2-12-43329
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.01.2013.a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-12-43329
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Rxxxxx Lxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
1657,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040), esindaja Kerly Küünemäe (e-post: [email protected]); Kostja: Rxxxxx Lxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-12-43329 menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxxx Lxxxxxvastu võlgnevuse 1529,79 euro ning menetluskulude hüvitamiseks. 26.03.2012.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, kuid makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning avaldaja esindaja teavitas Pärnu Maakohut, et jätkab hagimenetluses. 21.09.2012.a jättis Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. 25.10.2012.a esitas Swedbank AS kohtule hagiavalduse Rxxxxx Lxxxx vastu püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, summas 1123,53 eurot, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, summas 424,04 eurot, ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud isiklikult 14.11.2012.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 15.12.2005.a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kosta kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi nr 4797246000059178 krediidilimiidiga 25000 Eesti krooni (1597,79 eurot), mis oli seotud arvelduskontoga nr 221019740813. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 982,15 euro väärtuses. Kostja jättis maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata.
2-12-43329 Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu ülesöelduks 20.01.2012.a. 24.10.2012.a seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1123,53 eurot, millest põhiosa summas 982,15 eurot, intress summas 1,96 eurot, viivis summas 136,22 eurot ja menetlustasu summas 3,20 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 11.06.2008.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev 5437407000053529 krediidilimiidiga 6000 Eesti krooni (383,47 eurot), mis oli seotud arvelduskontoga nr 221019740813. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja tegi arvelduskrediidiga tehinguid 383,47 euro väärtuses. Kostja jättis maksepäeval intressi tasumata. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud võlgnevust, ning 24.10.2012.a ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. 24.10.2012.a seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 424,04 eurot, millest põhiosa summas 383,47 eurot, intress 3,04 eurot ja viivis 37,53 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud 24.10.2012.a seisuga viiviste suuruseks kokku 173,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2012 oli 1,00%. Kohus arvestas perioodil 25.10.2012-04.01.2013 viiviste suuruseks 21,63 eurot (põhivõlg 1365,62 eurot x 0,022 % x 72 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse
2-12-43329 esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. TsMS § 144 p 7 alusel loeb kohus hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus rahuldab hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja hagimenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kogusummas 222,93 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.