lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-24742/58

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-24742/58
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
10.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2799
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-24742

Tsiviilasi

Svetlana Kirti hagi Alexey Lutsay vastu lepingu täitmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. septembri 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alexey Lutsay määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Alexey Lutsay Vastustaja (hageja): Svetlana Kirt, esindaja Riho Viik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 24. septembri 2012 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli Svetlana Kirti hagi Alexey Lutsay vastu lepingu täitmiseks. Viru Maakohus rahuldas oma 19. mai 2012 otsusega hagi ja mõistis A. Lutsaylt S. Kirti kasuks välja põhivõla 7 988 eurot 96 senti ja viivise 542 eurot 81 senti, kokku 8 531 eurot 77 senti.

Maakohus mõistis A. Lutsaylt S. Kirti kasuks välja viivise tagastamata põhivõla summalt alates

19.maist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
01.jaanuari ja 01. juuli, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kõik menetluskulud jättis maakohus täies ulatuses A. Lutsay kanda.
2.S. Kirt esitas 18. juulil 2011 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. S. Kirt palus A. Lutsaylt välja mõista menetluskulud summas 3 569,16 eurot, millest 798,90 eurot, s.o 12 500 krooni, on riigilõiv ja 2 770,26 eurot õigusabi kulud. Taotluse kohaselt ei veninud menetlus mitte hageja tegevuse, vaid kostja alusetute ja põhjendamatute avalduste tõttu. Kostja avaldas menetluse kestel korduvalt uusi seisukohti, väiteid ja taotles tunnistajate ülekuulamist, mille osas hageja pidi kujundama oma seisukoha. Hageja väiteid kinnitab ka 19. jaanuaril 2011 toimunud kohtuistungi protokoll, mille kohaselt tegi kohus kostjale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja esindaja käitus käesolevas tsiviilasjas lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ja püüdis oma tegevusega välistada tsiviilasja venimist, esitades põhjendatud ja argumenteeritud menetlusdokumente. Ebakompetentse esindaja oleks kohus kõrvaldanud. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et käesoleva tsiviilasja oleks saanud lahendada ühe istungiga. Esiteks oli esimese istungi puhul tegemist eelistungiga, teiseks taotles kostja tunnistajate ülekuulamist, mida eelistungil teha ei saanud. Kostja taotlus tühistada hageja poolt esitatud arved 20/R, 29/R ja 13/R ei ole põhjendatud, sest 2011. aastal esitati mitmeid menetlusdokumente ja toimus kaks kohtuistungit. Hageja hinnangul ei saa kostja ka arvete tühistamist nõuda.
3.A. Lutsay vaidles S. Kirti taotlusele vastu ja palus maakohtul vähendada S. Kirti õigusabikulude summat, sest kulud ei olnud põhjendatud. A. Lutsay palus tühistada hageja poolt esitatud arved nr 20/R, nr 29/R ja nr 13/R (kokku summas 1 424,28 eurot). Vastuväidete kohaselt jõuti asjas otsuse tegemiseni alles kolmandal kohtuistungil, kuivõrd kaks eelmist kohtuistungit tuli edasi lükata, sest S. Kirti esindaja ei olnud istungiks piisavalt ette valmistunud. A. Lutsay oli seisukohal, et S. Kirti esindaja lükkas õigusabikulude suurendamiseks kohtuistungi meelega edasi. A. Lutsay hinnangul olid õigusabikulud põhjendamatult suured.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohtu 24. septembri 2012 määrusega rahuldati S. Kirti avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrati A. Lutsayle menetluskulud summas 2 796,60 eurot. Kohus mõistis A. Lutsaylt välja 2 796 eurot 60 senti S. Kirti kasuks menetluskulude katteks. Kohtunikuabi leidis, et menetluskulud jäeti täies ulatuses kostja A. Lutsay kanda ning kohtuotsus, millega menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel kindlaks määrati, jõustus
21.juunil 2011. Menetluskulude sissenõudmisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-142-09 (p 14) väljendanud selgelt seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kohus oli seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt,

hagiavaldus esitati 25.05.2010.a.). Seega tuli õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“, mille järgi hagilt hinnaga kuni 200 000 krooni (hagi hind oli 125 000 krooni) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 70 000 krooni ehk 4 470 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Käesolevas tsiviilasjas nõudis hageja kostjalt 2 770,26 euro väljamõistmist lepingulisele esindajale tehtud kulutuste katteks, seega jäid hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutused lubatud piirmäära sisse ning olid sellest tunduvalt väiksemad moodustades lubatust 61,97%. Poolte vahel ei olnud vaidlust riigilõivu hüvitamise kohustuse osas. Pooled vaidlesid õigusabikulude suuruse, vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 analüüsis kohtunikuabi hageja esindaja poolt kohtule esitatud arveid ning ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel: 1) OÜ Antoniuse Õigusabi arve nr 25/R (25.05.2010), toimingud: 05.02.2010 kliendiga kohtumine, materjalidega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine, kliendi nõustamine ja nõude koostamine (ajakulu 2, 85 tundi); 24.05.2010 kliendiga kohtumine ja hagiavalduse koostamine ning kohtule edastamine (ajakulu 1, 75 tundi). Tunni hind 1 300 krooni ja arvel tasumiseks märgitud summa kokku 5 980 krooni, millele lisandub käibemaks summas 1 196 krooni, seega kokku 7 176 krooni. Hagiavaldus esitati kohtusse 25.05.2010. Kohtunikuabi asus seisukohale, et 05.02.2010 ajakulu 2,85 tundi ei olnud käesoleva kohtumenetlusega seotud ajakulu. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-62-10 märkinud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule edastamiseks ajakulu 1,75 tundi luges kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks. Arve nr 25/R alusel oli põhjendatud menetluskulu 2 275 krooni (1,75 x 1 300), millele lisandus käibemaks 20% summas 455 krooni, seega kokku 2 730 krooni ehk 174,48 eurot; 2) OÜ Antoniuse Õigusabi arve nr 21/R (21.07.2010), toimingud: 19.07.2010 kostja vastusega tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine (ajakulu 0,75 tundi); 20.07.2010 hageja seisukoha koostamine (ajakulu 2,1 tundi). Tunni hind 1 300 krooni ja arvel tasumiseks märgitud summa kokku 3 705 krooni, millele lisandub käibemaks summas 741 krooni, seega kokku 4 446 krooni. Kohtunikuabi leidis, et tsiviilasja toimikust nähtus, et kostja on 07.07.2010 esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele (tl 22–28) ning taotluse tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil. Kohus edastas kostja vastuse ning taotluse hageja esindajale ning andis tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. 21.07.2010 esitas hageja esindaja kohtule hagejapoolsed seisukohad kostja vastuse ja taotluse osas. Hageja seisukohad olid kahel lehel, ilma õiguslike põhjendusteta. Kohtunikuabi asus seisukohale, et kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks ning seisukoha kujundamiseks oli põhjendatud ajakulu 0,75 tundi. Arvestades aga asjaoluga, et hageja esindaja oli eelnevalt põhjalikult tutvunud, analüüsinud ning seisukoha kujundanud, ei olnud õigusteadmistega isiku puhul põhjendatud ega vajalik ajakulu 2,1 tundi 2-leheküljelise lihtsa vastuse koostamiseks (vormistamiseks). Kohtunikuabi luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni.

Arve nr 21/R alusel oli põhjendatud ajakulu 1,75 tundi ja summaliselt 2 275 krooni (1,75 x 1 300), millele lisandub käibemaks 20% summas 455 krooni, seega kokku 2 730 krooni ehk 174,48 eurot; 3) OÜ Antoniuse Õigusabi arve nr 29/R (29.10.2010), toimingud: 27.10.2010 kostja seisukoha ja V. Lutsay arvamusega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine ja kliendiga kohtumine (ajakulu 1, 4 tundi); 28.10.2010 kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs (ajakulu 1, 75 tundi); 28.10.2010 hageja seisukoha koostamine (ajakulu 2,9 tundi). Tunni hind 1 300 krooni ja arvel tasumiseks märgitud summa kokku 7 865 krooni, millele lisandub käibemaks summas 1 573 krooni, seega kokku 9 438 krooni. Tsiviilasja toimikust nähtus, et kostja esitas 06.09.2010 kohtule täiendavalt V. Lutsay arvamuse, mis on ühel lehel. Kohus edastas selle dokumendi 14.10.2010 hageja esindajale, kuid tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohus oleks hagejalt küsinud kirjalikku seisukohta kostja täiendava arvamuse suhtes. 29.10.2010 esitas hageja esindaja kostja täiendavale arvamusele seisukoha ning taotluse 03.11.2010 määratud eelistungi aja muutmiseks, kuna hageja esindajal on samal ajal vaja teha menetlustoiming Harju Maakohtus. Hageja seisukohas viidati VÕS-i ja TsÜS-i sätetele ning Riigikohtu lahendile. Kohtunikuabi leidis, et tsiviilasja toimiku materjalidega kooskõlas olevatele toimingutele (kostja täiendava arvamuse analüüsile, seisukoha kujundamisele, õigusalase kirjanduse ning kohtupraktikaga tutvumisele) on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 2,5 tundi. Kuna hageja esindaja on 2,5 tunni ulatuses materjale analüüsinud ning seisukoha kujundanud, siis kirjaliku seisukoha koostamisele/vormistamisele oli põhjendatud ajakulu 1 tund. Arve nr 29/R alusel oli põhjendatud ajakulu 3,5 tundi ja summaliselt 4 550 krooni (3,5 x 1 300), millele lisandus käibemaks 20% summas 910 krooni, seega kokku 5 460 krooni ehk 348,96 eurot. Kohtunikuabi jättis arvestamata kostja vastuväite, et hageja esindaja taotles istungi edasilükkamist õigusabikulude suurendamise eesmärgil. Viru Maakohtu 01.11.2010 määruses leidis kohus, et hageja esindaja viibimine kohtuistungil Harju Maakohtus oli mõjuv põhjus kohtuistungi aja muutmiseks. Seega kohus ei leidnud, et hageja taotlus istungiaja muutmiseks oleks tingitud õigusabikulude suurendamise soovist; 4) OÜ Antoniuse Õigusabi arve nr 20/R (20.01.2011), toimingud: 19.01.2011 sõiduaeg suunal Tallinn-Narva-Tallinn (ajakulu 5,5 tundi), tunni hind 41,5 eurot; 19.01.2011 istungiks valmistumine ja kohtus esindamine (ajakulu 1,75 tundi), tunni hind 83 eurot. Arvel tasumiseks märgitud summa kokku 373,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 74,70 eurot, seega kokku 448,20 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtus, et eelistung toimus 19.01.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumajas ja eelistungist võttis osa hageja esindaja. Protokolli kohaselt kestis eelistung 1,3 tundi (1 tund ja 20 minutit: istungi algus 10.00 ja lõpp 11.20; tl 65–66). Kohtunikuabi luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks eelistungiks valmistumisel 15 minutit ehk 0,25 tundi (arvestades asjaolu, et eelistungil esitas hageja esindaja suures osas taotlusi ning seisukohti, tuginedes hageja poolt kohtule 29.10.2010 esitatud seisukohtadele kostja täiendava arvamuse osas. Ajakulu nimetatud seisukoha koostamiseks ja sellele eelnenud analüüsiks on arvestatud arve nr 29/R (29.10.2010) analüüsimisel). Hageja esindajal kulus ilmselgelt sõiduks marsruudil Tallinn-Narva-Tallinn ka aeg, mille jooksul ei saanud ta teha muud tasustatavat tööd. Kohtunikuabi asus seisukohale, et õigusabiteenuse osutamise aja hulka kuulub ka hageja esindajal kohtuistungitele sõitmiseks kulutatud aeg, kuid eelnimetatud tegevus õigusabi osutamisel ei pruugi olla tasustatav samas määras kui

menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtuistungil osalemisele kulunud aeg. Käesolevalt arvelt nähtub, et sõiduks kulutatud aja tunnitasu on poole väiksem istungil osalemise tunnitasust. Tpileti (http://www.tpilet.ee/soiduplaan) andmetel kulub ekspressliinil (vahepeatusteta) Tallinnast Narva jõudmiseks 2 tundi ja 50 minutit ehk 2,8 tundi. Kohtunikuabi arvestas sama palju aega ka Narvast tagasi Tallinna jõudmiseks. Seega on hageja esindajal põhjendatud ajakulu sõiduks istungile ja tagasi 5,5 tundi. Arve nr 20/R alusel oli põhjendatud ajakulu: menetlustoimingute tegemisel 1,55 tundi (1,3 tundi istungil esindamiseks + 0,25 tundi istungiks ettevalmistamisel) ja summaliselt 128,65 eurot (1,55 x 83), millele lisandub käibemaks 20% summas 25,73 eurot, seega kokku 154,38 eurot; kohtuistungile ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest 5,5 tundi ja summaliselt 228,25 eurot (5,5 x 41,5), millele lisandub käibemaks 20% summas 45,65 eurot, seega kokku 273,90 eurot. Esitatud arve oli põhjendatud summas 428,28 eurot (154,38 + 273,90); 5) OÜ Antoniuse Õigusabi arve nr 29/R (29.03.2011), toimingud: 21.02.2011 hageja seisukoha koostamine (ajakulu 2,75 tundi); 28.03.2011 kostja seisukohaga tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine ja hageja seisukoha koostamine (ajakulu 2,3 tundi). Tunni hind 83 eurot ja arvel tasumiseks märgitud summa kokku 419,15 eurot, millele lisandus käibemaks summas 83,83 eurot, seega kokku 502,98 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtus, et kohus on 19.01.2011 toimunud eelistungil andnud hagejale tähtaja ülevaatliku hagiavalduse esitamiseks kuni 21.02.2011 ja pooltele tähtaja 28.03.2011 taotluste, tõendite ja dokumentide esitamiseks. 21.02.2011 esitas hageja esindaja kohtule hagejapoolsed täiendavad seisukohad ja konkreetsed nõuded kostjale. Menetlusdokument oli kolmel lehel. Kohtunikuabi asus seisukohale, et kuna hageja toetus oma varasemates vastustes ja seisukohtades väljaöeldule, siis kokkuvõtva menetlusdokumendi koostamiseks oli põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. 23.02.2011 esitas kostja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega. 28.03.2011 esitas hageja esindaja kohtule seisukoha kostja taotlusele, millest nähtus, et hageja vaidleb vastu menetluse lõpetamisele ja nõude aegumisele, hageja seisukohad ega nõuded ei ole muutunud. Menetlusdokument oli kolmel lehel. Kohtunikuabi luges vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kostja taotlusega tutvumisel, selle analüüsimisel ja hagejapoolse seisukoha koostamisel 2 tundi. Arve nr 29/R alusel oli põhjendatud ajakulu 4 tundi ja summaliselt 332 eurot (4 x 83), millele lisandus käibemaks 20% summas 66,40 eurot, seega kokku 398,40 eurot; 6) OÜ Antoniuse Õigusabi arve nr 13/R (13.04.2011), toimingud; 12.04.2011 sõiduaeg suunal Tallinn-Narva-Tallinn (ajakulu 5,5 tundi), tunni hind 41,5 eurot; 11.04.2011 kostja seisukohaga tutvumine (ajakulu 0,5 tundi), tunni hind 83 eurot; 12.04.2011 istungiks valmistumine ja kohtus esindamine (ajakulu 1,5 tundi), tunni hind 83 eurot. Arvel tasumiseks märgitud summa kokku 394,25 eurot, millele lisandub käibemaks summas 78,85 seega kokku 473,10 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtus, et kostja esitas 11.04.2011 vastuse hageja seisukohtadele. Menetlusdokument on kahel lehel ja lisadokumendid üheteistkümnel lehel. Kohtunikuabi luges põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi kostja poolt kohtule esitatud dokumentidega tutvumisel. 19.01.2011 toimunud eelistungil määras kohus kohtuistungi toimumise ajaks 12.04.2011. Istungi protokolli kohaselt toimus kohtuistung 12.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumajas kestusega 2 tundi ja 10 minutit (algus 13.00 ja lõpp 15.10; tl 108–112) ehk 2,17 tundi ja istungil osales hageja esindaja. Arvel on istungil osalemiseks märgitud väiksem aeg, kui tegelikult istung kestis. Seega loeb kohtunikuabi põhjendatud ajakuluks istungiks valmistumisel ja kohtus esindamisel arvel märgitud 1,5 tundi. Sõidukulud luges kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks punktis 4 toodud analüüsi alusel.

Arve nr 13/R oli põhjendatud täies ulatuses summas 394,25 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 78,85 eurot, seega kokku 473,10 eurot. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku ja esitatud dokumentidega, analüüsinud hageja ja kostja väiteid ning vastuväiteid, lugenud Viru Maakohtu lahendit käesolevas tsiviilasjas, arvestanud asjaoluga, et vaidlus sai lahenduse I astme kohtus, rahuldas S. Kirti avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras A. Lutsayle menetluskulud summas 2 796,60 eurot (798,90 eurot riigilõiv + õigusabikulud 1 997,70 eurot). Kohtunikuabi leidis, et õigusabikulud summas 1 997,70 eurot on proportsioonis osutatud teenuse mahuga. Seega kohustas kohus A. Lutsay hüvitama S. Kirti menetluskulud summas 2 796,60 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.A. Lutsay esitas Viru Maakohtu 24. septembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega määrati õigusabikulude suuruseks 2 796,60 eurot ning uue määruse tegemist, millega vähendatakse A. Lutsayle määratud menetluskulude summat viimasele kohtuistungile kulunud aja ning kohtuistungi päevadel Tallinnast Narva ja tagasi Tallinnasse sõitmiseks kulunud aja osas. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei käsitlenud kohtunikuabi oma määruses A. Lutsay väidet, et kohus lükkas lepingulise esindaja süül kohtuistungi kahel korral edasi, sest hageja esindaja ei olnud teiseks kohtuistungiks ette valmistunud; 2) on alusetu arvestada õigusabikulude hulka lepingulisel esindajal Tallinnast Narva ja tagasi Tallinnasse sõitmiseks kulunud aeg. Maakohtu loogika kohaselt kui pool kutsuks Narva oma juristi Pärnust või Lätist, siis nende Narva sõitmise aeg loetaks samuti õigusabikuluks, mitte sõidukuluks, mille hüvitamist hageja ei palunud ega tõendanud.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

6.S. Kirt vaidles A. Lutsay määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja väited hageja esindaja sõidukulude osas arusaamatud, pahatahtlikud ja alusetud. Kuna hageja elukoht on Tallinnas, siis oli igati põhjendatud lepingulise esindaja Tallinnast leidmine, kuivõrd hagejal ja lepingulisel esindajal oli menetluse raames vajalik kohtuda. Ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt oleks hageja pidanud esindaja leidma Narvast, kuivõrd kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaid on Narvas vähe, hageja ei tunne Narva juriste ning hageja oleks lepingulise esindajaga kohtumiseks pidanud sõitma ca 6 tundi bussiga; 2) on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et hageja tegevuse tõttu tuli kohtuistungit kahel korral edasi lükata. Hageja hinnangul tulenes kohtuistungite edasilükkamine kostja alusetutest ja põhjendamatutest avaldustest, mille osas hageja pidi oma seisukoha kujundama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 24. septembri 2012 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Kuna maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis vastavalt TsMS §-le 659 ja § 654 lg-le 6 ringkonnakohus on korda maakohtu määruses esitatud põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust Viru Maakohtu vaidlustatud määruse muutmiseks.

8.Viru Maakohtu 24. septembri 2012 määrusega rahuldati S. Kirti avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrati A. Lutsayle menetluskulud summas 2 796,60 eurot. Kohtunikuabi mõistis A. Lutsaylt S. Kirti kasuks menetluskulude katteks välja 2 796 eurot 60 senti (798,90 eurot riigilõiv + õigusabikulud 1 997, 0 eurot). Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud õigusabikulude suuruse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud õigusabikulude suurusega summas 1 997,70 eurot ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega, siis ringkonnakohus ei korda neid.
9.Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on alusetu õigusabikulude hulka arvata hageja lepingulisel esindajal Tallinnast Narva kohtuistungitele ja tagasi Tallinnasse sõitmiseks kulunud aeg. Ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtu seisukohaga, et õigusabiteenuse osutamise aja hulka kuulub ka hageja esindajal kohtuistungitele sõitmiseks kulutatud aeg, kuid eelnimetatud tegevus õigusabi osutamisel ei pruugi olla tasustatav samas määras kui menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtuistungil osalemisele kulunud aeg. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtuistungitele sõitmiseks kulunud aeg oli tasustatud poole väiksemas määras võrreldes menetlusdokumentide koostamisele ja kohtuistungil osalemiseks kulunud ajale. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd hageja elukoht on Tallinnas, siis oli käesoleval juhul ka põhjendatud võtta lepinguliseks esindajaks Tallinnas tegutsev õigusabiteenuse osutaja.
10.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei käsitlenud määruskaebuse esitaja väidet, et kohus lükkas lepingulise esindaja süül kohtuistungi kahel korral edasi, kuivõrd hageja esindaja ei olnud teiseks kohtuistungiks ette valmistunud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis kohtunikuabi õigesti arvestamata kostja vastuväite, et hageja esindaja taotles istungi edasilükkamist õigusabikulude suurendamise eesmärgil. Viru Maakohtu
01.novembri 2011 määrusest nähtub, et 03. novembril 2011 toimuma pidanud kohtuistung lükati edasi seoses hageja esindaja viibimisega Harju Maakohtu istungil ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtuistungeid oleks rohkem kui ühel korral edasi lükatud.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Viru Maakohtu 24. septembri 2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.