Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1.LOÜ ja MK sõlmisid 26.05.2010.a. laenulepingu, mille alusel hageja andis ja kostja võttis laenu summas 68 000 krooni ehk 4345,99 eurot. Laenusumma kandis hageja kostja arveldusarvele üle lepingu sõlmimise päeval ehk 26.05.2010.a. Lepingu p 1.3 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama hagejale hiljemalt 26.05.2011.a. Lepingu p 2.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale laenusummalt intressi 0,2 % iga kalendripäeva eest. 27.05.2010.a. sõlmisid hageja ja kostja lepingu juurde lisa nr 1, mille alusel andis hageja kostjale täiendavalt laenu summas 32 000 krooni ehk 2045,17 eurot. Hageja kandis täiendava laenusumma kostja arvelduskontole 27.05.2010.a. 14.01.2011.a. sõlmisid hageja ja kostja lepingu juurde lisa nr 2, mille alusel andis hageja kostjale täiendavalt laenu summas 10 825,10 eurot intressiga 6 % kuus. Lepingu lisa nr 2 allkirjastamisega kinnitas kostja, et on täiendava laenusumma kätte saanud. 26.05.2010.a. sõlmisid hageja ja kostja hüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistamisavalduse, mille esemeks oli XXX, Paldiski linn asuv kinnistu (registriosa nr XXX). Kõnealuse lepingu p 2.1 alusel seadis kostja hageja kasuks lepingu esemele hüpoteegi hüpoteegisummaga 200 000 krooni ning vastavalt lepingu p-le 2.2 olid hüpoteegiga tagatud kõik nõuded kostja vastu, mis tulenesid lepingust ja selle võimalikest lisadest. 27.05.2010.a. sõlmisid hageja ja kostja täiendava hüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistamisavalduse, mille esemeks oli samuti XXX, Paldiski linn asuv kinnistu (registriosa nr XXX) ning mille p 2.1 alusel suurendati hüpoteegisummat 100 000 krooni võrra. 2.Täitmisavalduse esitamise päeva seisuga koosnes kostja võlgnevus 17216,30 eurot ja suurusest põhivõlgnevusest, intressivõlgnevusest summas 2961,40 eurot ja teate väljastamise tasust summas 30,68 eurot. Täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetluse tulemusena õnnestus kohtutäituril võõrandada kostja omandis olev kinnistu asukohaga XXX, Paldiski linn ning täitemenetluse tulemusena kandis kohtutäitur hageja arvelduskontole kostja võla katteks 29.06.2011. a. 6931,16 eurot ja 30. juunil 2011.a. 10287,41 eurot. 29.06.2011.a. ehk kohtutäituri poolt esimese ülekande tegemise päeva seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus hageja ees 17216,26 eurot, intressivõlgnevus 4545,09 eurot ja viivisvõlgnevus 8522,05 eurot. Lähtudes kohtutäituri poolt ülekantud summadest ja lepingu punktist 2.8. luges hageja seega esmajärjekorras kustutatuks viivised summas 8522,05 eurot, seejärel intressid summas 4545,09 eurot ning seejärel osaliselt põhivõlgnevuse summas 3.611,43 eurot. Kohtutäituri poolt tasutud summade laekumise järgselt moodustas kostja põhivõlgnevus hageja ees seega 30.06.2011.a. seisuga 13604,83 eurot. Nimetatud võlgnevus on tasumata. 3.Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostja põhivõlgnevusele lisandunud 154 päeva eest perioodil 01.07.2011.a. – 01.12.2011.a viivisvõlgnevus summas 31427,16 eurot (1,5% x 13.604,83 eurot x 154 päeva). Hageja vähendas oma viivisnõude suurust põhivõlgnevuse suuruseni ning nõuab kostjalt viivisvõlgnevuse summas 13604,83 eurot tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 27209,66 eurot, menetluskulud palub jätta kostja kanda. 4.Tõendid: laenuleping T AS2607510, Lisa 1, Lisa 2, notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepped nr 1093, 1545, täitmisavaldus koos võla arvestusega. Kostja vastuväited 5.Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta hagi rahuldamata, kulud vastaspoole kanda. Laenulepingu lisa 2 on fiktiivne, kuna ei ole raha saanud. Notar ja hageja selgitasid, et tagatisleppega olid tagatud kõik laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded Kuivõrd hagejapoolse õigustatud tegevuse algatusel on kostjale kuulunud kinnistu sundvõõrandatud, tuleb kostja kohustus hageja ees lugeda täidetuks. 6.Tõendid: Laenuleping T AS260/510, Lisa 1, Lisa 2, tagatiskokkulepe nr 1093. Kohtu põhjendused 2 (5)

7.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui viivise määr on kokku lepitud lepingus, on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1 alusel viivist kokkulepitud määras. 8.VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatava asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama ning § 397 lg 1 alusel tuleb majandus-kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega krediidiandja annab teise isiku kätte rahasumma (krediit) ning viimane kohustub sellelt tasuma intressi ning lepingu lõppedes tagastama krediidi. 9.Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest laenulepinguga 26.05.2010 XXXon hageja tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et hageja annab kostjale laenu 68000 kr (lk 13, lepingu p 1.1). Kostja ei ole vaidlustanud märgitud laenusumma saamist. Lepingu p.1.3. kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama hagejale hiljemalt 26.05.2011.a ja p.2.1. järgi kohustus kostja tasuma hagejale laenusummalt intressi 0,2 % iga kalendripäeva eest. Kohtule esitatud 26.05.2010 laenulepingu XXXlisast 1 27.05.2010.a nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja lepingu juurde sellise lisa nr 1 (lk 17), mille alusel andis hageja kostjale täiendavalt laenu summas 32000 krooni ehk 2045,17 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud täiendava laenusumma saamist. Nende asjaolude üle pooltel vaidlus puudus. 10.14.01.2011.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu XXXjuurde lisa nr 2, mille alusel andis hageja kostjale täiendavalt laenu summas 10.825,10 eurot intressiga 6 % kuus. Lepingu lisast nr 2 nähtub, et selle lisa 2 allkirjastamisega on kostja kinnitanud, et täiendava laenusumma kätte saanud. Kostja väide, et tegemist on fiktiivse laenulepingu lisaga, ei ole millegagi tõendanud. Kostja väide, et märgitud rahasummat ei ole ta tegelikult saanud, ei ole veenev, sest kostja on ise oma allkirjaga kinnitanud, et on märgitud rahasumma kätte saanud. Eeltoodu tõttu on alusetu kostja väide täiendava laenu 10825,10 € mittesaamisest. Seega on kostja saanud hagejalt laenu kokku 100 000 kr + 10 825,10 €. 11.Kuna viidatud laenulepingust ning nende lisadest 1, 2 nähtuvalt andis hageja kostjale tähtajalist laenu (tagasimaksmise tähtaeg vastavalt 26.06.2011), millelt tuli maksta intressi, siis on tegemist poolte vahel laenulepinguga krediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1 järgi. 12.VÕS 186 p 1 järgi lõpeb kohustus kohase täitmisega, mis tähendab, et kostja pidi tasuma hagejale ära võla, intressid, võimalikud võla sissenõudmisega seotud kulud ning täitmisega viivitamise korral ka viivise VÕS 76 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. 13.Kostja väitis, et notar ja hageja selgitasid, et hüpoteek tagab kõiki nõudeid, mis tekivad laenulepingustest ja selle lisadest ja kuna kinnisasi on täitemenetluse käigus sundkorras müüdud, siis tuleb kohustus lugeda täidetuks. Kostja leidis, et hageja nõue oli piiratud vaid tagatiskokkulepetes märgitud summadega. 14.Kohtule esitatud poolte vahel notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingust 26.05.2010 (tõestanud not. M. Pihlak, kanne 1093, lk 18-22) nähtuvalt on pooled leppinud kokku hüpoteegi seadmiseks kostja kinnisajale nr XXX summas 200 000 kr (lepingu p 2.1) ning sellega on tagatud kõik nõuded, mis tulenesid hageja ja kostja vahelisest laenulepingust XXXja selle 3 (5)

lisadest (lepingu p 2.2). Lisaks on hageja ja kostja sõlminud notariaalselt tõestatud lepingu 27.05.2010 hüpoteegi seadmiseks 100 000 krooni ja vastavas summas hüpoteegi seadmiseks samale kinnisasjale nr XXX (p 2.1). Lepingu järgi on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded kostja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahelisest laenulepingust nr XXXja selle lisast nr 1 ning laenulepingu nr XXXvõimalikest muudatustest ja/või lisadest. Notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepete kohaselt allub kinnisasja igakordne omanik, antud juhul kostja, kohesele sundtäitmisele (not. tõestatud lepingu nr 1093 p 4.1 ja nr 1545 p 4.1). Seega on õige kostja väide, et tagatiskokkulepped (viidatud not. tõestatud lepingud nr 1093 1545) ja selle alusel seatud hüpoteek tagab kõiki hageja nõudeid, mis tulenevad laenulepingust nr XXXja selle lisadest. Küll aga ei tähenda märgitu automaatselt seda, et kinnisasja müügi korral ja sellest raha laekumise korral lõppeks koheselt ka kohustus VÕS § 186 p 1 järgi. 15.Kuna laenulepingu nr XXXlisadest 1 ja 2 nähtub, et need on laenulepingu nr XXXlahutamatud osad, siis oli hagejal õigus notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepete alusel nõuda lepingust ja selle lisadest 1, 2 tulenevate kõigi nõuete rahuldamist hüpoteegi arvel osas, mida hüpoteek tagas. Seega ei ole õige kostja väide, et tulenevalt tagatiskokkulepetest on hageja nõuded piiratud vaid tagatiskokkulepetes märgitud summadega. Hüpoteegiga tagatud nõue tähendab seda, et võlausaldaja nõue on hüpoteegiga märgitud ulatuses tagatud, ülejäänud nõude osa ei ole pandiga (hüpoteegiga) tagatud ning pandieseme realiseerimisel saadud (laekunud raha) rahaga rahuldatakse võlasusaldaja need nõude osad, mis on hüpoteegiga tagatud (kaetud) AÕS § 325 lg 1 ja § 353 lg 1 järgi vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Hüpoteegiga on tagatud AÕS § 325 lg 1 alusel (lepingute sõlmimise aja redaktsioon) väljamaksmata intressid, viivis, võla sissenõudmisega seotud kulud. Juhul kui võlausaldaja nõue on suurem kui seda nõuet tagav hüpoteek (nõude summa suurem kui hüpoteegi summa), on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist selle täitamata osas üldises korras, sh on õigus esitada kohtusse hagi võla sissenõudmiseks kui võlgnik ülejäänud nõuet vabatahtlikul ei rahulda. 16.Seega sai hageja nõuda tagatiskokkulepetest ning AÕS § 325 lg 1, § 353 lg 1 alusel täitemenetluses hüpoteegi realiseerimist ja realiseerimisest saadud raha arvel rahuldada lepingust ja selle lisadest 1, 2 tuleneva intressi, viivise, kulude ja võla hüvitamist ulatuses, millises ulatuses oli seatud hüpoteek. Kui hageja kõiki nõudeid, mis olid muutunud sissenõutavaks, hüpoteegist saadud raha ei katnud (raha laekus vähem), või kui nõue oli suurem kui hüpoteegi summa ja nõuet sai rahuldada vaid hüpoteegiga piiratud summa ulatuses, siis oli/on hagejal õigus nõuda ülejäänud osas kohustuse täitmist kostjalt üldises korras VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 401 lg 1 järgi. 17.Laenulepingust ega nende lisadest 1 ja 2 ega ka tagatiskokkulepetest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kui võlausaldaja alustab sundtäitmist ja hüpoteegi realiseerimist, siis sõltumata sissenõutavaks muutunud nõude ulatusest ning hüpoteegi realiseerimisel saadud raha ulatusest, loetakse pooltevaheline laenusuhe igal juhul lõppenuks. Seega ei ole õige kostja väide kokkuleppest, et sõltumata kinnisasja realiseerimisest saadud raha suurusest ja loetakse selle tasumisega hagejale laenulepingust ja selle lisadest 1, 2 tulenev kohustus igal juhul lõppenuks. 18.Kostja ei ole esile toonud ega väitnud, et tema kohustuste ulatus hageja ees oleks olnud 26.05.2011 (kui laenu tagastamise ja intressi nõue muutus lepingust ja selle lisadest 1, 2 sissenõutavaks) väiksem kui 20208,38 € ja mis koosnes 17216,30 € põhivõlast, 2961,40€ intressist ja kuludest 30,68€. Samuti ei ole kostja väitnud, et 29.06.2011, kui täituri poolt tehti hagejale I ülekanne, oleks kostja võlg oleks olnud väiksem kui selleks ajaks sissenõutavaks muutunud võlg 17216,26 €, millest intress oli 4545,09€ ja viivis selleks ajaks 8522,07 €. Kostja ei ole tõendanud, kui palju laekus vaidlusalusest panditud kinnisasja nr XXX müügist raha. Eeltoodu alusel oli hageja õigustatud täituri poolt talle ülekantud 16678,57 € arvelt lugema 4 (5)

kooskõlas lepingu p 2.8 tasutuks esmajärjekorras viivised 8522,05 €, siis intressid 4545,09 € ning seejärel osaliselt põhivõla 3611,43 €. Eeltoodu alusel jäi kostja võlgu hagejale tagastamata laenu 13604,83 €. Kostja ei ole tõendanud, et võlg oleks väiksem või oleks tasutud ehk kohustus VÕS § 76 lg 1, 186 p 1 ja § 396 lg 1 järgi täidetud ja lõppenud. Seega rikub kostja kohustust VÕS 100 tähenduses, kuna ei ole laenu tagastamise kohustust osaliselt 13604,83 € täitnud. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19.Kuna selle üle vaidlus puudus, et kinnisasja müük ja pandieseme realiseerimine toimus täitemenetluses, puudub vajadus anda hinnang hageja esitatud täitmisavaldusele. 20.Kuna kostja ei ole tasunud märgitud võlga, siis on ta viivituses VÕS § 100 tähenduses (rikub endiselt kohustust) ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingu p 2.7 alusel viivist alates 01.07.2011 (so pärast seda, kui täitur kandis hageja arvele viimase rahasumma 30.06.2011), mis seisuga 01.12.2011 (hagi esitamise aeg) on 31427,16 €. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestuse perioodi ega suurust, seega on hageja viivisenõue tõendatud ja põhjendatud. Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses 13604,83 € ning kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks viivist tasunud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele. 21.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 13604,83€ ja viivis 13604,83€. Menetluskulud 21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse, siis jäävad menetluskulud kostja. 22.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind 23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 13 604,83 eurot.

Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.