Tsiviilasi nr 2-12-10405
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Määruse avalikult teatavaks- 9. jaanuar 2013. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-10405
Tsiviilasi
Eduard Vigeli hagi KÜ Kesk 19 vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
liikmete
-
hageja Eduard Vigel (isikukood 35906252719; elukoht
-
hageja esindaja Harri Paabo (Ülekohtu ohvrite õigusabi OÜ, asukoht Kuu 21, 50114 Tartu, e-post [email protected] );
-
kostja korteriühistu Kesk 19 (registrikood 80279625; asukoht Kesk 19, 50114 Tartu, seaduslik esindaja Norman Saarsoo, postiaadress XXXX ).
Kirjalik menetlus
Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Uku Vigelile (isikukood 38706142718, elukoht XXX) ning Olari Taalile (isikukood 37912142739, elukoht XXXX), kes on käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi osalised. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Tartu Maakohtu menetluses on Eduard Vigeli hagi KÜ Kesk 19 vastu liikmete üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja nõudeks oli tuvastada 31.05.2011 KÜ Kesk 19 üldkoosoleku otsuste tühisus. 21.12.2012. a esitasid pooled Tartu Maakohtule kompromissi, paludes selle kinnitamist ja nimetatud tsiviilasjas menetluse lõpetamist.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 430 lg 5, kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Seega on käesolev kompromiss siduv ja täitmiseks kohustuslik ka Uku Vigelile ja Olari Taalile. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on avaldanud kohtule, et soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 9.03.2012 riigilõivu 319.55 eurot. Kohus leiab, et tasutud
riigilõivust pool, so. 159.78 eurot, tuleb tagastada seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist tema arvelduskontole nr 1100194572 ASis Swedbank.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooltel kokkulepe, et menetluskulud 450 eurot jäävad kostja kanda, mis moodustab kompromissisumma, mille kohta on pooled kokkuleppinud tasaarvelduse. Seega kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.