Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
09.01.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-37309
Tsiviilasi
Kvaliteetinkasso OÜ avaldus OÜ AC pankroti väljakuulutamiseks Avaldaja/ võlausaldaja: Kvaliteetinkasso OÜ (registrikood 11713631, Pronksi 19, Tallinn 10124), juhatuse liige Kaspar S
Menetlusosalised
Võlgnik: OÜ AC(registrikood XXX, XXX) Võlgniku juhatuse liige: KK (XXX) Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (OÜ Haldur, asukoht Kotzebue 9, 10412 Tallinn, tel 6270 444, faks 6270456, GSM 5054013, e-mail: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
04.12.2012 Võlausaldaja juhatuse liige KS(isikukood XXX) Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper Ilmumata võlgniku juhatuse liige KK, istungi ajast teadlik
teade
pankrotimäärusest
ametlikus
väljaandes
Ametlikud
Teadaanded.
Võlgniku juriidiline aadress XXX; osakapitali suurus 40 000 krooni (osa väärtus eurodesse konverteerimata); põhitegevusalad majandusaasta aruande kohaselt finantsjuhtimine ja ärikonsultatsioonid.
3.2 Osanik (osa nominaalväärtus 40 000 krooni) alates 29.08.2006 kuni käesoleva ajani KK (ik XXX). II Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund ajutise pankrotihalduri nimetamisel
eesmärgil blokeeritud, ei esitanud ta äriseadustikus sätestatud tähtaja jooksul pankrotiavaldust. Nimetatud tegevusetuse tagajärjel suurenesid võlausaldajate nõuded intresside ja viiviste võrra. VII Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega Nagu eelpool märgitud, esitas võlgnik registripidajale viimase majandusaasta aruande 2010. majandusaasta kohta, mis käesoleval ajal ei ole enam aktuaalne. Hilisemaid finantsaruandeid ajutisele pankrotihaldurile esitatud ei ole, mistõttu ei pretendeeri alltoodu finantsanalüüsile. Ajutine haldur leiab, et ei ole otstarbekas ja objektiivne analüüsida majandusaastate aruandeid, teadmata tõetruult, millised on käesoleva momendi finantsnäitajad, varade ligikaudne väärtus. Perioodi kohta kuni 31.12.2010 võib öelda, et põhilise osa võlgniku varast moodustasid nõuded deebitoride vastu, mis rajanesid laenulepingutel ja teenuste eest esitatud arvetel. Näiteks 2009.a. moodustasid nõuded ca 371 000 eurot, 2010.a. 255 000 eurot. Põhivarana olid arvel liisitud sõiduautod, hoonestusõiguse alusel teostatavasse puhkekeskuse ehitusse oli investeeritud omavahendeid ca 20 000 eurot, millele lisandus PRIA toetus. VIII Andmed varade, kohustuste, pandiõiguste ja täitemenetluste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud.
Pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga prognoositavate töötundide alusel ca 1 500 eurot. Pankrotimenetluse võimalikud kulud kokku 3 700 eurot.
Arvestades menetluse keerukust, taotleb ajutine haldur tasu lähtuvalt tunnitasust 90 eurot. Tuginedes aruandele ajutise halduri tehtud tööst, palub ajutine haldur määrata ajutise halduri tasuks 909 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 299,97 eurot ning halduri tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitis 117,54 eurot. Ajutise halduri kinnitusel on kõik kulutused teostatud seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega perioodil 14.11.- 26.11.2012. Kui kohus kuulutab pankroti välja, kuuluvad ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus väljamõistmisele pankrotivõlgnikult. Ajutise pankrotihalduri arvamuse ja tööaruande täpsustus 03.12.2012 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande täienduse pankrotivara võimaliku turuväärtuse suhtes ja teostatud toimingute ning tehtud kulutuste arvestuse täienduse, mille kohaselt pärast aruande esitamist kohtule on ajutine haldur korduvalt elektronposti teel suhelnud võlgniku juhatuse liikme KK ́iga, eesmärgiga selgitada välja võlgnikule kuuluva hüpoteegiga koormatud hoonestusõiguse (registriosa numbriga XXX) võimalikku väärtust ning muid selle õiguse võimaliku kasutamisega seotud olulisis asjaolusid. Hoonestusõigust eksperdi poolt hinnatud ei ole, küll aga on olemas hindamisakt kinnistu XXX ja selle naaberkinnistu XXX kohta, mille kohaselt nende kahe väärtus ilma hoonestusõiguseta on 12 600 eurot. Võlgniku seadusliku esindaja antud erinevad hinnangud hoonestusõiguse turuväärtusele jäävad vahemikku 0 kuni 15 000 eurot. Hoonestusõiguse hinda negatiivsest aspektis mõjutavad asjaolud on võlgniku esindaja andmetel: hoonestusõiguse kasutamiseks uue ostja poolt on vajalik seada naaberkinnistule teeservituut; kinnistu XXX asub looduskaitsealal, mistõttu on ehitamine seotud looduskaitseliste piirangutega; pooleliolev ehitis on seisnud kaks aastat konserveerimata, seetõttu mädanikust kahjustatud; 200 meetri kaugusel asub tegutsev puidutööstus; Lõuna-Eesti kinnisvaraturul puudub sarnaste varade ostuhuvi juba ca 4 aastat. Ajutise halduri hinnangul mõjutavad hoonestusõiguse hinda kaudselt ka hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad täiendavad negatiivsed asjaolud: osundatud lepingu p 3.6.1. kohaselt ei tasu kinnistu omanik hüvitist hoonestusõiguse temale langemise puhul; kinnisasja igakordsel omanikul on hoonestusõiguse ostueesõigus. Lisaks ei ole teada, kes saab hoonestusõigusega koormatud kinnistu XXX (kui KK pankrotivara) uueks omanikuks peale selle müüki pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt on ajutine pankrotihaldur konservatiivsel seisukohal, et hüpoteegiga koormatud hoonestusõigus ei ole tõenäoliselt likviidne, s.o. seda realiseerida ei ole võimalik. Ajutine haldur märgib, et võlgniku vara koosneb pangakonto jäägist summas 118 eurot ja pandiga koormatud hoonestusõigusest. Täpne nõuete summa deebitoride vastu ei ole teada, kuid võlgnik hindab nõudeid lootusetuteks. Ajutine haldur prognoosib pankrotimenetluse kulude suuruseks 3 800 eurot (sh ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis 1 417,36 eurot, raamatupidamis- ja bürooteenus 800 eurot, raamatupidamisdokumentide arhiveerimine ca 100 eurot, pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga ca 1 500 eurot), käsitlemata sealjuures võimalike vara pankrotivarasse tagasivõitmise hagide riigilõivu. Haldur on seisukohal, et kui hoonestusõigusel on siiski turul hind, näiteks 10 000 eurot (hoone ehitusmaterjalide võimalik maksumus), saab pankrotimenetluse massikohustuste ja kulude katteks kasutada 1 500 eurot, millest ilmselgelt ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul on alus pankrot välja kuulutada juhul, kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik tasuvad kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur täpsustab kohtule esitatud töö aruannet ja taotlust tasu määramiseks, paludes määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 10,8 töötunni eest 972 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 320,76 eurot ning hüvitis 124,60 eurot ajutise halduri kohustuste täitmiseks tehtud teostatud vajalike kulutuste katteks, kokku 1 417,36 eurot.
Kohtuistung 04.12.2012 toimunud kohtuistungil osalesid võlausaldaja esindaja ja ajutine pankrotihaldur, võlgniku esindaja kohale ei ilmunud. Ajutine haldur tutvustas lühidalt aruannet ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda. Võlausaldaja esindaja jäi pankrotiavalduse juurde. Kohus määras võlausaldajal tasuda kohtu deposiiti 1 700 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja esindaja ajutise halduri järeldustele, tasule ega kulutustele vastu ei vaielnud. 20.12.2012 tasus võlausaldaja Kvaliteetinkasso OÜ menetluskulude katteks kohtu deposiiti 1 700 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ AC pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu seisuga 18.09.2012 on 20 481,99 eurot (põhivõlgnevus), millele lisanduvad lepingujärgne leppetrahv 1 342,14 eurot ning seadusjärgsed viivised (seisuga 18.09.2012) summas 4 345,21 eurot. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on kohtu hinnangul selge, võlausaldaja on nõuetekohaselt põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu vaielnud ei ole. Ajutise halduri aruande, so ajutisele haldurile võlgniku edastatud informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku 508 800 eurot. Võlgniku vara moodustavad pangakonto jääk 118 eurot ja hüpoteegiga koormatud hoonestusõigus tähtajaga 99 aastat (registriosa numbriga XXX), mille turuväärtus ei ole käesoleval hetkel teada ning tuleb kindlaks määrata ekspertiisi teel. Ajutine haldur on seisukohal, et hüpoteegiga koormatud hoonestusõigus ei ole tõenäoliselt likviidne mitmete hinda negatiivsest aspektist mõjutavate asjaolude tõttu (ehituspiirangud seoses paiknemisega looduskaitsealal, vajadus seada hoonestusõiguse kasutamiseks servituut naaberkinnistule, sarnaste kinnistute suhtes valitsev ostuhuvi puudus, läheduses paiknev tegutsev puidutööstus, koormatud kinnistu igakordse omaniku ostueesõigus, jms). Tagasivõitmise võimalustest vajavad täiendavat analüüsimist laenude tagastamine lähikondsele KK (võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik), suurte sularahasummade pangaautomaatidest väljavõtmise põhjendatus ja seos majandustegevusega, restoraniarvete ja puhkusereisi eest tasumine võlgniku vahendite arvel. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara olulises määras. Ajutine haldur on seisukohal, et alates 2010 aasta lõpust on välja kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus, mille põhjuseks peab ajutine haldur ebaõnnestunud finantsinvesteeringud ning osaliselt asjaolu, et maksuamet blokeeris maksuvõla sissenõudmise eesmärgil võlgniku pangakontod. Sellest järeldub, ei ole võlgniku juhatus täitnud äriseadustikus sätestatud aruande esitamise kohustust. Esialgu puuduvad ajutisel halduril tõendid, mis viitaksid maksejõuetuse põhjusena kuriteotunnustega teole või raskele juhtimisveale. Küll aga tuleb lugeda raskeks juhtimisveaks äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumist.
Kohus nõustub ajutise halduri kui maksejõuetuse eksperdi hinnanguga võlgniku vara ja võlgade ning maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus leiab, et edasise menetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikme käitumises on esinenud kuriteo tunnustega tegusid, samuti analüüsida juhatuse liikme suhtes nõude esitamise võimalusi. Ajutine haldur on aruandes ja 04.12.2012 kohtuistungil avaldanud, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna OÜ-l AC ei ole piisavalt vara oma sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlausaldaja poolt 20.12.2012 tasutud deposiidi 1 700 eurot näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS §23 lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 972 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 320,76 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Sama aruande kohaselt on haldur teinud halduri ülesannete täitmiseks vajalikke kulutusi kokku summas 124,60 eurot (töökoha üür 103,82 eurot, materjalid, paljundus, printimine, pangakonto väljatrükid, jms 18,62 eurot, transport ja parkimine 2,16 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tehtud kulutused summas 124,60 vajalikud ja põhjendatud. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ega kulude suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 972 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 320,76 eurot ning kulude hüvitis summas 124,60 eurot, kõik kokku 1 417,36 eurot , vastavalt ajutise halduri taotlusele välja mõista võlgnikult, OÜ-lt AC. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. PankrS §150 lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses OÜ-lt AC kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.