Kohtulahend

2-11-7203 osutatud õigusabi eest nr 148, 201, 221, 269 ja bussipiletid 6 tk. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Kostjale I LG edastas kohus hageja avalduse koos lisadega 16.05.2012.a ja 17.05.2012.a. 17.05.2012.a teatas L. G oma pankrotist ja esitas kohtule Harju Maakohtu 07.11.2011.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-45703 LG pankroti väljakuulutamise kohta. Kohus edastas 17.05.2012.a hageja avalduse koos lisadega L. G pankrotihaldurile Rein V , kes kinnitas dokumentide kättesaamist 18.05.2012.a. Vastust või vastuväidet ei ole esitatud. Kostja II FT edastas kohus hageja avalduse koos lisadega 16.05.2012.a. 14.06.2012.a esitas F. T hageja menetluskulude avaldusele vastuväite, milles märgib, et TsMS § 174 lg 3 viimasest lausest tulenevalt peavad väljamõistetavad kohtukulud olema kantud. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud arvete tasumist kinnitavaid maksekorraldusi, seega ei ole kohtukulud kantud. Kantud saavad olla kohtukulud, millised on tasutud. Kuivõrd hagejale on avalduse aluseks olevas tsiviilasjas 26.09.2011.a tehtud kohtuotsusega osaliselt hüvitatud hageja poolt käesolevas avalduses teistkordselt esitatud kohtukulud, palub kostja II nõuda kohtul välja hageja ja tema vaheline õigusabileping, mille põhjalt on võimalik kostjal II välja selgitada, milliseid kulutusi on pidanud hageja millises menetlusstaadiumis kandma ning millised on seeläbi võimalik kostjalt II välja mõista. 11.07.2012.a esitas hageja esindaja F. T vastuväitele oma seisukoha, millele on lisatud ka arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (4 tk). Hageja teatab, et jääb oma varasemalt esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Kostja II on asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei piisa õigusabikulude kandmise tõendamiseks ainult selle kohta hagejale esitatud arvetest. Hageja nimetatud kostja II väitega ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) kohaselt ei pea menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kohtu nõudmiseta menetluskulude kindlaksmääramise menetluses üldse esitama. TsMS § 174 lg 5 teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Avaldaja kinnitab, et kõik tsiviilasja nr 2-11-7203 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-11-7203. Samas edaspidiste vaidluste vältimiseks edastab hageja ka vastavate arvete tasumist tõendavad maksekorraldused.

Kohtunikuabi seisukoht Tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud ja sõidukulud.

2-11-7203 Seega on hagejal käesolevas tsiviilasjas tekkinud kulud menetluskulud. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu väljamõistmine kostjatelt on seega põhjendatud. Riigilõivu tasumist hageja poolt summas 543.24 eurot tõendab toimikus lk 29 paiknev maksekorraldus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitatud arvete järgi oli hageja õigusabikulude koosseis järgmine: 31.01.2011.a arve nr 148: võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüs ja hagiavalduse koostamine 95,87 eurot; 06.05.2011.a arve nr 201: käsundiandja esindamine kohtuistungil 63,91 eurot; 10.06.2011.a arve nr 221: käsundiandja esindamine kohtuistungil 63,91 eurot; 09.09.2011.a arve nr 269: käsundiandja esindamine kohtuistungil 63,91 eurot. Esitatud arveid ja kohtutoimiku materjali võrreldes, leiab kohtunikuabi, et tehtud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud (hagi on esitatud 6lehel ja lisatud lisadokumendid, kohtuvaidluses toimunud kolm kohtuistungit), seega kuuluvad väljamõistmisele teiselt poolelt. Sõidukulude tõenduseks esitatud bussipiletitest nähtuvalt on sõidetud (3 korda, mis on ka põhjendatud) Tartust Tallinna ja Tallinnast Tartusse 03.05.2011, 07.06.2011 ja 08.09.2011. Sõidukulud kokku 59,20 eurot. Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada ka hüvitatavate kulude piirmäära. Hageja esitas hagiavalduse maakohtule 21.02.2011.a, hagi hinnaks oli 4463,22 eurot. Vastavalt VV 04.09.2008.a määrusele nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) on 4463,22 euro suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 3200 eurot. Hageja õigusabikulud ei ületa kehtestatud piirmäära. Eeltoodu põhjal tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 444,98 eurot s.o 50% hageja menetluskuludest. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 139, § 144, § 174, § 175–178, § 661.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eha Soots Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.