Toimik nr 2-09-8730
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 27.oktoober 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: KÜ XXX hagi IIO ja NL vastu võla nõudes Hagihind: 2 936,8 eurot (45 951 krooni) Kohtuistungi toimumise aeg: 19.04.2011. a Hageja: KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: juhatuse liige MS Kostja I: IO(XXX isikukood XXX,XXX) Kostja II: NL(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Otsustused hagis
suhtes hagi tagasivõtmiseks. 12.11.2010 täiendatud hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt 45 951,88 krooni ehk 2 936,88 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Nõude alusena viitab hageja korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-le 1, § 5 lg-le 2, §-le 51, § 7 lg-le 3, § 151.
põhimõte – kuigi lepingute subjektiks on korteriühistu, jagunevad nende alusel tehtavad kulutused korteriomanike vahel lähtuvalt nende tegemise ajast. Puudub põhjus eristada korteriomanike ühiste kulutuste kandmise korda sõltuvalt korteriühistu moodustamise faktist. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostja I poolt täitmata jäänud kohustuste täitmist kostjalt II. KÜS § 7 lg 3 riivab põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses sõnastatud üldist võrdsuspõhiõigust, mis hõlmab ka võrdsust õigusloomes. KÜS § 7 lg 3 seab korteriomandi või kaasomandi omamise tõttu võrdsed isikud ebavõrdsesse olukorda, sest korteriühistuta elamus korteriomandit omavad isikud ja kaasomanikud ei ole seaduse kohaselt kohustatud tasuma eelmise omaniku poolt tasumata jäänud maksete eest. Seega riivab säte võrdsuspõhiõiguse kaitseala. KÜS seletuskirjas on seadusandja küll põhjendanud, miks on peetud vajalikuks sätestada KÜS-s korteriomandaja omandaja kohustus tasuda korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud maksete eest, kuid ei ole esitatud ühtegi põhjendust, mis õigustaks erinevate omanike (kaasomanike ja korteriühistuga elamu korteriomanike ning korteriühistuta elamu korteriomanike) erinevat kohtlemist. Põhjendatud ei ole ebavõrdse kohtlemise sätestamise eesmärki ja vajalikkust. Administratiivsed ja tehnilist laadi raskused, samuti võõrandaja ülesleidmise raskendatus ei põhjenda ebavõrdset kohtlemist. Õigustuseks ei ole KÜ-le eelistuse andmine võlgade sissenõudmisel KÜ passiivsuse tõttu sissenõudmisel. Kui KÜ asuks õigeaegselt võlgu sisse nõudma ja ei ootaks korteriomandi võõrandamist võlgniku poolt, ei tekiks korteriühistul probleeme võlgniku asukoha väljaselgitamisega. Põhjendatud huvi korral on võimalik andmeid saada ka AS-ist A ning menetluse käigus kohtust. KÜS § 7 lg 3 kui abinõu KÜ võlgade sissenõudmise hõlbustamiseks ei ole proportsionaalne. Juhul, kui kohus leiab, et KÜS § 7 lg 3 ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet, palub kostja II alternatiivselt jätta hagi rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Hageja on esitanud allkirjastamata tabelid väidetava võlgnevuse kohta, kuid ei ole tõendanud võlgnevuse suurust ega summade õigsust. Hagiavalduse lisas 4 esitatud tabelitest üks kajastab võlgnevust seisuga 01.08.2009 44 982,86 krooni (arved summas 43 933,80 krooni – 07.03.2007 tasutud 9 514,40 krooni + viivis 10 563,46 krooni) ja teine seisuga 31.08.2009 56 515,34 krooni (45 951,88 + 11 532,47 krooni). Seega on 01.08.2009-31.08.2009 suurenenud võlgnevus 11 532,47 krooni võrra, kuigi augustis on I. O tasumiseks määratud 1 960,25 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli 29.01.2009 seisuga IO võlgnevus 41 834 krooni (35 975 + 5 859), samas nähtub tabelist, et seisuga 01.01.2009 oli võlgnevuse suuruseks 36 514,38 krooni (30 655,38 + 5 859). Hagiavalduses ja tabelis märgitud summad erinevad 5 319,62 krooni võrra. Hageja ei ole neid erinevusi selgitanud ning millisel viisil saavad tabelites toodud numbrid tõendada nõude suurust. Hageja ei ole ka tõendanud, et väidetava võlgnevuse summa on määratud õiguslikul alusel. Täielikult on tõendamata, kas hageja on IO esitanud hageja poolt väidetavas summas arveid, millelt kululiikide lõikes nähtuks, mis teenuseid ja millises mahus on IO tarbinud. Hageja ei ole tõendanud, et IO tasumiseks määratud maksed vastavad hagejale teenuste osutajate poolt esitatud arvetele, KÜ üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifidele ning üldkoosoleku poolt kehtestatud või põhikirjas sätestatud kulude jaotamise korrale. Vaatamata hagiavalduse täiendamisele on nõue endiselt tõendamata. Raamatupidamistabelid ei tõenda kostja II võlgnevuse suurust ega asjaolu, et väidetav võlgnevuse summa on määratud õiguslikul alusel. Esitatud ei ole üldkoosoleku otsust maksete suuruse kehtestamise kohta, ehkki KÜ põhikirja punkt 3.2.6 järgi liikmelised maksed tasutakse üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Tõendamiskohustusest ei vabasta hagejat asjaolu, et kostja II tasub otseselt temale esitatud arveid alates korteri ostmisest korrektselt. Kuivõrd kostja II tarbib nimetatud arvete alusel osutatud teenuseid ise, on ta teadlik milliseid teenuseid ta tarbib ja kuidas on tasumiseks määratud summad arvestatud. KÜS § 7 lg 3 ei näe korteriomandaja kohustusena ette viivise tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 võimaldab viivist nõuda üksnes võlgnikult, kes on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. Ajavahemikul, mille eest hageja võlgnevust nõuab, ei olnud kostja II KÜ liige ning tal puudus kohustus täita KÜ ees rahalisi kohustusi. Kostja II ei ole kohustuste täitmisega viivitanud, seetõttu ei saa temalt viivist nõuda. Oma väidete kinnitamiseks on kostja II kohtule esitanud Tallinnas XXX korteriomandi asjaõiguslepingu nr 2573 (t lk 67-73).
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.