Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Jätta

menetlusoaliste

poolt

maakohtus

ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jelena Simanova kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

avalduse jõustumisest ja samuti esitas leppetrahvi nõude summas 210 000 krooni, so 10% korteriomandi ostuhinnast. Kostja ei ole kumbagi nõuet täitnud.

MAAKOHTU LAHEND

kirjalikku tõendit summa tasumise kohta esitada ei olnud ning tasumist ei nähtu ka Jelena Simanova konto väljavõttelt. Hageja konto väljavõttest perioodil 01.01.2007-31.12.2008. a nähtub, et I. ja R. J. on hageja kontole tasunud perioodil 2007. a oktoobris ja novembris kokku 122 100 krooni, lisaks ka OÜ Epitome kassast laekumine väljamaks 14 000 krooni, kokku seega 136 100 krooni (viimane ülekanne 26.11.2007. a). Hageja on võtnud kõik nimetatud summad välja lühikese aja jooksul (enamasti samal või järgmisel päeval) pärast laekumist sularahas. Selline käitumine vastab tunnistaja I. J. ütlustele, et ta ise oli alates septembrist Tallinnas ja ehitust korraldas kohapeal A. P., kelle jaoks kanti raha hageja arvele, et saaks tasuda tööde ja ehitusmaterjali eest (nt betooni eest). Seega läksid hageja kontolt välja võetud summad eeldatavalt ehitusse, mitte nn laenuks I. J., nagu väitis tunnistaja A. P.. Tunnistaja I. J. eitas hagejalt ja A. P. nn laenuna raha saamist, mis siis hiljem väidetavalt ettemaksuks olevat vormistatud. Hagejal oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitada ei olnud. Hageja konto väljavõttest nähtub, et 2007. a jooksul on võetud sularahas välja suuremaid summasid pärast N. või S. P. sissemaksu saamist arvele: nt märtsis 2007. a kui toimus Raja külas asuva elamu müük, on eelnimetatud isikute poolt hageja arvele kantud kokku 50 000 krooni, millest 47 500 on välja võetud suurte summadena samal või järgmisel päeval; 14.04.2008. a üle kantud 8000 kroonist on lähipäevil suurte summadena välja võetud 2500 krooni, 30.04.2007. a laekunud 5000 kroonist paari päeva pärast korraga 3500 krooni; hiljem on ülekanded väiksemates summades ja ka välja võetud summad väiksemad. Kontost nähtub ka, et 01.01.2007. a seisuga oli kontol 3.56 krooni ja 2007. aasta laekumised ongi kas N. ja S. P., I. ja R. J.t, OÜ-lt Epitome (enamasti palk) või siis üürid, pension, lapse elatis. Hageja on saanud 2007. a veebruaris ka tagasi tulumaksu ja võtnud laenu AS-ist BIG Pank 2007. a jaanuaris. Seega ei nähtu kontolt mingeid suuri rahalisi sääste, mida hageja oleks saanud nö laenata I. J. või OÜ-le Epitome. Ainsaks selliseks laekumiseks on märtsis 2007. a laekunud 50 000 krooni N. ja S. P., mis saadi väidetavalt Raja külas asunud maja müügist. Loomulikult sai hageja OÜ-lt Epitome ka töötasu perioodil juuli 2007- veebruar 2007. a, kokku 179 660 krooni (sh 2007. a veidi üle 330 000 krooni), A. P. 2007. a juulis-augustis kokku 6000 krooni. Hageja ja tema elukaaslase sissetulek OÜ-st Epitome oli seega keskmiselt 23 207 krooni kuus. Samas on näiteks 17.01.2008. a tasutud palgana ebamõistlikult suur summa 40 500 krooni, mis on samal päeval sularahas välja võetud. Mis eesmärgil nimetatud summa tasuti ja mis eesmärgil hiljem välja võetud sularaha kasutati, on ebaselge ja ei oma asjas tähtsust, kuna nimetatud summa liikus juba pärast lepingu sõlmimist ja väidetava ettemaksu tasumist. Kohus eelpool juba analüüsis hageja arvelduskonto liikumisi ja pidi tõdema, et hageja kontol ei olnud sellisel määral vabu rahalisi vahendeid, et tasuda ettemaksu kas korraga või siis ka nn laenuna (panustamisena ehitusse või ärisse), mis vormistati hiljem ümber ettemaksuks. Võimalikes sellisteks vahenditeks võiks lugeda vaid 50 000 krooni, mis saadi Raja külas asuva maja müügist. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt andsid nad Jelena Simanovaga I. J., kes on tunnistaja A. P. õde, sularaha mitmel korral 2007. a suvest alates. Raha oli mõeldud selleks, et õde saaks OÜs Epitome äri ajada. See võis olla alguses laen õele, intresse ei olnud, dokumente ei vormistatud. Kui otsustati osta korter XXX majas, tegi I. J. ettepaneku vormistada tasutud summad korteri ettemaksuks. Tunnistaja A. P. ütlused on vastuolus tunnistaja I. J. ütlustega, kes väitis, et mingit raha saamist hagejalt ja A. P. ei ole 2007. a olnud - raha ei andnud nad äritegevuseks ega tasunud ka korteri ostulepingu sõlmimisel 12.02.2007. a. Kohus leidis eelpool analüüsitud tõenditele tuginedes, et mingit rahalist liikumist summas 200-300 tuhat krooni alates 2007. a suvest hageja kontolt ei nähtu.

Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt said tema ja hageja vabad rahalised vahendid sissemaksuks kahe garaaži müügist 70 000 krooni ning sõiduauto Volvo müügist 149 000 krooni. Kõik summad saadi sularahas. Esitatud tõenditest nähtub, et Jelena Simanova nimel on olnud sõiduauto WVGolf, mis võõrandati 16.01.2008. a (II kd tlk 139-144) ja S. P. nimel sõiduauto Volvo, mis võõrandati 04.08.2006. a (II kd t lk 145-150). Tunnistajad P. ja J. räägivad just sõiduauto Volvo müügist. A. P. ütluste kohaselt oli auto ostetud tema raha eest ja isa S. P. andis talle müügil raha tagasi. I. J. väitel oli auto isa oma. Kohus leidis, et kuigi sõiduauto müügist võis raha saada ka A. P., toimus müük aasta enne väidetavat raha panustamist ning arvestades auto vanust ei olnud eeldatavalt sealt saadavad summad suurusjärgus, mida eeldab vähemalt 200-300 tuhande krooni väidetav paigutamine ehitusse või ärisse 2007. a. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt anti lepingu sõlmimisel 12.12.2007. a notari juures sularahas üle 330 000 krooni, mille tunnistaja sai XXX korteri müügist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli nimetatud korter ostetud 2000. aastate alguses tema endisele abikaasale T. T., kuid kui viimane hakkas uuesti abielluma, kinkis ta korteri S. P.. S. P. andis korterit müües tunnistajale raha tagasi. S. P. oli võtnud ka korteri tagatisel laenu 200 000 krooni Kagu Investist, et abistada I. J. ja müügil tasuti kõigepealt see laen. Tunnistaja I. J. kinnitas, et XXX korteri tagatisel Kagu Investist võetud laenu 200 000 krooni sai tema ja XXX korteri müügil nimetatud summa tagastati laenuandajale. Tunnistaja I. J. esitas aga A. P. ütlustega vastupidiseid ütlusi selles, kas ja kuidas said hageja ja A. P. oma muud rahalised vahendid. XXX korteri müügist saadud ülejäänud rahast sai 150 000 krooni S. P., kes kasutas seda oma vajadusteks ning A. P. vaid 100 000 krooni, mille ta paigutas Eesti Energia AS-ilt maja ostmise enampakkumisse - see oli tagatis, mida enampakkumisel tagasi ei saadudki. Tagatise mittetagastamist hageja ei eitanud. Tunnistaja I. J. ütlused Tammiku korteri ostu osas on aga vastuolus tunnistaja T. T. ja A. P. ütlustega. I. J. väitis, et korteri ostsid N. ja S. P. A. poja emale T. T.. A. P. ja T. T. andsid ühetaolisi ütlusi selles, et korteri ostis A. P., kes andis raha ka kommunaalteenuste eest tasumiseks ja hiljem 2006. a kinkis T. T. korteri S. P., sest A. P. palus. Korteri XXX omandivahetusi kajastavad kinnistusraamatu väljavõte ja nimetatud korteriomandi kinkeleping ning 10.12.2007. a müügileping (II kd t lk 41-53). Viimase lepingu kohaselt müüdi korteriomand hinnaga 450 000 krooni, millest 211 873 krooni läks S. P. võla katteks AS-ile Kagu Invest. Korteriomandi müügihinnast 120 000 krooni oli ostja A. M. poolt tasutud ettemaksuna 30.11.2007. a, 38 127 krooni kanti üle S. P. arveldusarvele ning 80 000 krooni tasuti lepingu allakirjutamisel sularahas. S. P. konto väljavõttest (II kd t lk 115-119) nähtub, et 11.12.2007. a on talle laekunud notar Ülle Mesilt 38 127 krooni ja lähipäevil ei ole nimetatud summat arvelt välja võetud ega kellelegi üle kantud. Samalt konto väljavõttelt nähtub ka, et S. P. arvele on 27.07.2007. a laekunud AS-ilt Kagu Invest 191 740 krooni ja samal päeval on tehtud I. J. väljamaks 178 000 krooni. Seega on tõepärased I. J. ütlused AS-ilt Kagu Invest laenu saamise ja selle tasumise kohta. Kõike eeltoodut arvestades on ebatõepärased tunnistaja A. P. ütlused, et pärast XXX korteri müümist anti I. J. 12.12.2007. a võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisel sularahas üle 330 000 krooni. Hagejal ja tunnistajal ei saanud laekuda korteri müügist sellises summas raha eeldatavalt maksti sularahas vaid 80 000 krooni ja kontol neil selliseid vabu vahendeid ei olnud. Hageja ja S. ning N. P. kontode väljavõtetest nähtub, et märtsis 2007. a on hagejale üle kantud 50 000 krooni, mis oli tunnistaja A. P. ütluste kohaselt osaliselt tagasimaks Raja külas asunud maja müügist saadud summast. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt oli ta andnud raha oma emale N. P. maja ostmiseks Raja külas - maja ostis ema kahasse oma õega. Kui ema ja tädi maja 2007. a kevadel ära müüsid, andis N. P. saadud raha 140 000 krooni tagasi - osa kandis hageja arveldusarvele, osa andis sularahas. Seoses N. P. maja müügiga selgitas tunnistaja J.,

et saadud raha jagas N. P. laste vahel - tunnistaja ise sai 20 000 krooni ja sama summa ka A., kelle osa kanti hageja kontole. N. P. konto väljavõttest nähtub (II kd t lk 120-130), et 05.03.2007. a on laekunud 259 128.27 krooni, millise ülekande selgitusest selgub, et tegemist on Raja külas asuva maja müügihinnaga või N. P. osaga sellest müügihinnast. Järgmise kuu jooksul on N. P. teinud tunnistaja I. J. ja hageja Jelena Simanovale järgmised ülekanded: mõlemale 12.03 10 000 krooni, I. J. veel 5000 krooni 14.03 ja 30 000 krooni 19.03 ning hagejale 1000 krooni 14.03, 20 000 krooni 16.03. 16.03.2007. a on kantud I. V. üle 136 000 krooni. Tunnistaja I. J. ütluste kohaselt müüdigi kahasse olev maja ära I. V. soovil, sest viimasel oli raha vaja. Hageja konto väljavõttelt nähtub, et samal perioodil laekus talle ka 19 000 krooni S. P.. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et N. P. oleks andnud üle hagejale või A. P. rohkem kui hageja kontole kantud. Tunnistajate ütlused on siin omavahel vastuolus ja kohus ei saa ilma lisatõenditeta asuda seisukohale, et A. P. on selle summa (s.o umbes 100 000 krooni) ka tegelikult saanud. Hageja sai töötasu OÜ-st Epitome alates juunist 2007. a ja ka tunnistaja S. P. ise töötas selles firmas. Tunnistaja töötas kuni 2006. a Venemaa firmas ja sai sealt hea sissetuleku, millega ostis XXX korteri, garaažid ja andis sellest ka N. P.. A. P. töötasu kohta enne 2007. a esitas hageja tõendi, mille tõepärasuse kostja vaidlustas. Kuna kohtul ei ole võimalik tõendi autentsust kontrollida, jättis kohus selle arvestamata. Kohus leidis ka, et asjas ei oma määravat tähtsust, kas hageja elukaaslane teenis perioodil 1995-2006. a suuri sissetulekuid või mitte. Muude tõenditega on tõendatud, et A. P. rahaliste vahenditega olid soetatud nii XXX külas asuv korter, garaažid kui ka see, et ta võis toetada oma ema N. P. XXX külas asuva maja ostmisel. Muudest esitatud tõenditest nähtub aga, et 2007. a suvel-sügisel ei olnud hagejal ja A. P. sellisel määral vabu rahalisi vahendeid, et tasuda kokku 630 000 krooni korteri ettemaksu. Tunnistaja I. J. ütluste kohaselt oli hagejal ja A. P. 2007. a raske majanduslik seis, mistõttu tunnistaja võttis nad tööle OÜ-sse Epitome alates 15.06.2007. a. Tasuna deklareeriti suurem summa kui tegelikult neile tasuti. Hageja palgaks oli 15 000 krooni, kuid sügisest 2007. a tegi tööd põhiliselt A. P., kes korraldas ehitustegevust. Tunnistaja kandis ka A. P. tasu Jelena Simanova arvele. Hagejal oli 2007. a maksustatav tulu Maksu ja Tolliameti andmetel 122 196 krooni, millest eeldatavalt sai ta kätte 95 841 krooni, tunnistaja A. P. oli 2007. a maksustava tulu 32 555 krooni, millest eeldatavalt sai ta kätte 27 000 krooni (II kd t lk 110111). Tunnistajate A. P. ja I. J. ütluste kohaselt asusid hageja ja A. P. OÜ-sse Epitome tööle 15.06.2007. a ja töötasid seal 2008. a kevadeni. Hageja konto väljavõtte alusel tuvastas kohus, et hageja sai OÜ-lt Epitome töötasu perioodil juuli-veebruar 2007. a kokku 179 660 krooni (sh 40500 krooni alles 17.01.2008. a), A. P. 2007. a juulis-augustis kokku 6000 krooni; A. P. konto väljavõtte kohaselt tasus OÜ Epitome talle palgana 27.11.2007. a 14 000 krooni. Seega ei kattu hagejale ja tunnistajale palgana välja makstud summad nende palgana deklareeritud summadega. Hageja ja A. P. suhteliselt rasket majanduslikku olukorda 2007. a esimeses pooles (st enne tööle asumist OÜ-s Epitome) kinnitavad kaudselt ka T. T. ütlused, et A. P. ei tasunud oma lapse ülalpidamiseks elatist alates 2003. aastast. Tunnistaja ütluste kohaselt andsid S. ja N.P. raha oma pojale. Seda kinnitab kaudselt ka hageja konto väljavõte, millest nähtub, et 2007. a kevadel (aprillis-mais) on S. ja N. P. teinud hagejale ülekandeid ka väiksemates summades (1000 ja 3000 krooni) ning jätkanud raha kandmist jällegi pärast hageja ja tunnistaja töö lõppemist OÜ-s Epitome 2008. a kevadel. Kohus leidis kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et hagejal puudusid vahendid ettemaksu tegemiseks, hageja ei ole tõendanud, et ta ettemaksu tasus ja seega tuleb järeldada, et 12.12.2007. a lepingu p 3.1. ja 3.2. ei vasta poolte tegelikule tahtele ja tegelikule

olukorrale. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad. Käesolevaga on pooled teinud tahteavaldused, et korteri müügihinnaks on 2 100 000 krooni ja et osa ostu-müügihinnast on tasutud. Nimetatud tahteavaldused ei vasta tegelikkusele. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tegelikkuses olid pooled kokku leppinud korteri müügihinnaks 1 470 000 krooni ja tehingu tegemisel ei olnud ette nähtud ettemaksu tasumist. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine, kuid lõike 3 kohaselt juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kuna aga tegemist on kinnisasja müügilepinguga, siis tuleb tehingu tegemisel juhinduda AÕS § 119 lg-s 1 kehtestatud vorminõuetest: kinnisaja omandamise või võõrandmise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Käesolevalt ei ole teistel tingimustel korteriomandi võlaõiguslik müügileping tõestatud notariaalselt ja lähtudes TsÜS § 83 lg 1 on see samuti tühine. Kuna 12.12.2007. a võlaõiguslik müügileping on tühine ja sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, puuduvad hagejal nõuded, mis ta on esitanud nimetatud lepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei andnud hinnangut tõenditele, mis koguti ja esitati seoses vaidlusega korteri valmiduse üle ning vastavate nõuete esitamise ja lepingust taganemise üle, kuna hagi jääb rahuldamata pooltel lepingulise suhte puudumise tõttu. Asjaolu, kas korter oli üleandmiseks valmis või mitte ja kas hageja vastavaid nõudeid esitas või mitte, ei oma asjas tähtsust, kuna hagejal puudus õigus nõuda ka korteri üleandmist. Kohus rahuldas 29.04.2011. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja seadis hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks kostja korteriomandile, registriosa nr XXX, asukoht XXX, korter X (I kd t lk 195-198). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb lähtudes TsMS § 386 lg-st 4 tühistada ka hagi tagamine. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Maakohtu 10.05.2010. a määrusega. Hagejale oli antud riigi õigusabi Viru Maakohtu 02.03.2010. a määruse alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjal oli menetluses esindaja, millega eeldatavalt kaasnesid ka kulud. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb jätta hageja kanda kostja menetluskulud ning mõista hagejalt riigi tuludesse välja hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 3834.70 eurot (60 000 krooni, riigilõiv põhinõudelt). Õigusabikulude tasumisest on hageja vabastatud kohustuseta hüvitada nimetatud kulud, mistõttu kohus nimetatud kulusid hagejalt välja ei mõista.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2) ei ole esitatud nõuet, et kohus tunnistaks lepingu tühiseks. Kohus rikkus TsMS § 439 ja TsMS § 7. Kui lähtuda kohtu seisukohast, et pooled olid kokku leppinud korteri müügihinnaks 1 470 000 krooni, siis TsÜS § 83 lg l alusel ei saa järeldada, et leping on tühine hinna osas, kuna see hind on lepingus märgitust väiksem. Kohus tunnistas lepingu tühiseks, kuid samas ei kohaldanud TsÜS § 84 lg 1 sätteid; 3) ei vaidle pooled selle üle, milline oli korteriomandi tegelik müügihind. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müüs hagejale korteriomandi koos katusealuse pinnaga või mitte. Käesoleval ajal müüb kostja korteriomandit koos katusealuse pinnaga (lisa 1). Korteriomandi hind koos katusealuse pindalaga võis olla 2 380 000 krooni (119 x 20 000); 4) ei nähtu maakohtu otsusest, miks tunnistaja P. ütlused ei ole veenvad. 12.01.2007. a tõendis on märgitud, et korter X omab katusealust lisapinda. See tõendab, et poolte vahel oli kokkulepe katusepinna osas. Kohus jättis tähelepanuta, et väljatrükk internetist on dateeritud 12.01.2007. a, aga leping oli sõlmitud 12.12.2007. a; 5) järeldas kohus, et 12.01.2007. a väljatrükist internetilehelt (II kd lk 15) on näha, et nimetatud kuupäeval olid korterid müügis. Kohtu järeldus on paljasõnaline. Esitatud tõendist ei nähtu, et korterid olid müügis. Menetluse käigus taotles hageja tsiviilasja juurde lisamiseks Tartu Maakohtu 02.10.2010. a kohtuotsuse süüdistatava I. J. suhtes, millest nähtub, et tema on tunnistatud süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Kohus jättis põhjendamatult hageja taotluse rahuldamata. Kohtul ei olnud alust tugineda tunnistaja M. arvamusele, kuna ta ei olnud kaasatud menetlusse eksperdina või spetsialistina; 6) ei ole tunnistaja A. P. väitnud, et 12.12.2007. a lepingu sõlmimisel anti 330 000 krooni üle OÜ Epitome kassasse või selle pangakontole. Tunnistaja on väitnud, et XXX korteri müügist saadud raha summas 330 000 krooni oli arvestatud I. J. kui OÜ Epitome juhatuse liikme poolt ettemaksuks. Seda kinnitasid 12.12.2007. a lepingu sõlmimine notari juures ja 25.02.2008. a kokkulepe korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ülevõtmise kohta (edaspidi leping 2). Need dokumentaalsed tõendid jättis kohus tähelepanuta ja hinnanguta. Kohus jättis hinnanguta asjaolu, et eelnimetatud korter oli müüdud 10.12.2007. a, s.o vahetult enne 12.12.2007. a lepingu sõlmimist; 7) on paljasõnaline kohtu järeldus, et 136 000 krooni kasutati ehituseks. Kohus ei põhjenda, miks I. J. ütlused on usaldusväärsemad kui hageja ja tunnistaja A. P. ütlused. Kohus jättis tähelepanuta, et 136 000 krooni kanti hageja kontole natuke enne lepingu sõlmimist, viimane ülekanne oli 26.11.2007. a. See asjaolu tõendab, et hagejal oli raha ettemaksu tasumiseks. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja esindaja I. J. kinnitas lepingutes kirjalikult raha kättesaamist; 8) ei ole hageja ja tunnistaja A. P. väitnud, et ettemaks tasuti ainult selle rahaga, mis on laekunud hageja kontole. Tasumine toimus sularahas, sest kostja esindajale I. J. oli see mugavam. Kohus jättis tähelepanuta, et 2007. a jooksul on kontole laekunud kokku 293 500 krooni ja et 07.02.2007. a müüs Jelena Simanova A. M. 70 000 krooni eest kaks garaaži; 9) jättis kohus tähelepanuta, et hageja kontole on laekunud N. ja S. P. mitte ainult märtsis 2007. a, aga ka hiljem: aprillis kokku 13 000 krooni, mais kokku 5000 krooni, juulis 10 000 krooni. Kohus jättis tähelepanuta, et tunnistaja I. J. ütlused selle kohta, et saadud raha jagas N.

P. laste vahel – tema sai 20 000 krooni ja A. sai ka 20 000 krooni, on vastuolus kohtu poolt tehtud järeldusega, et A. P. võis saada 50 000 krooni ja et A. P. võis toetada oma ema maja ostmisel; 10) ei nähtu kohtuotsusest, miks hageja ei võinud kasutada auto müügist saadud 149 000 krooni kostjale üleandmiseks; 11) ei ole tunnistaja A. P. väitnud, et pärast XXX korteri müümist anti I. J. sularahas 330 000 krooni. Isegi 10.12.2007. a korteri müügilepingust on näha, et korter müüdi hinnaga 450 000 krooni, millest 211 873 krooni läks S. P. laenu katteks, 120 000 krooni tasuti ostja poolt ettemaksuna 30.11.2007. a ja 38 127 krooni kanti üle S. P. pangakontole. Ostja tasus lepingu sõlmimisel sularahas ainult 80 000 krooni. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, miks kohus ei arvestanud summat 211 873 krooni ettemaksuna, kui isegi I. J. tunnistas, et laen kustutati XXX korteri müümisel; 12) ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvestanud ettemaksuna ka 80 000 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid ja kohus ei ole tuvastanud, et 80 000 krooni sai kätte korteri müüja S. P.. Ka 38 127 krooni kasutati ettemaksuna; 13) jättis kohus tähelepanuta, et hageja konto kohaselt sai ta 2007. a esimesel poolel piisavalt raha erinevatest allikatest, sealhulgas S. ja N. P. XXX külas asuva maja müügist. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta jõudis järelduseni, et hageja kontol olev raha ei olnud hagejale ja tunnistaja A. P. elamiseks piisav. Kohus jättis arvestamata hageja poolt esitatud tõendi, millest nähtub, et tunnistaja A. P. töötas alates jaanuarist 1995. a kuni aprillini 2006. a firmas Vtorma, Sankt-Peterburgis ning tema töötasu oli 29 000-31 000 rubla kuus; 14) jättis kohus hindamata tunnistaja P. P. ütlused, kes oli hageja esindaja kohtuvälises menetluses. Tunnistaja andis ütlusi, et vaidluse lahendamise käigus tulid kostja esindajad tema juurde ja selgitasid vestluse käigus, et Jelena Simanova peab veel hagejale korteriomandi eest juurde maksma; 15) esitab apellant taotluse lisada tsiviilasja juurde Tartu Maakohtu 02.10.2010. a kohtuotsus süüdistatava I. J. suhtes. Tartu Maakohtu otsusega soovib apellant tõendada, et kostja võis esitada ka käesolevas tsiviilasjas võltsitud tõendeid. I. J. süüdimõistmine KarS § 385-1 järgi viitab sellele, et OÜ Epitome raamatupidamist ei peetud nõuetekohaselt. Apellant palub tsiviilasja juurde lisada kinnisvarabüroo kv.ee kuulutuse. Tõendist nähtub, et käesoleval ajal müüb kostja korteriomandit asukohaga XXX koos katusealuse pindalaga.

omandatavate vahendite arvelt ja väidetav ettemaks oli lepingus kajastatud näilikult/fiktiivselt hageja palvel laenu omaosaluse makse vältimiseks; 2) korraldasid lepingu sõlmimist heades suhetes olnud õde (I. J.) ja vend

(A. P.)

ning lepingus oli korteriomandi pindala üheselt määratud. Apellandi väited hinna kujunemise kohta on vastuolulised. Tunnistaja A. P. väitis kohtuistungil, et pidi saama lisapinda 150 m2 (pool korrust). Käesoleval ajal on apellant seisukohal, et lisapind pidi olema 50 m2. Vastustaja seisukohalt asjaolu, et apellant ei ole suutnud põhistada üheselt asjaolu, mis hinnaga ja mida nimelt ta ostis, kinnitab ja tõendab vastustaja väiteid (sh tunnistaja I. J. ja I.M.), et: pangad nõudsid omafinantseeringut laenuga kinnisasja ostmisel antud ajal ligi 30 % ostuhinnast; 12.12.2007. a sõlmiti kinnisasja müügileping, millises märgiti müügihinnaks 2 100 000 krooni ning märgiti, et antud summast on tasutud 30%, st 630 000 krooni. Loomulikult vastavat summat reaalselt ei tasutud ning hagejal ei olnud ka vastavaid võimalusi. Kinnisasja tegelikuks hinnaks oli kokkulepitud 1 470 000 krooni, millise pidigi hageja enne asja üleandmist tasuma krediidiasutuse laenu arvelt; 3) tuleb apellandi vastuväited tõenditele jätta tähelepanuta, sest vastuväiteid ei ole maakohtus esitatud. Maakohus põhjendatult arvestas ka tunnistaja I. M. arvamusega, kuna tegemist oli isikuga, kes antud vara tagatisel andis ehitustegevuseks laenu; 4) on vastustaja maakohtule esitanud 25.10.2011. a maksuotsuse, millest nähtus, et I. J. omas 2007. a tulu ca 3,5 milj krooni. Lisaks on hilisemalt laenu võetud ka tunnistaja I. M. seotud ettevõttelt, seega on ehitajal vahendeid olnud piisavalt. Väidetavalt lepinguga tasaarvestatud sissemakse müüdud korteriomandi arvelt summas 330 000 krooni on paljasõnaline ja vastuolus eelnevate väidetega. 10.08.2011.a kohtuistungil väitis hageja, et kogu raha oli makstud enne tehingut sularahas. Natuke hiljem samal kohtu istungil väideti, et osa ettemaksu summas 350 000 krooni tasuti korraga peale tehingu sõlmimist. Hageja (sh tunnistaja A. P.) ei mäletanud ühtegi tasumise korda ajaliselt (sh ka varasemaid makseid summaliselt) ning ei pidanud arvestust vara hinna kujunemisega. Tänaseks on primaarne väide, et tehinguga toimus hoopiski tasaarvestus ja summas 330 000 krooni arvestati korteriomandi müügi hinda ning ülejäänud osas tasus S. P. tagasi laenu; 5) on apellandi väide, et hagejale kanti vahetult enne lepingu sõlmimist suurem summa (ca 136 000 krooni), mida kasutati ettemaksuks, vastuolus apellandi enda ja tema elukaaslase A. P. selgitustega. A. P. selgitas, et summa kanti hagejale OÜ Epitome ehitustegevuse finantseerimiseks (17.11.2011. a kohtuistung). Tunnistaja ega ka apellant ise ei ole väitnud, et antud vahendeid kasutati ettemaksuks; 6) juhib vastustaja kohtu tähelepanu asjaolule, et apellant ja tema tunnistaja ei suutnud meenutada ühtegi sündmust väidetavalt raha üleandmise ja üleantud summa osas. Kohus pidas põhjendatult usaldusväärseks I. J. ütlusi, kuna isik andis selgitusi vastavuses dokumentaalsete tõenditega, ühemõtteliselt ja toetudes faktidele. Tunnistaja A.P. ütlused varieerusid ning olid vastuolulised, sh ka apellandi enda ütlustega; 7) on väited sõiduauto müügist saadud rahade osas paljasõnalised ja ei vasta dokumentaalsetele tõenditele. Sõiduki on omandanud ja võõrandanud S. P., kes sai sellest ka tulu; 8) apellandi väide, et müüdud korteriomandi hinnast S. P. laenu tagastamine kuulus tasaarvestamisele ettemaksuga ja seda kinnitas I. J., ei vasta tegelikele asjaoludele. I. J.

selgitas, et see paigutati ühisesse ärisse S. P., seega ei olnud OÜ Epitome asjassepuutuv ning väide ei vasta ka hageja esialgsele versioonile, st kõik oli tasutud sularahas enne tehingut. Väide, et 80 000 krooni tasuti samuti ettemaksuna korteri müügitehingu arvelt enne lepingu sõlmimist, on I. J. üllatav, kuna eelnevalt ei osanud apellant ega tunnistaja A.P. nimetada ühtegi konkreetset makset ja selle tegemise aega. Apellandi väide, et I. J. omas kokkulepet S. P. ja A. P. korteriomandi müügist S. P. pangakontole laekunud 38 127 krooni osas, on samuti paljasõnaline. I. J. ei ole seda kinnitanud ning I. J. ei ole kasutanud ka S. P. pangakontot; 9) on põhjendamatud ja ebaõiged apellandi väited Venemaal töötamisest, seal tulu teenimisest ja selle kirjalikust kinnitusest. Vastustaja on esitanud tõendid, et vastav äriühing on asutatud tulenevalt registreerimisnumbrist 2005. a, kuid tulu andmeid kajastab alates 1995. a. Lisaks ei ole väidetavast sissetulekust ühtegi dokumentaalset jälge; 10) ei ole täiendavad tõendid menetlusstaadiumis on lubamatu.

asjakohased

ja

antud

tõendite

esitamine

antud

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

allikad, mis annaksid aluse raha olemasolu kontrollida, siis seab isik end kohtumenetluse tõendamiskoormist arvestades ise teadlikult ebasoodsasse olukorda. Isik saab tehingute sõlmimisel olla hoolas ja need vajalikus ulatuses dokumenteerida, et vältida või lihtsustada hilisemaid võimalikke vaidlusi ning luua eeldused, et riik saaks talle vajalikus ulatuses õiguste kaitset pakkuda.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.