olid esitatud hageja poolt, olid ettevalmistatud ja koostatud juristi Tatjana Kalin ́i poolt. TsMS § 174 lg. 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele oli lisatud menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Samuti vastavalt VV määruse nr.137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad järgmised: kui tsiviilasja hind kuni 3 200.eurot, siis maksimaalselt sissenõutav kulu on 1 600.- eurot. See tähendab, et samuti avaldaja arvestas õigusabikulude kindlaksmääramisel põhjendatud õigusabikulutusi (õigusabikulud summas 557,08 eurot). Avaldaja pöördus õigusbüroosse, aga mitte Advokaadibüroosse, kus keskmine tunnihind on 100.- eurot ja kõrgem. Seega avaldaja arvab, et õigusabikulud summas 557.08 eurot on igati põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja kinnitab, et eelnimetatud õigusabikulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr. 2-09-8730. Avaldaja leiab, et kõik esitatud menetluskulud kulud on põhjendatud ja mõistlikud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 174 lg.1, §138 lg.2, §144 p.1, avaldaja palub
1.rahuldada avaldus hageja poolt menetluskulude nimekirja kindlaksmääramise kohta täies
2-09-8730 ulatuses ja välja mõista kostjalt avaldaja kasuks tsiviilasja nr 2-09-8730 kantud menetluskulud 1 052,39 eurot suuruses summas.
5.Kohtunikuabi seisukoht: TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1, lg 2 ning § 144 p 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Avalduses taotleb hageja riigilõivukulu hüvitamist kostjalt kokku summas 495,31 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuvate maksedokumentidega. Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 495,31 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 557,08 eurot. Avaldusele on lisatud OÜ PMV ja OÜ Emirlin Consult ÕB arved koos maksekorraldustega. Hageja Korteriühistu XXX avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitanud MS. Äriregistri andmete kohaselt on hageja MS (isikukood XXX) Korteriühistu XXX juhatuse liige. TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja 2-09-8730 toimiku materjalidest nähtub, et hagejal TsMS § 218 kohane lepinguline esindaja puudus. Toimiku materjalidest nähtub, et kõik menetlusdokumendid allkirjastas ja kohtuistungitel osales hageja seaduslik esindaja ise. OÜ P-MV ja OÜ Emirlin Consult ÕB kohtuasjas ühtegi menetlustoimingut ei teinud, seega avaldajat mingil moel ei esindanud. Seega ei saa OÜ P-MV ja OÜ Emirlin Consult ÕB tegevust lugeda muuks kui nõustamiseks. Alates 01.01.2009 tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega ei ole hagejal tekkinud antud menetlusega seoses teda esindanud lepingulise esindaja kulud ja avalduses näidatud õigusabikulu 557,08 euro hüvitamist teiselt poolelt nõuda ei saa. Ülaltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõivukulu eurot.
495,31
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
2-09-8730 Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 22.1 lg 3,§ 138, § 139, § 174–178, § 466 ja § 661.
Sigrid Orumets kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.