- hageja II: U N (isikukood XXX; elukoht XXX) - hageja III: G M (isikukood XXX; elukoht XXX) - hagejate esindaja: advokaat Lennart Oja (OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co; asukoht Pärnu
2.Mõista kostjalt II hagejate T N ja U N kasuks ühiselt välja kahjuhüvitis summas 1921,12 eurot (üks tuhat üheksasada kakskümmend üks eurot ja 12 senti).
3.Mõista kostjalt II hageja G M kasuks välja kahjuhüvitis summas 1374,16 eurot (üks tuhat kolmsada seitsekümmend neli eurot ja 16 senti).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja II kanda. 1(8)
2-11-54384
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28. detsembril 2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED
1.8. novembril 2011 esitasid T N (edaspidi hageja I), U N (edaspidi hageja II) ja G M (edaspidi hageja III) Harju Maakohtule hagiavalduse II(edaspidi kostja) vastu, milles palutakse kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista hageja I ja hageja II kasuks ühiselt 1921,12 eurot ning hageja III kasuks 1374,16 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt tekkis 11. juulil 2011 kostjale kuuluva korteri nr 125 (asukohaga XXX, Tallinn) remondi käigus veetorude kahjustamise tulemusel üleujutus. Üleujutuse tagajärjel said veekahjustusi samas elamuhoones abikaasade hageja I ja hageja II ühisomandisse kuuluv korter nr 121 ja hageja III omandis olev korter nr 109. Üleujutuse poolt tekitatud kahju väljaselgitamiseks on hagejad tellinud EGOÜ-lt hinnangu kahjustatud korterite taastamistööde maksumuse kohta. Hinnangu kohaselt kulub hagejatele I ja II kuuluva korteri kahjustamisele eelneva olukorra taastamiseks 2325,12 eurot ning hagejale III kuuluva korteri taastamiseks vastavalt 1874,16 eurot. Hagejate väidete kohaselt kostja küll tunnistab kahju tekitamist, kuid pooled ei ole kahju hüvitamise viisi osas kokkuleppele jõudnud. Nimelt on kostja hagejatele osa kahjust hüvitanud (hagejale I ja II ühiselt 500 eurot ning hagejale III 500 eurot) ning nõuab, et ülejäänud osas peaksid hagejad lubama kostjal palgata töölised ning lubama ka osta taastamistöödeks vajalikud materjalid. Hagejad teatavad, et taolise kahju hüvitamisega nad ei nõustu. Hagiavalduses tuginevad hagejad võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ning leiavad, et kuna kostja on oma süüd tunnistanud, siis antud juhul puudub vajadus eelmainitud võlaõigusseaduse sätte valguses põhistada kahju hüvitamise eelduste olemasolu. 2(8)
2-11-54384 Hagejad osundavad ka VÕS §-st 1056 tulenevale, kuivõrd Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-169-10 leidnud, et tee remondi teostamine kujutab endast suurema ohu allikat VÕS § 1056 mõttes. Hagejad leiavad, et eelnimetatud Riigikohtu lahendis avaldatud seisukoht on kohaldatav ka korterelamus läbiviidavate remonttööde suhtes. Lisaks on hagejad seisukohal, et kostjal puudub alus keelduda kahju hüvitamisest rahalise hüvitise maksmise teel. Oma väite kinnitamiseks viitavad hagejad VÕS § 132 lg-le 3, mis näeb ette kahju hüvitamise (s.o rahasumma) tasumise, mitte aga asja parandamise kahjustaja poolt. Hagejad leiavad Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-5511 tuginedes, et neil on õigus nõuda kahju hüvitamist ka ilma asja parandamata või lastes asja parandada hiljem, st peale kahju hüvitamist. Lisaks paluvad hagejad I ja II VÕS § 128 lg-te 1-3 alusel hüvitada ka veekahjustuste tõttu ja selle poolt tekitatud kahjude fikseerimiseks kantud vajalikud kulud. Hagejad on tellinud hinnangu, mille maksumus (s.o 96 eurot) on tasutud hagejate I ja II poolt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt.
4.Kostja ei eita, et tema korteris toimus veeavarii, mille tõttu said kannatada hagejatele kuuluvad korterid, kuid esitab vastuväited hagejate poolt esitatud hinnangus toodud remonttööde ja materjalide kulutustele. Nimelt on kostja seisukohal, et hinnangus toodud arvestused ei vasta tõele. Hagejad ei kaasanud kostjat eksperdi valimisele ning hinnangu läbiviimisele. Hagejate poolt tellitud hinnangu sai kostja vaid tänu korduvatele nõudmistele ning ühes vastusega hagile esitab kostja ka omapoolsed arvutused materjalide ja muude kulutuste kohta. Kostja väidete kohaselt on ta hagejatele pakkunud mitmeid kompromisse, mistõttu on väär hagejate väide, et nad on korduvalt palunud kahju hüvitada. Kostja leiab, et hagejate poolt tellitud asjatundja hinnanguga tutvumisega mittevõimaldamisel on hagejad rikkunud VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja toonitab, et on teinud kõik tema poolt sõltuva, et leida lahend kohtuväliselt ning hüvitada kahju. Asjaolust, et hagejad ei soovi kostja arvel remonttööde teostamist, võib järeldada, et hagejad soovivad saada üksnes raha, mitte saavutada kahju hüvitamise eesmärki. Kostja on seisukohal, et tal on seaduslik alus pakkuda kahju hüvitamist muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Kostja palub VÕS § 140 lg-le 2 tuginedes kohtul kahjuhüvitist vähendada. Seoses hagejate osundamisega VÕS §-le 1056, märgib kostja, et korteris asuv veetorustik ei ole iseenesest suurema ohu allikas. Kostja palub arvesse võtta, et torustiku rike toimus köögimööbli eemaldamise käigus ümber kukkunud köögiseina tõttu, millega torustik oli ühendatud. Eelmainitud juhtum ei olnud tahtlik või lohakas tegevus, vaid ettearvamatu juhtum, mistõttu hagejate viide VÕS §-le 1056 on alusetu. Peale avarii toimumist pakkus kostja kõigile kahju saanud isikutele oma abi tagajärgede kõrvaldamiseks, kuid keegi ei soovinud kostja abi kasutada. Eelnevale tuginedes palub kostja tema heauskset käitumist arvestada ka menetluskulude jaotuse määramisel.
MENETLUSE KÄIK
5.22. augustil 2012 toimunud eelistungil jäid hagejad oma esitatud nõuete juurde. Kostja jäi eelnevas menetluses esitatud vastuväidete juurde, tunnistades hagi osaliselt. Hageja esindaja täpsustas, et hageja I ja hageja II puhul on tegemist ühisvõlausaldajatega. 3(8)
2-11-54384
6.21. novembri 2012 määrusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele võimaluse esitada avaldusi ja seisukohti kuni 10. detsembrini 2012. Samas teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 28. detsembril 2012 kell 15.00 (vt toimik, lk 109-110). Hagejad on 10. detsembril 2012 esitanud kohtule oma lõpliku kirjaliku seisukoha.
7.Kohus on kostja taotlusel 21. novembri 2012 määruses pooltele antud tähtaega avalduste ja seisukohtade esitamiseks pikendanud kuni 13. detsembrini 2012 ning sellest menetlusosalisi ka teavitanud (vt toimik, lk 123). 14. detsembril 2012 on kostja esitanud kohtule täiendava kirjaliku seisukoha.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Poolte esitatust järelduvalt tuleneb hagejate nõue ühe Tallinnas XXX asuva korterelamu korteriomaniku (kostja) poolt teistele korteriomanikele oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisest. Sellise hüvitusnõude õigusliku alusena kuulub kohaldamisele korteriomandiseaduse (KOS) § 11. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit, võib kannatanu nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Senisest kohtupraktikast lähtuvalt teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid, taolise hüvitisnõude alusena ei kohaldata. KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline ka kahju tekitaja süü. Rikkuja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata (vt ka: Riigikohtu 6. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15).
10.Eeltoodust johtuvalt ei ole iseenesest õiguslikult asjakohased hagejate viited VÕS §-de 1043 ja 1056 normidele. Samas ei oma see praeguse asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuna pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel kahju põhjustanud – 11. juulil 2011 tekkis kostjale kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi (korteri nr 125) remondi käigus veetorude kahjustamise tõttu üleujutus, mille tagajärjel said kahjustada hagejatele kuuluvate korteriomandite reaalosaks olevad eluruumid (korterid nr 121 ja 109). Seega kostja sisuliselt ei eita, et ta on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 lähtuvat kohustatust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (ning põhjustanud sellega kahju). Kostja ei ole väitnud, et ta ei vastuta kahju tekitamise eest. Kohus ei ole ka tuvastanud KOS § 11 lg-s 3 nimetatud korteriomanikku vastutusest vabastavaid asjaolusid. Lisaks puudub pooltel vaidlus ka selles, et kostja on hagejatele tasunud kahjuhüvitisena kokku 1000 eurot (19. augustil 2011 hagejale I ja II kokku 500 eurot ning 17. augustil 2011 hagejale III 500 eurot).
4(8)
2-11-54384
11.Pooled vaidlevad hagetava kahjuhüvitise suuruse põhjendatuse üle. Kostja leiab, et hagejad ei ole õigustatud hagiavalduses märgitud ulatuses ja viisil kahju nõudma.
12.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral reguleerib VÕS § 132 lg 3, mille esimesest lausest tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus märgib, et VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist (erinevalt VÕS §-s 127 sätestatud põhimõtetest), seetõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt nt: Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).
13.Kohus leiab, et hagejad on nõutava kahjuhüvitise suurust EGOÜ töötajate koostatud eriteadmistega isiku arvamusega (vt toimik, lk 15-27) ja RS OÜ (äriühingu täielikuks ärinimeks on RS OÜ) ehituspakkumistega (vt toimik, lk 291 ja 30-33) piisavalt tõendanud. EGOÜ arvamuse kohaselt tuleb hagejatele I ja II kuuluva korteri (nr 121) senise koosseisu taastamiseks teha kulutusi (remonttööde ja materjalide maksumus) vähemalt summas 2325,12 eurot, sh käibemaks (20%). Hagejale III kuuluva korteri (nr 109) senise koosseisu taastamiseks tuleb sarnaseid kulutusi teha vähemalt summas 1874,16 eurot, sh käibemaks (20%). Osundatud RS OÜ ehituspakkumistest lähtudes moodustaksid hagejatele I ja II kuuluva korteri taastamiseks vajalikud kulutused 4444,74 eurot ning hagejale III kuuluva korteri taastamiseks vajalikud kulutused 3296,10 eurot. Kohus märgib, et kostja ei ole menetluses vaidlustanud ühegi EGOÜ arvamuses loetletud kulutuse vajalikkust. Kostja on üksnes leidnud, et kahju suurust on hagejate esitatud tõendites üle hinnatud.
14.Kostja poolt esitatud tõendid ei ole kohtu hinnangul piisavad lükkamaks ümber EGOÜ arvamuses esitatud järeldusi. Kostja on esitanud OÜ BJ pakkumise (vt toimik, lk 5354), OE AS-i hinnapakkumise (vt toimik, lk 55) ning OÜ NK töötaja koostatud eriteadmistega isiku arvamused (vt toimik, lk 92-94 ja 95-97). OÜ BJ ning OE AS-i pakkumistes ei ole arvestatud mitmete materjalide ja töödega, mis EGOÜ arvamuse kohaselt on vajalikud. Samuti on osade tööde ja materjalide maksumuse puhul võetud aluseks väiksemad mahud võrreldes nendega, mis oleks EGOÜ arvamuse kohaselt vajalikud kahjustuste kõrvaldamiseks. Samas ei nähtu kõnealustest kostja esitatud tõenditest, miks taolistest tööde ja materjalide (väiksematest) mahtudest tuleks lähtuda. Liiatigi, kui kõrvutada kostja esitatud hinnapakkumisi hagejate esitatud RS OÜ ehituspakkumistega, siis moodustakski EGOÜ arvamuses märgitud vajalike kulutuste suurus ligikaudu pakkumiste keskmise. Kohus märgib täiendavalt, et OE AS-i hinnapakkumine on tõendi enda sisu järgi konfidentsiaalne. Seetõttu on kaheldav, kas hagejatel või nende poolt nimetatud isikutel oleks ka tegelikult võimalik OE AS-i kauplustest (E ABC kauplustest) ehitusmaterjale pakkumises märgitud hindadega osta.
15.Kostja esitatud OÜ NK arvamuste kohaselt tuleb hagejatele I ja II kuuluva korteri senise koosseisu taastamiseks teha kulutusi summas 1217,55 eurot ning hagejale III kuuluva korteri senise koosseisu taastamiseks 1874,16 eurot 1452,30 eurot. Kohus leiab, et OÜ NKarvamused on oma sisult mitmes aspektis vastuolulised. Nii pole kummagi korteri kohta koostatud arvamuses vajalike ehitusmaterjalide hulgas 5(8)
2-11-54384 märgitud põranda isolatsiooniplaate. Samas on need materjalid EGOÜ arvamuse järgi vajalikud, samuti on kajastatud isolatsioonplaadid ülalkäsitletud OEAS-i hinnapakkumises (mis on tõendina kostja enda poolt esitatud). Samuti on OÜ NK arvamustes ühelt poolt kirjeldanud korterites esinevaid põrandaliistude kahjustusi, teiselt poolt vajalike materjalide ja tööde nimekirjas põrandaliiste ega nende paigaldamise tööd kajastatud ei ole. Hagejate I ja II korteri kohta koostatud arvamusele lisatud pildimaterjalilt nähtub kahjustatud tapeedi bordüür (see nähtub ka muudelt asja materjalide hulgas olevatelt tõenditelt). Samas materjalide nimekirjas ei ole seda kajastatud, samuti ei ole tööde nimekirjas märgitud selle paigaldamise töid. OÜ NK arvamustes välja toodud tööaja arvestused ei ole kohtu hinnangul reaalsed, nagu on märkinud ka hagejad. Samas mõjutab töödeks kuluv arvestuslik aeg otseselt ka ehitustööde kalkuleeritud maksumust. OÜ NK arvamuste järgi peaks hagejatele I ja II kuuluva korteri puhul remondiks kuluma 14,5 töötundi ning hagejale III kuuluva korteri puhul 18,5 töötundi (vt toimik, lk 925 ja 954). Arvestades vajalike remonttööde mahtu, ei ole tööde teostamine 14,5 ja 18,5 töötunniga hagejate korterites eluliselt usutav. See on ka kordades erinev EGOÜ arvamuses välja toodud tööde mahtudest (vt toimik, lk 20-21).
16.Kostja on menetluses esitanud ka taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Samas ei ole kostja menetluses õigeaegselt välja toonud ja põhistanud asjaolusid, mis tema hinnangul annaksid aluse VÕS § 140 lg-s 1 sätestatu kohaldamiseks. Kohus on 22. augustil 2012 toimunud eelistungil selgitanud kostjale kõnealuse sätte kohaldamiseks vajalike asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustust (vt toimik, lk 85). Kostja vastavaid täpsustusi ega tõendeid 22. augusti 2012 eelistungil kohtu määratud tähtaja jooksul, mida kohus on hiljem pikendanud 23. septembrini 2012 (vt toimik, lk 87), esitanud ei ole. Alles 14. detsembril 2012 edastatud kirjalikus seisukohas (vt toimik, lk 127-128) on kostja täpsustanud väiteid asjaolude osas, mis võiksid olla kahjuhüvitise vähendamise aluseks VÕS § 140 lg 1 järgi, selgitades mh enda ja oma perekonnaliikmete halba tervislikku seisundit. Samas on nimetatud menetlusdokument esitatud hilinenult, pärast kohtu poolt määratud tähtaegade lõppu (TsMS § 329 lg 4). Kohus ei pea VÕS § 140 lg 1 kohaldamise osas seetõttu võimalikuks kõnesolevas menetlusdokumendis esitatud väidetega arvestada (TsMS § 331 lg 1). Kostja poolt 14. detsembril 2012 esitatud väited ei oleks kohtu hinnangul ka sisuliselt piisavalt põhistatud.
17.VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejate I ja II poolt seoses ülalkäsitletud arvamuse tellimisega EGOÜ-lt kantud kulud summas 96 eurot (vt toimik, lk 32-33) on kohtu hinnangul käsitletavad hüvitise saamiseks (eeskätt kahju kindlaks tegemiseks) vajalike kuludena VÕS § 128 lg 3 mõttes. Seega on tegemist hagejate I ja II kahjuga, mis tuleb samuti kostjal hüvitada.
6(8)
2-11-54384
18.Ülaltoodud kaalutlustest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hagejate I ja II kasuks ühiselt välja kahjuhüvitise 1921,12 eurot ning hageja III kasuks kahjuhüvitise 1374,16 eurot. VÕS § 72 lg 1 tuleneb, et kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. Hagejad I ja II on abikaasad ning nende väidete kohaselt kuulub kahjustatud korteriomand nende ühisvara hulka (perekonnaseadus § 25). Kostja ei ole asja kuulumist ühisvarasse menetluses ka vaidlustanud. Eeltoodut arvestades võib hagejaid I ja II vaadelda kahjunõude esitamisel ühisvõlausaldajatena VÕS § 72 lg 1 mõttes. Seega tuleb otsusega kostjalt hagejate I ja II kasuks väljamõistetud rahasumma üle anda nendele hagejatele ühiselt või kanda see hagejate ühisele arveldusarvele. Kohustuse täitmiseks ühele võlausaldajale (st hagejale I või II) on vajalik teise võlausaldaja nõusolek (VÕS § 79 lg 1).
19.Kostja on taotlenud hagi osalise või täieliku rahuldamise korral määrata otsuses väljamõistetud summade tasumine ositi igakuiste maksetena mitte üle 200 euro kuus. Hagejad on vaielnud kostja nimetatud taotlusele vastu. TsMS § 445 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohtu hinnangul tuleb jätta kostja käsitletav taotlus rahuldamata, kuna ei esine põhjuseid, mille tõttu tuleks otsuse täitmisega seonduvat kostja poolt soovitud viisil reguleerida. Otsuse alusel toimuvas täitemenetluses poleks võimalik sissenõude pööramine kostja sissetulekutele seaduses sätestatust suuremas ulatuses (täitemenetluse seadustik §-d 131 ja 132). Väljamõistetud summade tasumine ositi läheks samas sisuliselt vastuollu VÕS § 136 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise viisiga. Kohus märgib samuti, et kostja ei ole täitnud kohtu poolt 22. augusti 2012 eelistungil antud korraldust käsitletava taotluse täiendavaks põhjendamiseks ja põhistamiseks.
20.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Vastavalt VÕS § 136 lg-le 1 tuleb kahju reeglina hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kahju hüvitamist perioodiliste maksetena näeb seadus ette eeskätt surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral (VÕS § 136 lg 2). Kahju hüvitamist muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega seadus ette ei näe, v.a VÕS § 136 lg-s 5 sätestatud juhud, mil kahjustatud isik võib nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil. Praegusel juhul nõuavad kahjustatud isikud (ühekordset) rahalist kompensatsiooni.
21.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid. Samuti on kohtute senises praktikas leidnud korduvalt kinnitust, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lg 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt nt: Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; või 21. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14). Enamgi veel, isegi kui kannatanu on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kanatud kulutuste alusel (vt nt: Riigikohtu 13. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16; või ülalviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14). Asja kahjustamise korral ei oma kahjuhüvitise kindlaksmääramisel tähtust ka see, kas kinnisasja endist koosseisu tegelikult soovitakse taastada (vt ülalviidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 16).
7(8)
2-11-54384
22.Kostja hinnangul tuleks käibemaksu osa kahjuhüvitise summast maha arvata. Kohus kostja sellist seisukohta ei jaga. Tuvastatud asjaolude põhjal ei ole hagejad käibemaksukohustuslased ega saa ka muul põhjusel vaidlusalustelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
23.Kostja hinnangul ei ole hagejad käitunud heauskselt (VÕS § 6; tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138), kuna nad on keeldunud koostööst kostjaga ning pole aktsepteerinud kostja pakkumisi kahju hüvitamiseks kohtuväliselt. Kohus kostja selle seisukohaga ei nõustu. Hagejad ei ole kohtu poolt tuvastatud asjaoludel teostanud oma õigusi seadusvastasel viisil või sooviga kostjale kahju tekitada. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejad püüdnud kostjaga kontakti saada ning vaidlust kokkuleppeliselt lahendada (vt toimik, lk 69-76). Kostja poolt esitatud kompromisspakkumiste tagasilükkamist ei saa hagejatele ette heita. Nagu kohus on eelpool märkinud, ei ole hagejad ka kohustatud leppima kahju hüvitamisega muul viisil kui rahalise kompensatsiooni maksmisega.
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta asjas kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine aluseid menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks, mh TsMS § 162 lg-s 4 sätestatu kohaldamiseks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.