Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 23.08.2012. a kohtule hagiavalduse Axxxxx Bxxxxxxx vastu laenu ja käenduslepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 23.09.2005. a Beauty Planet OÜ-ga laenulepingu nr 05202005-JI, mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 31 955,82 eurot, intressiga 6 kuu EURIBOR + 4,500% aastas. Laenusaaja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetega. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti kokku 23.09.2015. a. Samal päeval, s.o 23.09.2005. a sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu nr 05-202005-KÄ, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepinguga kokku 517 000 krooni, mis vastab 33 042,32 eurole. Kostja kohustuste täitmise tagamiseks seati hageja kasuks hüpoteek kostja korteriomandilexxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja hageja ütles laenulepingu üles 22.08.2011. a. Pärast laenulepingu ülesütlemist moodustas laenusaaja võlgnevus hageja ees kokku 41 597,66 eurot, seal hulgas tagastamata laenu põhiosa, leppetrahv, viivis leppetrahvi tasumisega viivitamise eest, tagatistasu, viivised tagatistasu tasumisega viivitamise eest, intress ja laenu põhiosa tasumisega viivitamise eest viivis. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus käenduslepinguga võetud kohustuse ulatuses ehk summas 33 042,32 eurot, millest moodustab laenu põhiosa 22 872,68 eurot, intress 3436,22 eurot, leppetrahv 639,12 eurot, tagatistasu 264,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5829,57 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 15. oktoobriks 2012. a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada tema registreeritud elukoha aadressil. Dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus teavitas kostjat tema vastu hagi esitamisest, esitades teate kostja e-posti aadressile. Kostja teatas, et ta ei ela juba kaks aastat Eestis ja soovib saada menetlusdokumente e-posti aadressile elektroonselt. Kohus edastas kostjale kirjaliku vastuse määruse ja hagimaterjalid kostja poolt avaldatud e-posti aadressile 24.09.2012. a. Kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus leiab, et TsMS § 314 lg 7 alusel saab lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks ka kinnitust saamata, kuna need edastati kostja e-posti aadressile kostja nõusolekul. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

2 (4)

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga, kuna on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Hageja Swedbank AS ja Beauty Planet OÜ sõlmisid 23.09.2005. a laenulepingu nr 05202005-JI, mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 31 955,82 eurot, intressiga 6 kuu EURIBOR+4,500% aastas.  Hageja sõlmis kostja xxxxxx Bxxxxxxxxx 23.09.2005. a käenduslepingu nr 05-202005KÄ, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaaja Beauty Planet OÜ-ga laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Käendulepingus lepiti kokku kostja vastutuse maksimumsummaks 517 000 krooni, mis vastab 33 042,32 eurole.  Laenusaaja Beauty Planet OÜ rikkus laenulepingu ja ei tasunud laenu tagasimakseid nõuetekohaselt. Hageja ütles laenulepingu üles 22.08.2011. a. Laenulepingu ülesütlemise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees 41 597,66 eurot, millest 22 872,68 eurot on laenu põhiosa võlg, 639,12 eurot leppetrahv, 288,96 eurot viivis leppetrahvilt, 264,75 eurot Kredex tagatistasu, 182,86 eurot viivis tagatistasult, 3436,22 eurot intress ja 13 913,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenusaaja on laenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist , öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Pooled on laenulepingus kokku leppinud viivise määras 0,150 % päevas. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest

3 (4)

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodu alusel vastutab kostja hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste eest solidaarselt laenusaajaga. Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 on võlausaldajal õigus kohustuste täitmist nõuda nii kõigilt kohustatud isikutelt (solidaarvõlgnikelt) ühiselt kui ka igalt kohustatud isikult eraldi. Kostja vastutuse piirmääraks on käenduslepingus kokku lepitud 33 042,32 eurot. Seega on hageja nõue kostja vastu selles ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 33 042,32 eurot, millest moodustab laenu põhiosa 22 872,68 eurot, intress 3436,22 eurot, leppetrahv 639,12 eurot, tagatistasu 264,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5829,57 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ning palus kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 850 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.