2-12-24907/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 26.06.2012 esitas Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) Harju Maakohtule AK pärandvara pankrotiavalduse. Pärandvara väärtus ei kata kohustusi. Pärija palub kuulutada välja AK pärandvara pankrot. 05.07.2012 määrusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Andres Hermet’i. 04.09.2012 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruande kohaselt puuduvad rahalised vahendid AK pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Avaldaja on esitanud oma seisukoha ajutise pankrotihalduri aruandele 11.09.2012. 12.09.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 000 eurot. 17.09.2012 raha deposiiti maksmise kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.09.2012. Seisuga 02.01.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Ajutine haldur on tuvastanud, et AK oli sündinud XXX .a ja surnud XXX .a. AK oli alates XXX kuni surmani abielus MK’ga, teadaolevalt AK’l lapsi ei olnud. Abikaasa kinnitusel suri AK peale pikka võitlust peaaju vähkkasvajaga insuldi tagajärjel. AK on viimati töötanud ja teeninud maksustatavat tulu OÜ-st DM(registrikood XXX) 2009. aasta augustikuus. Kuni 2010. aasta veebruarikuuni on AK makstud töötuskindlustushüvitist ja alates aprillikuust töötutoetust. Alates 2009. aasta oktoobrikuust on AK läinud vanaduspensionile. AK viimaseks teadaolevaks elukohaks on pankrotiavalduses märgitud XXX, Tallinn. Haldur on selgitanud, et nimetatud korteri puhul on tegemist munitsipaaleluruumiga, mis oli linna poolt antud üürile AK’le koos abikaasaga. Abikaasa MK kinnitusel kolis AK peale töö kaotust ja vähkkasvaja avastamist Voolu tn korterist välja ja andis avalduse abielu lahutamiseks. AK võttis kaasa vaid üleriided ja mõned isiklikud asjad. Väidetavalt viibis AK mingil perioodil oma õe juures, kuid viimased aastad veetis haiglas (tegi läbi mitu operatsiooni), peale mida viibis hooldushaiglas. Abikaasa kinnitusel kandis matuse- ja muud kulud AK õde. AK ei ole olnud seotud ühegi äriühinguga. 09.09.2009.a on kohtutäitur Elin Vilippus algatanud täitemenetluse AS SEB Pank nõude rahuldamiseks summas 22 599,81 eurot. AK nimel olnud kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) on võõrandatud kohtutäitur Elin Vilippus poolt 25.08.2011.a korraldatud enampakkumisel. Nõue on osaliselt rahuldamata. 13.01.2010.a on kohtutäitur Mati Kadak algatanud täitemenetluse KI AS nõude rahuldamiseks summas 7 807,70 eurot. Nõue on osaliselt rahuldamata.

2-12-24907 Pärandvara inventuuris märgitud SEB Progresseeruva Pensionifondi osakud on vastavalt kogumispensioni seaduse (KoPS) §-ile 28 lg 3 tunnistatud kehtetuks, kuna ainupärijaks on juriidiline isik (Tallinna linn). KoPS § 28 lõikes 3 sätestatud juhul loetakse osakutest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi. Teadaolevatel andmetel lasub pärandvaral kohustusi summas 23 299,54 eurot, pärandvaras vara puudub, ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal ei ole võimalik ka abikaasade ühisvara arvelt AK vastu esitatud nõudeid rahuldada. Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolev varaline seis alljärgnev: vara: puudub; võlad: 23 299,54 eurot. Ajutisel halduril ei ole andmeid selle kohta, et pärandvara suurus võiks lähitulevikus mingis ulatuses muutuda. Arvestades olemasolevat kohustust ja pärandvara suurust, puudub ajutise halduri arvamusel võimalus pärandvara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, samuti ei kata pärandvara pankrotimenetluse kulusid. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on AK poolt võetud liiga suured kohustused, mida AK pärast töökoha kaotust ei olnud enam võimeline tasuma. Maksejõuetuse tekkimise ajaks saab ajutise halduri hinnangul lugeda juba 2009. aasta märtsi, kui kohtutäitur Mati Kadak algatas esimese täitemenetluse Swedbank Liising AS nõude alusel, millest osa on seni rahuldamata. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti AK pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 7 tundi (tunnitasuga 80 eurot), kokku 560 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 184,80 eurot, s.h: AK viimase teadaoleva elukoha külastamine, pärandvara pankrotiavalduse materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungil osalemine. Ajutise halduri vajalikud kulud on kokku 64,71 eurot (sisaldab käibemaksu), s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud. 11.09.2012 esitas avaldaja kirjaliku seisukoha ajutise halduri aruandele, milles palus pankrot välja kuulutada, kuna tulevikus võimalikult tagasivõidetavate osakute väärtus kokku 3 665,03 eurot kataks ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud. Avaldaja palus kohtul arutada asja ilma avaldaja esindaja osavõtuta.

2-12-24907 12.09.2012 kohtuistungil on ajutine haldur aruandele täiendavalt märkinud, et kui kohtu deposiiti tasutakse AK pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratav rahasumma, esitab haldur pärast pankroti väljakuulutamist kohtusse hagi kogumispensioniosakute pankrotivarasse tagasinõudmiseks, kuid praeguse seisuga kogumispensioni osakuid reaalselt enam ei ole, sest need on kehtiva seaduse alusel kustutatud, kui isik suri. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. AK pärandvara suhtes on rahalisi kohustusi summas 23 299,54 eurot, pärandvaras vara puudub, ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal ei ole võimalik ka abikaasade ühisvara arvelt AK vastu esitatud nõudeid rahuldada. 12.09.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 000 eurot. 12.09.2012 kohtuistungil on ajutine haldur aruandele täiendavalt märkinud, et kui kohtu deposiiti tasutakse AK pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratav rahasumma, on halduril pärast pankroti väljakuulutamist võimalik esitada kohtusse hagi kogumispensioniosakute pankrotivarasse tagasinõudmiseks, kuid praeguse seisuga kogumispensioni osakuid reaalselt enam ei ole, sest need on kehtiva seaduse alusel kustutatud, kui isik suri. 17.09.2012 raha deposiiti maksmise kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.09.2012. Seisuga 02.01.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.