Kohtulahend

2-11-19419 Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos lisadega on kostja esindajale kätte toimetatud 21.11.2012.a. Vastuväidet või vastust ei ole kohtule esitanud. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hageja on märkinud 30.07.2012.a esitatud avalduses menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-11-59203 tasutud riigilõivu summaks kokku 1 438,01 eurot. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuva maksedokumendiga (lk 32). Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1 438,01 eurot. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja esitatud arvetega, leiab kohtunikuabi, et esinduse teostamiseks tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks kohtumenetluses. Hageja õigusabikulud ei ületa Vabariigi Valituse poolt kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Arvetel kajastuvate kantseleikulude 23,68 euro osas tuleb hageja menetluskulude taotlus jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole selgitanud, milles nimetatud kulu on seisnenud. Büroo üldkulud ei ole õigusabikulud ega ole seega konkreetse kohtuasja raames lepingulise esindaja kuludena hüvitatavad. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 2 464,56 eurot (s.o riigilõiv ja õigusabikulud). Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid

2-11-19419 TsMS § 138, § 144, § 174– § 178.

Sigrid Orumets kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.