Eesti Vabariigi nime Kohtuasja number 3-2-1-69-06 Otsuse kuupäev Tartu, 6. september 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtuasi S Aktsiaseltsi hagi T. V (õigusjärglane H. V) vastu 150 000 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 6. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 204-1077 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H. V kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja S Aktsiaselts (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindajad Riigikohtus esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma. Kostja H. V (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin. Asja läbivaatamise kuupäev 28. august 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
jätmisega on kostja hagejale kahju tekitanud. Tulekahju tekkepõhjust ei suudetud kindlaks teha. Tegemist oli õnnetusega, mille tekkimises ei ole kellegi süüd tuvastatud. Kriminaalasja menetluses kostja süüd ei tuvastatud. Kahju hüvitamise aluseks ei saa olla üleüldine kohustus hoiduda kaasomanike omandi rikkumisest. Kostja süü ja kahju tekkimine peavad seisnema konkreetses teos, kuid hageja ei ole seda tõendanud.
seaduse (TsÜS) § 92 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Kostja seletustega on tõendatud, et enne võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe sõlmimist oli ta teadlik kriminaalasja nr 03231700451 lõpetamise määruse sisust. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja jättis enne kokkuleppe sõlmimist teatamata kostjale asjaolud, mille teatavakstegemine oli nõutav. Kostja väited, mille kohaselt hageja kinnitas talle, et ta on süüdi ja peab niikuinii kahju hüvitama, ei ole võlatunnistuse tühistamise aluseks.
kostjale krediiti (laenu). Oma olemuselt kujutab selline võlatunnistuse kokkuleppe novatsiooni, kus poolte kokkuleppel endine kohustus lõppes ja asendus teisega (VÕS § 396 lg 2). Riigikohus on 19. oktoobri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04 selgitanud, et võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolul tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas. Võlatunnistuse järgi kohustatud isikul on VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 järgi võimalik nõuda võlausaldajalt viimasele võlatunnistusega antud õiguse tagasiandmist juhul, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustust tegelikult ei ole. Kostja ei ole esitanud vastuhagi võlatunnistusega antud õiguse tagasiandmiseks. Võlgnevuse perioodilise tasumise 12. mai 2004. a kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale võla igakuiste perioodiliste maksetena 14. maist 2004. a kuni 10. märtsini 2011. a. Kokkuleppes ei ole võlausaldajale antud õigust nõuda kogu võlgnetava summa ühekordset tasumist. Samuti ei ole hageja VÕS 399 lg 1 alusel võlgnevuse perioodilise tasumise kokkulepet erakorraliselt üles öelnud. Seega oli hagi täies ulatuses rahuldamine põhjendamatu ja hagi tuleb rahuldada osaliselt ulatuses, milles võlatunnistuse kokkuleppe järgsete maksete tähtaeg on saabunud ja muutunud sisenõutavaks.
kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on nimetatud menetlusõiguse norme rikkunud, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.