2-03-554/16 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.Välja mõista menetluskuludena KK 602,72 ( kuussada kaks eurot ja 72 senti) aktsiaseltsi E kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28.12.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUDED Riigikantselei ja OÜ D vahel 31.03.1998.a sõlmitud rendilepinguga (rendileping) antud LKvara (sh ridaelamud) rendile osaühingule D (rentnik). Rendilepingu p 4.3. kohaselt oli rentnikul õigus anda renditud vara rendileandja nõusolekuta allrendile, teavitades rendileandjat kõikidest rentniku sõlmitud allrendilepingutest. Rentnik sõlmis ridaelamute elanikega, sh kostjaga 05.08.2002.a allkasutuslepingud. Kostjaga sõlmitud üürilepingu esemeks oli XXX külas asuvas ridaelamus nr 10 asuv eluruum (sektsioon nr 3). 13.02.2003.a sõlmisid RKAktsiaselts ja hageja notariaalselt tõestatud müügilepingu, mille alusel sai hageja LK kinnistu omanikuks. Hagejale läksid üle ka Riigikantselei ja OÜ D vahel 31.03.1998.a sõlmitud rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused. 02.04.2003.a ütles hageja rendilepingu erakorraliselt üles, kuna rentnik rikkus lepingutingimusi ja rendileping lõppes 29.04.2003.a. 25.04.2003.a sõlmis hageja OÜ-ga BK(haldaja) halduslepingu LK kinnistu ja selle oluliste osade ning päraldiste haldamiseks ja majandamiseks. Hageja volitas haldajat sõlmima kinnistu ja selle osade kasutuslepinguid. 29.04.2003.a sõlmisid hageja, rentnik ja haldaja renditud vara omanikule tagastamise ja haldajale üleandmise akti. Kuna kasutuslepingu lõppemisega lõpevad ka kõik selle alusel sõlmitud allkasutuslepingud, tegi haldaja hageja esindajana 09.05.2003.a kostjale kirjalikult ettepaneku sõlmida üürileping ja esitas üürilepingu projekti. 09.05.2003.a kirjas osundati asjaolule, et juhul, kui kostja ei soovi uut üürilepingut sõlmida, tuleb tal tema valduses olev ridaelamuboks (eluruum) vabastada hiljemalt 15.05.2003.a. Kostja keeldus uut üürilepingut sõlmimast ning ei vabastanud nimetatud kuupäevaks eluruumi. Eluruumi valduse andis kostja hagejale aktiga üle alles 26.06.2009.a. Hageja kandis kostja tegevusetuse tõttu kahju, tal jäi saamata üüritulu arvestusega 4000 krooni kuus. Hageja on esitanud käesolevas vaidluses kostjate vastu kahju hüvitamise nõuded lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-st 5. Tulenevalt normi kaitse-eesmärgist (VÕS § 127 lg 2)

2-03-554 hüvitatakse eelkõige kaotatud kasutuseelised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 tähenduses. Kaotatud kasutuseeliste arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Nimetatud rikkumiseta olnuks hagejal võimalik ridaelamu boks välja üürida ja saada üüritulu. Hagejal jäi saamata 2003.a. mai, juuni, juuli ja augusti eest iga kuu 4000 krooni üüri, kokku 16 000 krooni. Kohtule 06.10.2003.a esitatud avalduses palus ta selle välja mõista. Hageja leiab, et kahju, milleks on kaotatud kasutuseelised, suuruse arvestamisel tuleb lähtuda turuüürist 4000 krooni kuus. 10.01.2008.a avaldusega suurendas hageja oma nõuet seoses sellega, et hagi esitamisel oli kahjuhüvitise summa arvestatud perioodi mai 2003.a kuni august 2003.a., so 4 kuu saamata jäänud üüritulu, kuid kuna kostja jätkas ilma õigusliku aluseta eluruumi valdamist, siis hagejale tekitatud kahju on suurenenud ning tal on jäänud saamata üüritulu alates septembrist 2003.a kuni septembrini 2007.a ( kaasa arvatud). Hageja suurendas nõuet kostja vastu 189 000 krooni võrra. Kokku palus hageja kostjalt kahju hüvitamiseks välja mõista 205 000 krooni. Kasutuseeliste saamiseks ei oleks hageja pidanud tegema mitte mingeid olulisi kulutusi. Kuni 2005.a ei teinud hageja vaidlusaluse eluruumiga mingeid kulutusi. Kulutused aastate 2005.a, 2006.a ja 2007.a üheksa kuu eest kokku on 1467,53 krooni (109,88 + 524,61 + 833,04). Juhul, kui kohus ei nõustu käsitlusega, et 2003.a ja 2004.a ei saanud kostjate ebaseaduslikus valduses olnud eluruumi üürile andmisega kaasnevad kulutused olla 0 krooni, siis saaks hüpoteetiliselt arvestada vaid kuludega 2005.a määras, s.o maksimaalselt 109,88 krooni aastas. Hagejal oli kavatsus ja võimalus üüritulu saada juhul, kui kostja oleks eluruumi õigeaegselt vabastanud. OÜ-ga BK halduslepingu nr 48 sõlmimise ja selle lisana OÜ-le BK volikirja väljastamisega väljendas hageja kavatsust anda LK territooriumil asuvad eluruumid üürile ning teenida seeläbi üüritulu. OÜ BK (alates 19.01.2004.a uue ärinimega OÜ BK) on hagejalt saadud ülesande täitmiseks avaldanud korduvalt kuulutusi korterite üürile andmise kohta kinnisvaraportaalides. Samuti tellis OÜ BK augustis 2006.a plakati bokside üürile andmise kohta. Hageja lähtub kasutuseeliste väärtuse määramisel saamata jäänud üüritulust, mida ta oleks saanud juhul, kui tal oleks olnud võimalik välja üürida kostja ebaseaduslikus valduses olev eluruum. Juhul, kui kostja ei oleks rikkunud hageja õigusi, oleks hagejal olnud võimalik üürida ridaelamukorter aastaringselt välja üürihinnaga 4000 krooni kuus. Kostjate rikkumise tõttu jäi hagejal viidatud tulu saamata. Vastavalt hageja arvestusele oleks hageja võinud teenida kostja kasutuses olnud ridaelamukorteri välja üürimisega kokku üürimisega vaidlusalusel perioodil 205 000 krooni. Hageja on kostjale nõudeid väljastanud igakuiselt. Kasutuseeliste väärtuse määramisel tugineb hageja UMKOÜ ekspertarvamusele nr XXX ja selle täiendusele nr XXX, mille kohaselt on ridaelamuboksi üürihind 2007.a aastaringsel kasutamisel ca 4000 krooni kuus ning suveperioodil ca 6000 krooni kuus. Lisaks tugineb hageja ka PK hindajate eksperthinnangutele XXX ning XXX, mille kohaselt oli üürihind ridaelamu boksi aastaringsel kasutamisel seisuga 01.01.2007.a 2500 krooni, millele lisanduvad tasud kommunaalteenuste eest. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga hagi aegumise kohta. Hageja on seisukohal, et nõue kostja vastu ei ole aegunud. Nõue 2003.a. septembri kuni 2007.a septembris tekkinud kahju eest ei ole aegunud, kuna nõude olemasolust sai hageja teada alles peale otsuse jõustumist tsiviilasjas 2/1502/03-OL 21.06.2006.a, milles vaidlus käis müügilepingu tühisuse üle ja selle tühisuse korral poleks hagejal üldse olnud kahjuhüvitamise nõuet. Kohus peatas käesolevas asjas menetluse 02.11.2004.a ja uuendas menetluse 23.05.2007.a. Käesolevas asjas esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 22.06.2006.a. ja seda ei muuda asjaolu, et hageja esitas esialgse hagi kohtule enne hagi aegumise tähtaja kulgemise algust.

2-03-554 Hageja alternatiivse käsitluse kohaselt peatas kohus käesolevas asjas menetluse 02.11.2004.a ja uuendas menetluse 23.05.2007.a. Hageja leiab, et aegumine oli TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatunud perioodil 02.11.2004.a kuni 23.05.2007.a ka nõuete osas, mida ei olnud veel nimetatud ajaks esitatud. Tulenevalt menetluse peatamise õiguslikust toimest puudus hagejal võimalus esitada käesolevas tsiviilasjas avaldust nõude suurendamiseks ajal, mil menetlus tsiviilasjas oli peatunud. Alates 01.01.2005.a kehtiva TsMS § 358 lg 2 järgi oleksid menetluse peatumise või peatamise ajal tehtud menetlustoimingud tühised. Hageja leiab, et tulenevalt TsÜS § 160 lg 1 peatus hagi aegumise tähtaeg alates menetluse peatamisest hageja nõuete osas, mida ei olnud nimetatud ajaks veel esitatud. Hageja ei saanud hageja ajal, mil menetlus oli peatatud, oma rikutud õigusi kaitsta. Kuna tegemist on korduvate kohustustega, algas 2003.a septembris tekkinud kahju hüvitamise tähtaeg 2004.a algusest. Sellest tulenevalt kestis nõude aegumine enne menetluse peatamist 10 kuud ja 2 päeva. TsÜS § 160 lg 3 järgi jätkus nõude aegumine 24.05.2007.a. Kuivõrd hageja esitas avalduse nõude suurendamiseks 10.01.2008.a ei olnud selleks kuupäevaks 2003.a septembrikuu nõue aegunud ega ole aegunud ka hilisema nõuded. Hageja on seisukohal, et tema nõue kostja vastu ei ole mitte mingis osas aegunud. Kahju ei tekkinud hagejale korraga vaid perioodi (mai 2003.a kuni september 2007.a) jooksul, s.o igas kuus tekitas kostja hagejale kahju summas 4000 krooni. Nõue on tekkinud osade kaupa ning iga osa aegub iseseisvalt. Hageja leiab, et osade kohta tekkiva nõude aegumise puhul on erisättena kohaldatav TsÜS § 154, mis sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Tulenevalt sellest algab kõigi 2003.a sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine 01.01.2004.a kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2006.a kell 24.00; 2004.a sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine algab 01.01.2005.a ja lõpeb 31.12.2007.a kell 24.00 ja 2005.a sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine algab 01.01.2006.a ja lõpeb 31.12.2008.a kell

24.00.Hageja leiab, et nõue muutub sissenõutavaks nõude tekkimise kuule järgneva ülejärgmise kuu esimesel kuupäeval. Seega muutub 2003.a septembrikuu eest esitatud arve sissenõutavaks 01.11.2003.a jne. Nimetatud arvestuse kohaselt aeguks 2003.a septembris tekitatud kahju nõue , milles isik saab teada 01.11.2003.a ja 2003.a oktoobris tekitatud kahju nõue, millest isik saab teada 01.12.2003.a 31.12.2006.a. Novembris 2003.a tekitatud kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks 01.01.2004.a, aegumine algab 01.01.2005.a ja lõpeb 31.12.2007.a. Kuna hageja esitas kohtule avalduse nõude suurendamiseks 10.01.2008.a, siis ei saa nõue olla aegunud enam kui kahe kuu ulatuses. Kui kohus leiab, et hageja nõue on kostja poolt esile toodud asjaoludel osaliselt aegunud, tugineb hageja alternatiivselt TsÜS § 150 lg-le 2, mis sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kostja on hageja kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud ja ta on kohustatud andma saadud kasutuseelised hagejale välja alusetu rikastumise sätete alusel isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja poolt VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel esitatud nõuded on aegunud. Hageja on õigustatud VÕS § 1037 lg kohaselt nõudma kostjalt 13 101,89 euro ( 205 000 krooni) tasumist alusetu rikastumise sätete alusel ning kostja on kohustatud andma välja kasutuseelised, mida ta hoidis kokku seetõttu, et ta ei pidanud teisi ruume üürima. Kostja on kohustatud andma alusetu rikastumise teel saaduna hagejale välja: a) arvestusega, et kasutuseeliste väärtus on 255,65 eurot (16 x 4000 krooni e 16 x 255,65 eurot) 4090,40 eurot; b) lähtuvalt UMKOÜ hinnangus toodud erinevatest üüriväärtustest aastate lõikes: 2003.a 4 kuu eest 766,92 eurot (11 999,69 krooni); 2004.a 11 kuu eest 2319,99 eurot (36 300,00 krooni); c) lähtuvalt eksperthinnangutes nr XXX ja nr XXX toodust: 2 556,48 eurot (16 x 2500 = 40 000 krooni).

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga selles, et temaga oli sõlmitud eritingimustega üürileping. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tema kohustuste osakaal oleks oluliselt suurem määral, mis õigustaks tavapärasest oluliselt madalamat üüri. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud erilisi lisakulutusi või kandnud eriti koormavaid kohustusi. Eksperdid on hinnanud ridaelamuid sellises seisukorras nagu need olid. Juhul, kui ridaelamute seisukord oleks olnud parem, siis oleks see mõjutanud ka üüri suurust. Seega ei mõjuta ridaelamute remontimise vajadus antud juhul eksperthinnangute tulemust. Eksperdid on hinnangute koostamisel arvestanud asjaoluga, et üürniku kohustuseks on lisaks üürile tasuda kommunaalteenuste eest, s.h prügiveo ja kütte eest. Selline kohustus on tavapärane ja ei muuda lepingut eritingimustel sõlmitud lepinguks. Ülemäära koormav ei ole üürniku jaoks kütteõli tellimine ja prügiveo eest tasumine. Hageja hinnangul on kostja seisukoht selles, et väljamõistetavat kahjuhüvitist tuleb vähendada väär. Kostjale oli juba alates 2003.aastast teada, et tal puudub eluruumi kasutamiseks õiguslik alus. Sellele vaatamata jätkas kostja hageja õiguste rikkumist kuni 2009.aasta juunikuuni. Kostjal oli õigus igal ajal ruumid vabastada ja anda need üle hagejale. Hageja poolt kostja vastu esitatud nõude suurus on tingitud kostja enda käitumisest. Asjaolu, kas kostja kasutas ruume enda tarbeks või andis need kolmandate isikute kasutusse, ei õigusta rikkumist. Kostja on kasutanud hagejale kuuluvaid ruume õigusliku aluseta ja hageja tahte vastaselt ning on põhjustanud seeläbi hagejale kahju. Kostja on kogu käesoleva vaidluse kestel kasutanud õigusabi ja olnud oma esindaja vahendusel teadlik asjaolust, et tema vastu esitatud hagi võidakse rahuldada. Seega ei saa kostja antud asjas tugineda oma väidetavale teadmatusele. Hüvitise väljamõistmata jätmine olukorras, kus kostja on vastutustundetult vallanud hagejale kuuluvat vara kuue aasta jooksul, oleks äärmiselt ebaõiglane hageja suhtes. Hüvitise suurus sõltus kostja käitumisest ja hüvitise suurenemine oli kostja poolt välditav. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotluse väljamõistetava summa tasumise ajatamiseks. Hageja leiab, et nimetatud küsimuse otsustamine antud vaidluse raames ei ole põhjendatud ning küsimuse kohtuotsuse täitmisest saab otsustada täitemenetluses. Kostja on lisanud asja materjalide juurde tõendi oma töötasu kohta. Nimetatud tõend ei tõenda aga seda, et viidatud summa on kostja ainus sissetulek. Puuduvad andmed kostja teiste võimalike sissetulekute kohta ning selle kohta, milline on tema varaline olukord tervikuna. Hageja palub hagi rahuldada VÕS § 1045 lg 1 p , § 127 lg 2 ja TsÜS § 62 lg 1 ning alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

2-03-554 Üürihinna määratlemisel saab lähtuda saab vaid AT K ekspert T. O arvamusest kui kõige põhjendatumast. UMK arvamus on tellitud hageja poolt ja see on hagejale kõige soodsam. 1 Partner K OÜ eksperdi arvamus ei ole piisavalt põhjendatud. Kostja leiab, et asja õigusliku aluseta kasutamine ei tähenda iseenesest ja automaatselt kahju tekitamist asja omanikule. Hageja ei ole veenvalt tõendanud kahju tekkimist kostjast tulenevatel põhjustel. Enamik eluruume vaidlusalustes ridaelamutes on seisnud tühjana väga pikka aega ning hageja pole suutnud või tahtnud neid välja üürida. Seega pole hageja eelkõige temast endast olenevatel põhjustel suutnud realiseerida kasutuseeliseid ega teenida üüritulu. Faktilised asjaolud ei kinnita hagejal kahju tekkimist kostja süül ning seega puudub kostja süü vastutuse alusena VÕS § 1050 mõttes. Kostja on seisukohal, et juhul, kui kohus ei nõustu tema vastuväidetega hagile, tuleks väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada. Kostja kasutas eluruumi Lohusalu ridaelamus heas usus 05.08.2002.a sõlmitud üürilepingu alusel. Ta ei oma juriidilist haridust ega teadmisi, Hageja nõue on osaliselt aegunud 16-kuulise perioodi osas alates septembrist 2003.a kuni detsember 2004.a (kaasa arvatud). Hageja nõue ei tekkinud ühekorraga, vaid osade kaupa igakuiselt ja iga osanõue aegus iseseisvalt aegumistähtaja möödumisel. Hageja ei esitanud õigeaegselt kohtusse avaldust nõude suurendamiseks. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi. Hageja omandas LK kinnistu 2003.a. veebruaris. Väidetavast kahjust ja kahju tekitajast oli hageja teadlik hiljemalt 2003.a. mais, kui hageja volitusel tegutsev ridaelamute uus haldaja, OÜ BK saatis kostjale ja teistele ridaelamute üürnikele kirja koos uue üürilepingu projektiga. Kirjas nõudis hageja uue üürilepingu sõlmimist ja üüri tasumist 4000 krooni tasumist igas kuus. Kostja ega teised üürnikud ei olnud nõus uusi üürilepinguid sõlmima, kuna uue üürilepingu tingimused olid üürnike jaoks tunduvalt ebasoodsamad võrreldes üürnike poolt 2002.a augustis sõlmitud üürilepingute tingimustega. 2003.a suvel hakkas hageja saatma kostjale ja teistele üürnikele arveid, milles nõudis alusetu rikastumise korras saadu tagastamist seoses eluruumi kasutamisega summas 4000 krooni iga kuu eest. Ühes kuus väidetavalt tekitatud kahjust sai hageja teada hiljemalt järgmise kuu esimeseks kuupäevaks, nimetatud asjaolu tõendavad hageja poolt esitatud arved vaadeldavast perioodist, millelt nähtub, et jooksva kuu eest esitas hageja kostjale tasumise nõude alati sama kuu viimasel kuupäeval. Tulenevalt sellest leiab kostja, et 09. jaanuariks 2008.a, s.o. hageja poolt nõude suurendamise avalduse kohtule esitamise päevaks, olid perioodi september 2003 – detsember 2004 osas hageja nõuded aegunud. Kokku moodustavad aegunud nõuded 16 kuud x 4000 krooni = 64 000.- krooni ehk 4090,35 eurot. TsÜS § 143 alusel taotleb kostja aegumise kohaldamist. Hageja nõude osalise või täieliku rahuldamise korral palub kostja lähtudes TsMS § 445 lg-st 1 ajatada väljamõistetava summa tasumine võrdsete osadena vähemalt 3-aastasele perioodile, kuna kiiremini ei ole kostja suuteline väljamõistetavat summat tasuma. Kostja ainuke sissetulek on töötasu 251, 35 eurot kuus, ta on lesk, tema ülalpidamisel on üks gümnaasiumis õppiv laps. Kinnis- või registrisse kandmisele kuuluvat vallasvara tal ei ole.

2-03-554 - 31.03.1998.a sõlmisid Riigikantselei ja osaühing D tähtajalise rendilepingu, millega anti osaühingule D rendile LK hooned, sh ridaelamu nr 10 (I kd lk 16-30); - 05.08.2002.a sõlmisid osaühing D ja kostja tähtajalise üürilepingu, millega anti kostjale üürile ridaelamus nr 10 asuv eluruum nr 3 ( I kd lk 48-50); - 13.02.2003.a sõlmis RK Aktsiaselts hagejaga notariaalselt tõestatud müügilepingu, mille alusel hageja omandas LK kinnistu ning 31.03.1998.a rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused läksid üle hagejale ( I kd lk 7-25); - 02.04.2003.a esitas hageja osaühingule D rendilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, sest osaühing D rikkus lepingut (I kd lk 43-44). Akt koostati 29.04.2003.a ( I kd lk 45-46); - 09.05.2003.a tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida üürileping üüritasuga 4000 krooni kuus või vabastada eluruum alates 15.05.2003.a.; - kostja ei sõlminud üürilepingut; - kostjal ei olnud alates 29.04.2003.a õiguslikku alust vallata ja kasutada hagejale kuuluvas ridaelamuboksis nr 10 asuvat eluruumi nr 3; - kostja vabastas hagejale kuuluva asja ehk ridaelamuboksis nr 10 asuva eluruumi nr 3 26.06.2009.a. Võõra asja ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju eest vastutab ebaseaduslik valdaja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada VÕS §-des 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel on lähtekohaks kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS 53. peatüki 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Võõra vara ebaseadusliku valduse korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 13.06.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-164-05, p-d 15, 16 ja 19 ning 30.11.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p-d 23 ja 28). Kaotatud kasutuseeliste arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-64-05, p 16). Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on vaja hinnata esmalt, kas kostja tegu või tegevusetus on toonud kaasa kahjuliku tagajärje, st kahju tekkimise hagejal. Nimetatud põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb VÕS § 127 lg 4 alusel kontrollida, kas kostjale etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks jäänud ära kahjuliku tagajärje tekkimine hagejal ning juhul, kui ette heidetakse tegevusetust, tuleb hinnata seda, kas hageja poolt soovitud kostjate tegutsemise korral oleks kahju tekkinud. Seejuures peaks kostjatel lasuma kohustus teatava teo tegemiseks, mis oleks kahjuliku tagajärje ära hoidnud või selle tagajärgi leevendanud. Kuivõrd käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostjate teo või tegevusetuse ning hagejal varalise kahju tekkimisega.

2-03-554 Hageja palub hüvitada talle kahjuna saamata jäänud üüritulu 4000 krooni kuus kostjal ajavahemiku mai 2003.a kuni september 2007.a eest summas 205 000 krooni (vt nõude arvestus II kd lk 3-4 ja arved II kd lk 5-54). VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses. Riigikohus on 19.11.2008.a tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08 tehtud otsuse p-s 12 osutanud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Samuti on Riigikohus selgitanud, et saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks (vt Riigikohtu 19.10.1999.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-99). TsÜS § 62 lg-s 1 sätestatud kasutuseelise, samuti saamata jäänud tulu hüvitamist on Riigikohus analüüsinud lähemalt ka 19.05.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09 tehtud otsuse p-des 14 ja 15. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejal oli kavatsus ja võimalus saada üüritulu, kui kostja ei oleks hageja valdust rikkunud. Selleks oli hageja 25.04.2003.a sõlminud OÜ-ga BK halduslepingu nr 48 ( II kd lk 179-180) ja selle lisana väljastati OÜ-le BK volikiri ( I kd lk 47), millega volitati OÜ-d BK sõlmima LK kinnistu või selle osade kohta kasutuslepinguid. Eluruumide välja üürimiseks on korduvalt avaldatud kuulutusi kinnisvaraportaalides, mis on tõendatud kuulutuste avaldamise eest tasumiseks esitatud arvetega 31.05.2004.a ( II kd lk 189), 30.06.2005.a ( II kd lk 190), 28.08.2006.a ( II kd lk 191) ja 29.09.2006.a (II kd lk 192). OÜ BK on tellinud augustis 2006.a OÜ-lt R plakati ridaelamubokside üürile andmise kohta, mida tõendab 31.08.2006.a arve ( II kd lk 193). Plakat paigutati territooriumi sissepääsu juurde. Plakati metallkonstruktsioonid valmistati K OÜ poolt ja seda tõendab 07.09.2006.a arve ( II kd lk 194). Eeltoodust järeldub, et hageja on kandnud asja üürimise soovi realiseerimiseks kulusid. Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud allüürilepingutega 12.02.2008.a nr 36/08 ( III kd lk 69-74), 02.09.2008.a nr 198/08 (III kd lk 75-80), et üürile anti boks nr 10-1 ja 10-6, allüürilepingutega nr 162/08, nr 118/07, nr 66/09, 134/09, 119/10 (III kd lk 81-98) on hageja tõendanud, et ta on ka andnud ruume lühiajaliseks kasutamiseks. Sõltumata sellest, et osa lepinguid olid tähtajatud (nr 36/08, 162/08 ja 198/08) ja osa lepinguid sõlmitud lühiajaliselt ( nr 118/07; 66/09 üks kuu), sh eluruumide kasutamiseks üksnes suvekuudel, ei muuda kohtu arvates lepingu tähtaeg olematuks asjaolu, et hageja on saanud reaalselt oma vara välja üürida. Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on hageja tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta soovis talle kuuluval kinnisasjal asuvaid ruume üürile anda ja saada nende kasutamise eest tasu. Tulenevalt sellest leiab kohus, et kostja, vallates hageja asja (ridaelamuboksis nr 10 asuvat eluruumi nr 4) õigusliku aluseta tasuta alates maist 2003.a kuni septembrini 2007.a (kaasa arvatud), on põhjustanud hagejale kahju. Hageja kahjuks on VÕS § 128 lg 2 ja TsÜS § 62 lg 1 järgi kostja ebaseadusliku valduse tõttu hageja kaotatud kasutuseelised ning kohus leiab, et kaotatud kasutuseelised - kahju on vahetus põhjuslikus seoses kostja poolt hageja valduse lubamatu rikkumisega. Kuna hagejal tekkis kostja poolt õigusliku aluseta ja tasuta hageja valdusõiguse rikkumisega kahju, siis on hagejal seetõttu saamata jäänud kasutuseeliste näol kahju tekkinud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastaselt. Eeltoodust tulenevalt on kostja oma õigusvastase käitumisega tekitanud hagejale kahju. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS 53. peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi (VÕS § 1050 lg 2).

2-03-554 Kostja leiab, et kuna ta on juriidilise hariduseta, siis ei saa temalt nõuda ka eluruumi kasutamisega seotud õiguslikele aspektidele pädeva hinnangu andmist. Kohus sellise väitega ei nõustu. Asjaolu, et asja kasutamise õigusliku aluse osas oli vaidlus, ei vabasta kostjaid automaatselt kahju hüvitamise kohustusest. Tähtsust omab asjaolu, kas õigusrikkumine oli süüline, mitte aga see, kas kahju õigusvastane põhjustaja tahtis subjektiivselt tekitada põhjusliku seose alusel hüvitamisele kuuluvat kahju või kas ta oli selles osas hooletu. Arvestades seda, et kostja kasutas eluruumi OÜ D sõlmitud lepinguga tasu eest, pidanuks ta teadma ja üüri tasudes aru saama, et teisele isikule kuuluva asja valdamise ja kasutamise eest tuleb maksta tasu. Üürilepingu lõppemisel ei olnud kostja nõus sõlmima uut üürilepingut ega vabastama eluruumi, vaid jätkas hagejale kuuluva asja valdamist ja kasutamist alates maist 2003.a tasuta. Hageja saatis kostjale arveid. Saades neid arveid, pidi kostja aru saama, et eluruumi kasutamine pärast 29.04.2003.a ei ole tasuta lubatav ja ta tekitab oma tegevusega hagejale kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja asja tasuta kasutamisel ei järginud kostja käibes ettenähtud vajalikku hoolt ja objektiivsete hoolsusnormide rikkumine kostja poolt ei saa olla subjektiivselt vabandatav, mistõttu on kostja süüdi ja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Järgnevalt hindab kohus tekkinud varalise kahju suurust. Kasutuseeliste väärtuse määramisel on hageja tuginenud UMKOÜ ekspertarvamusele nr XXX ja selle täiendusele nr XXX, mille järgi olid XXX külas asuvate ridaelamubokside üürihinnad järgmised: 2003.a aastaringselt ca 3000 krooni ja suveperioodil ca 4500 krooni kuus, 2004.a aastaringselt ca 3300 krooni ja suveperioodil ca 4800 krooni kuus, 2005.a aastaringselt ca 3500 krooni ja suveperioodil ca 5300 krooni kuus, 2006.a aastaringselt ca 3800 krooni ja suveperioodil ca 5800 krooni kuus ning 2007.a aastaringselt ca 4000 krooni ja suveperioodil ca 6000 krooni kuus. Toodud üürimääradele lisanduvad tasud kommunaalteenuste, vee ja elektri eest. Samuti tugineb hageja tema ja tema poolt volitatud isikute poolt sõlmitud lepingutele (III kd lk 69-98). Lisaks eeltoodule tugineb hageja kasutuseeliste väärtuse määramisel tsiviilasjades nr 2-03-555 ja nr 2-03-566 kohtu tellimusel koostatud PK OÜ eksperthinnangutele nr XXX(III kd lk 13-28) ja nr 1759/129H (III kd lk 29-43). Kostja poolt esitatud AT K OÜ ekspertiisiakti nr 7540/07 ( II kd lk 96-123) järgi on üüri suuruseks perioodil 01.05.2003.a - 31.01.2004.a 1149 krooni kuus, perioodil 01.02.2004.a 31.01.2005.a 1070 krooni kuus, perioodil 01.02.2005.a - 31.01.2006.a 1386 krooni kuus ja perioodil 01.02.2006.a - 31.01.2007.a 1671 krooni kuus. Arvamuse kohaselt sai üüri saamise võimalus olla vaid suveperioodil ning seetõttu tuleb suvel saadud üüritulu jagada kogu aasta peale. Kostja hinnangul tuleb kahju hindamisel lähtuda ainult AT K OÜ eksperdi Toomas Oosalu arvamusest. UMKOÜ arvamus oli tellitud hageja poolt kohtumenetluse alguses ja selle järeldused on ebarealistlikud, mistõttu seda ei saa pidada kostjate arvates usaldusväärseks. Samuti on kostjate arvates PK OÜ arvamus ebapiisavalt põhjendatud. RK OÜ hindajate KT ja KKK hinnangud on antud võimaliku turuüüri suuruse kohta perioodil 01.05.2003.a - 01.01.2007.a ridaelamu bokside nr 10 ja 11 kohta, sh eluruumi kohta, mille suurus on 68,6 m2. Kostja valduses olnud eluruum nr 1 asus ridaelamus nr 10 ja oli üldpinna suurusega kokku 67 m2 (vt üürileping I kd 48-51). Seega on kostja valduses olnud eluruum praktiliselt sama suur, mille kohta on antud eksperthinnangud. Hinnangute kohaselt sõltus eluruumi üüri suurus XXX aastaajast, seejuures on suveperioodil üüri suurus üldjuhul kõrgem kui talveperioodil. Kõike arvestades oli hindajate arvamuste kohaselt kõikide vaidlusaluste aastate lõikes ridaelamuboksides nr 10 ja 11 asuva korteri, mille suuruseks oli ca 68 m2, üür 2500 krooni kuus. AT K OÜ arvamuse kohaselt pole eluruumide väljaüürimine talveperioodil võimalik, kuid seda ei kinnita teised asjas kogutud tõendid. Nimelt oli kostjal endal sõlmitud mitmeks aastaks. so, 05.08.2002.a -05.08.2022.a vaidlusaluse eluruumi kasutamise leping ( I kd lk 48-50) ning RK OÜ arvamustest nähtub, et elamutes on tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon, elektrivarustus, lokaalne küte (boksis, malmradiaatorid), sooja vee varustus on elektriboileri baasil. Seega

2-03-554 kinnitavad kostjaga varem sõlmitud leping ning RK OÜ arvamused asjaolu, et ruume on võimalik üürida välja aastaringselt. UMKOÜ poolt antud arvamus on tellitud hageja poolt ning sellest ei nähtu, millised asjaolud ja lähteandmed on olnud hinnangu aluseks. Võrreldes UMKOÜ arvamust ja selle täiendust, kus üüri suurus oli vaidlusalustel aastatel 3000-6000 krooni, AT Kinnisarabüroo OÜ arvamusega, kus sama asja üür oli 1070-1671 krooni, siis on nendes tõendites toodud üüri suurus oluliselt erinev. Kui arvestada, et AT K OÜ andmeil ei saa ruume aastaringselt välja üürida, mis ei ole teiste tõenditega kinnitust leidnud, ja kuna UMKOÜ arvamusest ei nähtu algandmed, siis leiab kohus, et need hinnangud turuüüri suuruse osas ei ole veenvad. Kohtu arvates ei ole õige võtta kahju suuruse hindamisel aluseks LK kinnistul asuvate ridaelamute kohta teiste isikutega sõlmitud üürilepingutes kokkulepitud üüri ega tasu, mida hageja soovis saada kostjatele tehtud ettepanekus sõlmida uus üürileping. RK OÜ poolt koostatud arvamusest nähtub, et selle andmiseks on kasutatud võrdlevat metoodikat, lähtutud tegelikust olukorrast ja leitud, et üür on vaidlusalustel aastatel 2500 krooni kuus. Kohus leiab, et selline arvamus on veenev ning hinnang turuüüri suuruse kohta jääb tegelikult AT K OÜ ja UMKOÜ arvamustes antud vahemikku ning hinnangud on oma põhjenduste tõttu järeldustes kõige usutavamad ja veenvamad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viidatud RK OÜ hindajate arvamustega nr XXX ja XXX on hageja tõendanud, et üüri suurus sellise elamispinna osas, mida kostja alusetult tasuta valdas, oli perioodil 01.05.2003.a 01.10.2007.a aastaringsel kasutamisel 2500 krooni kuus. Kostja kasutas eluruumi suurusega 67 m2. Kohtule esitatud hageja kasumiaruandest LK kohta (II kd lk 181-186) nähtub, et hageja kandis 2005.a vaidlusaluse territooriumi haldamise ja valdamisega kulusid kogu territooriumi kohta koos käibemaksuga kokku 12 500 krooni (s.o 1041,66 krooni kuus), 2006.a 59 660 krooni (s.o 4971,66 krooni kuus), 2007.a jaanuarist kuni septembrini 94 708,12 krooni (s.o keskmiselt 10 523,12 krooni kuus). Seega olid hageja kulud kostja ebaseaduslikus valduses olnud ridaelamu boksi suurusega 67 m2 kohta 2005.a 109,88 krooni ( 9,15 krooni kuus), 2006.a 524,61 krooni ( 43,71 krooni kuus), 2007.a üheksal kuul 833,04 krooni (92,56 krooni kuus). Kostja ei ole nimetatud kulutustele vastu vaielnud ega tõendanud, et kulutused olid tegelikkuses suuremad. Kostja on küll väitnud, et madal üür oli tingitud üürilepingu eripärast, kuid nimetatud väide on jäänud paljasõnalisteks ja tõendamata. Seega tuleb märgitud kulud 1467,53 krooni hageja saamata jäänud kasutuseeliste ehk kahju hüvitise arvestamisel VÕS § 128 lg 1 ja TsÜS § 62 lg 1 järgi maha arvestada. Kohus käsitleb lõplikku kahju suurust edaspidi, kui on andnud hinnangu kostjate osalise aegumise kohaldamise taotlusele. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kahju hüvitamise nõuded on osaliselt aegunud. Kostja hinnangul on hageja nõue osaliselt aegunud 16-kuulise perioodi osas alates septembrist 2003.a kuni detsember 2004.a (kaasa arvatud) TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kostja taotleb aegumise kohaldamist nõudele summas 64 000 krooni (s.o 16 kuud x 4000 kr) ulatuses. Kostja väidetel pidi hageja iga kuu lõppedes teadlik olema sellest, et kostja on talle tekitanud selle kuu eest kahju, mil ta asja valdas ega hüvitanud selle eest. Eeltoodu alusel sai hageja teada või pidi saama teada hiljemalt 01.10.2003.a talle septembris 2003.a tekitatud kahjust ja vastav nõue aegus 01.10.2006.a. jne kuni 2004.a detsembri kahjunõue aegus 01.01.2008.a. 10.01.2008.a, so nõude suurendamise avalduse kohtule esitamisel, olid nõuded selle september 2003.a kuni detsember 2004.a perioodi osas aegunud. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab, et kahjunõue on viidatud perioodi osas aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi.

Hageja arvates tema nõuded aegunud ei ole. Hageja leiab, et osade kohta tekkiva nõude aegumise puhul on erisättena kohaldatav TsÜS § 154. Alternatiivselt leiab hageja, et aegumine oli TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatunud perioodil 02.11.2004.a – 23.05.2007.a. ning seetõttu algas 2003.a septembris tekkinud kahju hüvitamise tähtaeg 2004.a algusest ja TsÜS § 160 lg 3 järgi jätkus nõude aegumine 24.05.2007.a. Lisaks tugineb hageja alternatiivselt ka TsÜS § 150 lg-le 2, mis sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Järgmisena käsitleb kohus hageja väiteid TsÜS § 160 kohta. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Käesolevas asjas oli menetlus peatatud 02.11.2004.a kuni 23.05.2007.a. Hageja leiab, et tulenevalt TsÜS § 160 lg-st 1 peatus hagi aegumise tähtaeg alates menetluse peatamisest hageja nõuete osas, mida ei olnud nimetatud ajaks veel esitatud. Kohus hageja sellise seisukohaga ei nõustu. Aegumise peatumise hindamisel ei oma tähtsust ainuüksi menetlustähtaegade kohta kehtiv TsMS § 358 lg 1. Menetluse peatamine ei välistanud hagejal sellise uue tekkinud kahjunõude (uue perioodi eest uus nõue) kohtule esitamist. Hageja võis selle nõude esitada ka iseseisva hagina. Aegumise peatumine lõpeb TsÜS § 160 lg 4 järgi kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisel. Kuna menetluse peatamiseks on vajalik kohtumäärus (TsMS § 360 lg 1), tuleb seda tähtaega arvutada nimetatud määruse jõustumisest. TsÜS § 160 lg 1 mõte on peatada aegumine ainult selle nõude osas, mis on kohtule hagiga esitatud. Eeltoodust järeldub, et TsÜS § 160 lg 1 ja lg 4 ei ole kohaldatavad nõuete osas, mida ei ole kohtule hagiga esitatud. Kohtule esitamata nõuete osas jätkub aegumine hoolimata sellest, milliseid menetlustoiminguid on tehtud kohtumenetluses olevate nõuete asjades. Eeltoodud asjaoludel ei ole õige ka hageja seisukoht selles, et käesolevas asjas esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 22.06.2006.a Õige ei ole hageja seisukoht ka selles, tegemist on korduvate kohustuste rikkumisega, mil aegumine hakkab kulgema TsÜS § 154 alusel selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustus muutus sissenõutavaks. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on tegemist deliktist tuleneva igakordse uue kahju nõudega, mis tekib iga kord vaid siis, kui kahju tekitati ning tegemist ei ole oma olemusest sellise TsÜS § 154 sätestatud juba olemasoleva korduva kohustusega. Kuigi kasutuseeliseid sisustatakse kaotatud üüriga, mis on tavaliselt perioodiline, ei ole asja valduse rikkumisel kahju tekkimine sama, mis TsÜS § 154 sätestatud korduv kohustuse rikkumine. Kohtu hinnangul on perioodil september 2003.a kuni detsember 2004.a. kahjunõue 16 kuud x 2500 krooni=40 000 krooni. Hageja väidetel ta sellel perioodil vaidlusaluse territooriumi haldamise ja valdamisega kulusid ei teinud. Seega oli hageja kahju kui kaotatud kasutuseelised sel perioodil 40 000 krooni ja selles osas on hageja nõue aegunud ning tuleb jätta kostja taotlusel TsÜS § 143 alusel rahuldamata. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist perioodil mai 2003.a kuni september 2007.a ( kaasa arvatud). Saamata jäänud üür oli sel perioodil 53 kuud x 2500 krooni= 132 500 krooni ja hageja poolt tehtud kulud sel perioodil 1467,53 krooni. Aegunud perioodil oli üür 40 000 ( 16 x 2500=40 000) krooni, seega aegumata osas on saamata jäänud üür 92 500 krooni. Aegunud perioodil hagejal kulud puudusid, aegumata perioodil kantud kulud oli 1467,53 krooni. Tulenevalt eeltoodust olid hageja kahju aegumata osas VÕS § 128 lg 2 ja TsÜS § 62 lg 1 järgi 92 500 krooni – 1467,53 krooni = 91 032,47 krooni. Hagejale tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1,2 alusel välja mõista hüvitis 91 032,47 krooni ehk 5 818,04 eurot.

2-03-554 Hageja on tuginenud alternatiivselt TsÜS § 150 lg-tes 1 ja 2 sätestatule ka sellele, et tal on nõudeõigus kostja vastu mitte üksnes kahju õigusvastasest tekitamisest, vaid ka alusetust rikastumisest tulenevalt, ning et viimatinimetatud nõudel on autonoomne aegumistähtaeg 10 aastat juhindudes TsÜS § 150 lg-st 3. Hageja tugineb oma väidetes Riigikohtu 02.06.2010.a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10. 05.12.2012.a esitatud menetlusdokumendis täpsustab hageja VÕS § 1037 lg 1 järgi alternatiivse nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja leiab, et kostja hoidis hageja arvel perioodil mai 2003.a kuni faktilise vabastamiseni 26.06.2009.a. kokku kulutusi. Käesolevas menetluses esitatud nõuetega kattub nimetatud perioodist ajavahemik mai 2003.a kuni september 2007.a. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud ruumide kasutamise eest maksma üüri 255,65 EUR (4 000 krooni) kuus ja on nimetatud osas kulutusi hageja arvel kokku hoidnud. Kuivõrd lisaks üürile oleks kostja pidanud kandma kulutusi kommunaalteenustele, siis ei mõjuta nimetatud kulutused kasutuseeliste väärtust. Kui kostja oleks soovinud üürida LK territooriumil tema kasutuses olnud eluruumidega analoogseid eluruume, siis oleks ta pidanud maksma selle eest üüri vähemalt 159,78 eurot (2 500.krooni) kuus. Kostja on käesolevas menetluses esitatud rikkumise perioodil (53 kuud) (159,78x53) hoidnud hageja arvel kokku kulutusi 8 468,34 eurot. Nimetatud summast tuleb arvata maha kostja poolt tasutud 5800.- krooni, s.o. 370,69 eurot. Seega on kostja hoidnud hageja arvel kokku kulutusi vähemalt summas 8097,65 eurot. Kostja arvates on aegunud hageja nõue kostja vastu 16 kuu ulatuses, ehk aegunud on nõuded alates septembrist 2003.a kuni detsembrini 2004.a. Hageja hinnangul on kostja kohustatud andma alusetu rikastumise teel saaduna hagejale välja: a) arvestusega, et kasutuseeliste väärtus on 255,65 eurot (16 x255,65 ): 4090,40 eurot; b) lähtuvalt UMKOÜ hinnangus toodud erinevatest üüriväärtustest aastate lõikes: 2003.aasta 4 kuu eest 766,92 eurot (11 999,69 krooni); 2004.aasta 11 kuu eest 2319,99 eurot (36 300 krooni); c) lähtuvalt eksperthinnangutes nr XXX ja nr XXXt oodust: 2556,48 eurot (16x2500=40 000 krooni). Kohtu hinnangul on hageja eeltoodud nõue põhjendatud. TsÜS § 150 lg 2 sätestab, et kui lg 1 alusel on hageja kahjunõue aegunud, siis on kahju hüvitama kohustatud isik, kes on õigustatud isiku kulul kahju tekitamise tõttu rikastunud, kohustatud pärast lg 1 sätestatud tähtaja möödumist välja andma saadu alusetu rikastumise järgi. TsÜS § 150 lg 2 annab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kõrvale täiendava nõude ( RK otsus 3-2-1-45-10). Tegemist on õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõudega, mille sisuks on alusetust rikastumisest saadu väljaandmine, kusjuures see nõue tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Selle eeldused on aga samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega, st kohustatud isik peab (erinevalt alusetust rikastumisest tulenevast nõudest) üldjuhul olema käitunud õigusvastaselt ja olema selles ka süüdi, kannatanu aga saanud kahju (VÕS § 1043). Käeoleval juhul tuvastas kohus, et hageja sai perioodil, kui kahjunõue oli aegunud, kahju, mille eest on kostja vastutav. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt välja saadu alusetu rikastumise õiguse ehk VÕS § 1037-1039 järgi kooskõlas TsÜS § 150 lg 2. Sellel nõudel on autonoomne aegumistähtaeg, mis on kümme aastat alates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, st sama pikk kahju hüvitamise nõudemaksimaalse aegumistähtajaga. Kuna kostja tekitas kahju hagejale asja valduse õigusliku ja tasuta kasutamisega 2003. september - detsember 2004.a. (kaasaarvatud, so kahjunõue, mis on aegunud) ja nõue esitati novembris 2012, siis ei ole TsÜS 150 lg 2 ja 3 tulenevalt alusetu rikastumise nõue aegunud. Alusetu rikastumise nõude puhul peab rikkuja valduse rikkumise tõttu maksma hüvitist VÕS § 1037 lg 1 järgi ning alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks on sellisel juhul kasutuseelised TsÜS

2-03-554 § 62 lg 1 järgi. Kasutuseelisteks saab olla kasu, mida kostja sai seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt asja üürima. Ülalviidatud perioodil, so 2003.a. september – 2004.a detsember ( kaasa arvatud) tuvastas kohus, et saamata jäänud üür oli 2500 krooni kuus, kokku 40 000 krooni. Nimetatud väärtuses on kostja hageja arvel seoses hageja asja lubamatu ja tasuta valdamisega viidatud perioodil rikastunud, kuna on hoidnud kokku hageja arvel üüri iga kuu 2500 krooni ning saanud seega kasuna kokkuhoitud üüri näol kasutuseeliseid. Hageja väidetel on kostja tasunud 5800 krooni. Seega on kostja saanud TsÜS § 62 lg 1 järgi kasutuseeliseid hageja arvel kokku 34 200 krooni ehk 2185,78 eurot. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostjalt alusetu rikastumise korras VÕS § 1037-1039, TsÜS § 62 lg 1 ja § 150 lg 2 järgi osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista alusetult rikastumise eest 2185,78 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8003,82 (5818,04 + 2185,78 = 8003,82) eurot ( 125 232,57 krooni). Kostja on palunud väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Põhjusi, mille alusel oleks hüvitise väljamõistmine kostjalt täies ulatuses mõistlikult vastuvõtmatu või ebaõiglane, käesoleval juhul kohtu hinnangul ei esine. Lisaks ei ole kohus kahju hüvitamise nõuet kostja vastu rahuldanud täies ulatuses. Kostja on hagi osalise või täieliku rahuldamise korral taotlenud kohtult TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaldamist. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palub ajatada väljamõistetava summa tasumine võrdsete osadena vähemalt 3-aastasele perioodile, kuna kiiremini ei ole nad suutelised nõuet tasuma. Hageja kostja taotlusega ei nõustunud. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud. Kohtule esitatud OÜ DT tõendist ( III kd lk 120) nähtuvalt on kostja netotöötasu 251, 35 eurot kuus, ta on lesk ning tema ülalpidamisel on üks laps. Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid ja arvestades seda, et hagejaks on äriühing, peab võimalikuks TsMS § 445 lg 1 kohaldamist ning kindlaks tuleb määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg kostja poolt taotletud kolme aasta jooksul nii, et kostja tasub võrdsetes osades vastavalt otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust alates 35 kuu jooksul igakuiselt 222,33 eurot ja viimasel, so 36-ndal kuul 222,27 eurot. Menetluskulud Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §st 3 tuleb käesolevas asjas kohtukulude (menetluskulude) jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldada enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seega on kohtule jäetud õigus kaaluda, kuidas hagi osalise rahuldamise korral jagada kohtukulusid. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud

2-03-554 kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Käesoleval juhul on menetlusosalised taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastaspooltelt. Asja materjalidest nähtuvalt koosnevad hageja kohtukulud hagiavalduse esitamisel oktoobris 2003.a ja nõude suurendamisel jaanuaris 2008.a tasutud riigilõivust kokku summas 11 710 krooni, sellest 60 krooni asja väljanõudmise hagi eest (vt I kd lk 5-6 1460 krooni, II kd lk 55 - 10 250 krooni). Lisaks on hageja aastatel 2008-2012 kandnud kulutusi õigusabile summas 13 413,33 krooni e 857,27 eurot + 1344 eurot ( 21 029,03 krooni), kokku 34 442,36 krooni. Kostja on kandnud õigusabikulusid summas 13 162,40 krooni ehk 841,23 eurot. Kohus rahuldas hagi 61% ulatuses ning hageja kasuks tuleb kostjalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 välja mõista tasutud riigilõivust ( 1400+10250=11650) kahju nõude osas summas 7106,50 krooni e 454,19 eurot. Eluruumi kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude osas lõpetas kohus 09.02.2010.a määrusega menetluse, kuna hageja loobus selles osas hagist seoses kostja poolt eluruumi vabastamisega 26.06.2009.a (II kd lk 207). Selles määruses jättis kohus menetluskulude jaotuse märkimata. Seega tuleb kohtul ka nimetatud nõudega seonduvate menetluskulude osas võtta seisukoht käesolevas lahendis. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult. Hageja on eluruumi väljanõudmise nõudelt tasunud riigilõivu 60 krooni ja kuna kostja vabastas eluruumi peale hagi esitamist, tuleb kohtu hinnangul hageja poolt tasutud riigilõiv 60 krooni jätta kostja kanda. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 7166,50 krooni (458,02 eurot). Hageja kulud õigusabile on 34 442,36 krooni. Kohus peab nimetatud kulutusi ülepaisutatuks ja peab põhjendatuks õigusabikulusid kostjaga võrdväärses summas. TsMS § 61 lg 1 p 1 peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja õigusabi kulude katteks 5% hagi rahuldatud osast, so 6261,63 krooni ( 400,19 eurot). Kostja on taotlenud hagejalt õigusabikulude summas 13 162,40 krooni ehk 841,23 euro väljamõistmist. Lähtudes ülalosundatud TsMS § 61 lg 1 p-st 1 ning arvestades hagi rahuldamata jätmist kostja suhtes 79 950 krooni (39%) ulatuses, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu maksimaalselt 3997,50 krooni e 255,49 eurot. Tasaarvestades hageja ja kostja menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista 602,72 (858,21-255,49 eurot) hageja kasuks.