Osaühingu TALAVIK hagi M G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Osaühingu TALAVIK apellatsioonkaebus eurot, M G apellatsioonkaebus 1672,18 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M G ja Osaühingu TALAVIK apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Osaühing TALAVIK (registrikood 10363117, asukoht Sikupilli 6, Tallinn), esindaja advokaat KalleKaspar Sepper; Kostja M G (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Aavik.
Menetlusosalised ja nende esindajad
450,57
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.03.2012 otsus osaliselt viivise välja mõistmist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Välja mõista M G käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga viivis kokku 535,11 eurot ning edasi VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s sätestatud määras protsendina võttes aluseks tasumata põhivõlgnevuse summa kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Põhivõlgnevuse väljamõistmise osas jätta Harju Maakohtu 19.03.2012 otsus muutmata.
4.Hageja apellatsioonkaebus rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Tagastada Osaühingule TALAVIK apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 25,57 eurot arveldusarvele nr 221015709476. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud M G kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hageja nõue
1.22.07.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult kostjalt 25 910,35 krooni saamiseks. Kuivõrd võlgnik vaidles avaldusele vastu, anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.05.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevus ja viivis.
2.Kostjale kuulub korteriomand xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxx). Elamu aadressiga xxxxxxxxxxx valitsejaks on üldkoosoleku otsuse alusel määratud hageja. Kostja haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on 17.05.2010 seisuga 26 163,90 krooni. Vastavalt Kaupmehe tn 4 elamu korteriomanike 31.08.2004 üldkoosoleku protokollile otsustati volitada hagejat rakendama tähtaegade kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks korteriomanikele maksete määramisel viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata majanduskulude ja kommunaalmaksete summast. Vastavalt TsMS §-le 367 taotleb hageja kostjalt viivise summas 0,15% päevas väljamõistmist kuni kostjapoolse võlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Hageja on ka käesoleval ajal elamu valitsejaks. Lepingutest ja kommunaalteenuste arvetest nähtub, et AS Tallinna Vesi, Ragn-Sells AS ja AS Eesti Energia on arved esitanud just Kaupmehe 4 elamu poolt tarbitud teenuste eest. Kuna hageja on Kaupmehe 4 elamu valitseja, siis on loomulik, et arved on adresseeritud hagejale. Hageja raamatupidamise arvestusest nähtub kostja summaarne võlgnevus kommunaalteenuste eest. Võlgnevust on arvestatud juba alates juulist 2007.a kuni juunini 2011.a ning antud perioodi eest on kostja võlgnevus kommunaalteenuste eest 2341,22 eurot. Kostja võlgnevused kuude kaupa on arvestatud, võttes arvesse Kaupmehe 4 korteriomanike ühisusele esitatud kommunaalteenuste arveid. Kaupmehe 4 elamu üldpind on 2974,60 m2, millest elanike kasutuses on 2428 m2 ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kasutuses 546,60 m2, kes maksab eraldi kütte, energia, vee ja prügiveo eest. Prügiveo osas on erandiks Tallinna Kesklinna Valitsuse üürniku OÜ Fertilitas valduses olev 200,30 m2, mis läheb prügiveo osas elanikega ühte arvestusse. Seega jagatakse Kaupmehe 4 korteriomanike ühisusele esitatud prügiveo arve summa 2628,30-ga ning saadakse koefitsient, mis korrutatakse iga konkreetse korteriomaniku kasutuses oleva korteri pindalaga ning saadakse summa, mida iga korteriomanik on kohustatud kommunaalteenuste eest tasuma. Üldelektri osas esitatavad Eesti Energia AS-i arved jagatakse 2428-ga, kuna Tallinna Kesklinna Valitsuse kasutuses oleval pinnal on maja üldisest elektriarvestist eraldi arvesti ning antud pinna osas esitab AS Eesti Energia eraldi arve. Maja ekspluatatsiooni- ja remondikulude jaotamisel võetakse aluseks maja üldpind. Tulenevalt asjaolust, et kostja poolt tasumata kommunaalteenuste eest on kommunaalteenuste osutajatele tasutud Kaupmehe 4 korteriomanike ühisuse remondifondi kogutud vahenditest, kuhu
korteriomanikud ja Tallinna Kesklinna Valitsus teevad makseid vastavalt nende käsutuses oleva korteri ruutmeetrite arvule, on igal korteriomanikul ja Tallinna Kesklinna Valitsejal kostja vastu nõue, mis vastab iga konkreetse korteriomaniku korteri ruutmeetrite arvu ja summa, mis saadakse kostja võlgnevuse summa jagamisel kostjale kuuluva korteri ruutmeetrite arv 59,60 m2, korrutisele. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hagejal ei olnud õigust enda nimel kostja vastu hagi esitada, siis on see õigus läbi nõude loovutamise hagejal tekkinud. Menetlusõiguslikult on nõude hagejale loovutamise näol tegemist hagi aluse muutmisega, milleks hagejal TsMS § 206 lg 1 alusel õigus on. Võttes arvesse asjaolusid, et käesoleval juhul on hagi esemeks olev nõue kostja poolt täitemenetluses täidetud, et nõue on tõendatud ja reaalne ning et asja lahendamine käesolevas menetluses on ilmselt kiirem ja säästlikum, selle asemel, et jätta hagi rahuldamata, kohustada hagejat tagastama täitemenetluse teel saadu ning põhjustada sellega täiendava hagimenetluse algatamine Kaupmehe 4 elanike poolt, peab kohus ainuüksi menetlusökonoomika printsiibist lähtuvalt nõustuma hagi muutmisega. Kui kohus siiski leiab, et ta hagejapoolse hagi aluse muutmisega ei nõustu ning jätab hagi selle tõttu rahuldamata, palub hageja kohtul tasaarvestada hageja (loovutatud) nõue kostja nõudega käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsuse alusel tasutud summa tagastamise nõudega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 42 525,70 krooni, millest põhivõlgnevus on 26 163,90 krooni ja viivis seisuga 01.05.2010 16 361,80 krooni, lisaks viivise alates 01.05.2010 kuni põhivõlgnevuse reaalse tasumiseni 0,15% tasumata põhisummalt päevas, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ka hageja poolt kantud kulutused õigusabile. 14.10.2010 esitas hageja kohtutäitur Arvi Pinkile avalduse täitemenetluse algatamiseks ning kostja poolt on kohtutäituri vahendusel tasutud hagejale 65 609,76 krooni. 27.01.2012 esitas hageja viivisearvestuse selle kohta, milline oleks kostja viivisevõlgnevus juhul, kui kohus kostja üldkoosoleku otsusega määratud 0,15%-list viivist ei arvesta ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivis.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostjal pole võlgnevust, mida hageja soovib välja mõista. Tsiviilasjas puuduvad tõendid, mis tõendaksid kostja võlgnevust. Viivise ja selle määra osas ei ole kostja hagejaga kokkuleppeid sõlminud. Üldkoosoleku otsuse alusel ei ole viivise määr kohalduv. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtki kokkulepet või ühistu nõuet tõendavat dokumenti. Ebaselge on, millest on hageja arvates võlg tekkinud ja kuidas on hageja arvutanud hagiavalduses märgitud võlgnevuse. Korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva korteriomandiosa suurusega. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttele kuulub kostjale 596/29746 mõttelist osa 2505 m2 suurusest kinnistust, millest elamumaa moodustab 80% ja ärimaa 20%. Hageja peaks oma nõude tõendamiseks tooma täpselt kaasomandi üldised majandamise kulutused ning esitama need võrdeliselt kostjale kuuluva kaasomandi suurusega, samuti ka ärimaa kasutamisest saadud tulud. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtki dokumenti, mis tõendaks, et tal on olemas kõigi korteriomanike volitused asja ajamiseks kostja vastu. Hageja seisukoht, et tal on tekkinud hagi esitamise õigus seeläbi, et korteriomanikud on loovutanud talle oma nõuded, on arusaamatu. Kostjale pole teada, et ühelgi teisel Kaupmehe 4 korteriomanikul oleks nõudeid tema vastu. Keegi ei ole
kunagi esitanud talle ühtki nõuet. Ebaselge on, milliste arvutuste alusel on saadud oletatavad nõude kostja vastu, milliste loovutamisest on kostjale teatatud. Teadmata on, kes on need isikud, kes on väidetavalt loovutanud mingisuguseid nõudeid kostja vastu. Ebaselge on, millal oletatav nõue on loovutatud. Kõik oletatavate nõuete loovutamise teated on dateeritud juuni-juuli 2011.a, mitte aga hagi esitamise kuupäevaga 17.05.2010. Seega ei ole hagejal hagi esitamise kuupäeva seisuga olnud mingit nõuet kostja vastu, mille tõttu on kostja rahalised vahendid hageja käsutuses ebaseaduslikult. Esitatud nõuete loovutamise teated ei tõenda hageja nõuet kostja vastu. Hagejal puuduvad mõjuvad põhjused hagi muutmiseks käesolevas staadiumis. Lisaks on nõuded 2007-2008 eest aegunud. Maakohtu otsus
8.19.03.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1672,18 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1672,18 eurot) alates 01.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
9.Vaidlust ei ole, et kostjale kuulub korteriomand Kaupmehe tn 4 (registriosa nr 10107601). KOS § 8 lg-st 1 ja §-st 9 tulenevalt tekib korteriomanike ühisus automaatselt kinnisasja korteriomanditeks jagamisega ning kehtib kuni korteriühistu moodustamiseni, korteriomanike eraldi otsus ühisuse moodustamiseks ei ole vajalik. Koosoleku pädevuses on valida valitseja ning kinnitada majanduskava. KOS § 8 lg 3 järgi tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, mis kehtib ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. Nii on korteriühisuses tehtud korteriomanike otsused kostjale kohustuslikud. Samuti sätestab KOS § 13 lg 1, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
10.31.08.2004 elamu Kaupmehe 4 teistkordne üldkoosolek otsustas määrata elamu Kaupmehe 4 valitsejaks tähtajaga üks aasta hageja, kinnitada eelolevaks majandusaastaks majanduskava tariifiga 3,45 krooni/m2 ja remondifondi tariifiks 3,50 krooni/m2, volitada valitsejat rakendama tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks korteriomanikele maksete määramisel viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata majanduskulude ja kommunaalmaksete summast alates tasumise kuu järgmise kuu esimesest kuupäevast, otsustati jaotada majasisese veemõõtja näidu ja korterisiseste veemõõtjate näitude summa vahel tekkinud vahe korteriomanike vahel proportsionaalselt korterite üldpinnale otsustati kinnitada kord, mille kohaselt korteriomanikule, kes ei ole kaks kuud järjest esitanud veemõõturite näitusid, esitada tasumiseks vee ülekulu (ehk vahe elamu üldveemõõturi ja korterisiseste veemõõturite summa vahel). 20.03.2007 elamu Kaupmehe 4 üldkoosolek otsustas kinnitada hageja aruande majandusaasta eest perioodil 01.01.2006-01.01.2007, määrata elamu Kaupmehe 4 valitsejaks tähtajaga kaks aastat hageja, kinnitada eelolevaks majandusaastaks elamu Kaupmehe 4 majanduskava tariifiga 4,60 krooni/m2, kinnitada eelolevaks majandusaasta remondifondi tariifiks talvel (muudatusteta), suvel +2 krooni/m2. 04.03.2008 elamu Kaupmehe 4 üldkoosolek otsustas kinnitada hageja aruande majandusaasta eest perioodil 01.01.2007-01.02.2008, kinnitada eelolevaks majandusaastaks elamu Kaupmehe 4 majandustariifiga 5,60 krooni/m2, kinnitada remondifondi tariifiks suvel 6 krooni, talvel 4 krooni. 31.03.2009 elamu Kaupmehe 4 teistkordne üldkoosolek otsustas kinnitada hageja aruande majandusaasta eest perioodil 01.02.2008-01.03.2009, määrata elamu Kaupmehe 4 valitsejaks tähtajaga kolm aastat hageja, kinnitada eelolevaks majandusaastaks elamu Kaupmehe 4
11.Seega oli hageja elamu Kaupmehe 4 valitseja vaidlusalusel perioodil (s.o juulist 2007.a kuni 01.05.2010) ja ka käesoleval ajal. KOS kohaselt peaksid kortermaja majandamise lepingud olema sõlmitud selliselt, et lepingu sõlmib ühelt poolt teenuse osutaja (soojaettevõtja, veeettevõtja, prügiveoettevõtja, jne) ja teiselt poolt on sellise lepingu pooleks kõik vastava kinnisasja korteriomanikud. Korteriomanike nimel sõlmib lepingu valitseja. Selliselt sõlmitud leping tekitab õigused ja kohustused kõikidele korteriomanikele. Kaupmehe 4 elamu valitseja hageja on vastavad lepingud sõlminud. Esitatud tõenditega – kostjale esitatud arvetega (II tlk 6-10, 12-13, 15-16, 18, 20-22, 2425, 27, 29-38, 40-41, 43-61) ning elamu Kaupmehe 4 üldkoosoleku otsustega ja üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavadega – on hageja nõue tõendatud. Kostjale esitatud arvete aluseks on tasutud arved Ragn-Sells AS-le, Eesti Energia AS-le, AS-le Tallinna Vesi (I tlk 151-222, II tlk 1-104). Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud korteriomanike üldkoosoleku otsuste ja majanduskava kohaselt.
12.Et valitseja saaks kohtusse korteriomanike eest nõude esitada peaks olema lisaks valitsejaks nimetamise otsusele ka korteriomanike otsus selle kohta, et valitseja on õigustatud nõudeid kohtulikult maksma panema. Asja materjalidest ei nähtu, et selline otsus oleks Kaupmehe 4 elamu korteriomanike poolt vastu võetud. Hageja esitas kohtule teiste korteriomanike (III tlk 68-72) teated nõuete loovutamise kohta (nõude suurus vastavalt loovutajale kuuluva korteri suurusega) hagejale, milles loovutaja teatas, et ta on loovutanud hagejale kui nõudeõiguse saajale kõik oma nõuded (sh kõrvalkohustustest tulenevad nõuded) kostja vastu, mis tulenevad kostja kui korteri asukohaga Kaupmehe tn 4-17, Tallinn omaniku kohustusest tasuda korteriga seonduvate hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Seisuga 01.06.2011 on kostja hooldus- ja kommunaalteenuste kogu põhivõlgnevus 2341,22 eurot. Kostja leiab, et ei ole ühtegi tõendit, et nõude loovutajad oleksid kostja eest makseid teinud. VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 alusel võib võlausaldaja oma nõude sõltumata võlgniku nõusolekust anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Majandamiskulude võlgnevuse nõue ei ole selline nõue, mille suhtes kehtib VÕS § 166 lg-s 1 sätestatud loovutamise piirangud. Lisaks sätestab VÕS § 165, et loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Hageja märkis, et kohustus teenuse osutajate ees on näha arvetest, kostja võlgnevus tasuti reservfondist. Kostja vaidles sellele vastu. Reservfondi arvelt kostja võlgnevuse tasumine ei ole kohtus kinnitust leidnud. Kohus leidis, et majandamiskulude võlgnevuse nõue 01.07.2007 kuni 01.05.2010 on piisavalt määratletav ning loovutamise seisukohalt ei ole oluline, et teised korteriomanikud oleksid nõude kostja eest tasunud. Kostja väidab, et ei ole varem arveid saanud. Hageja väitel pandi arved vastavalt tavale postkasti. Asja materjalide kohaselt sai kostja arved kätte 05.12.2011. Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Eelnevast tulenevalt oli hagejal kostja vastu nõudeõigus ning kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja majanduskulude võlgnevuse 26 163,90 krooni.
13.Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude summas 16 361,80 krooni. Kohus leidis, et hageja on ebaõigesti viivise väljamõistmise nõudes tuginenud korteriomanike 31.08.2004 üldkoosoleku otsusele, millega otsustati anda valitsejale õigus nõuda tähtajaks tasumata summadelt viivist 0,15 % päevas. Vastavalt KOS § 15 lg-le 3 võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiridesse. Otsustus seaduses sätestatud viivise määrast kõrgema määra rakendamise kohta väljub tavapärase valitsemise piiridest ning eeldab seetõttu kaasomanike kokkulepet, kuid antud juhul selline kokkulepe kaasomanike vahel
puudub. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1672,18 eurot). Kuigi arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata, siis esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt majandamiskulude tasumist ning hageja ei ole kummutanud kostja väidet, et arved majandamiskulude tasumise kohta sai kostja kätte 05.12.2011. Hageja esitatud arvetel on märgitud arve tasumise kuupäevaks kuu viimane päev. Sellest pidi kostja aru saama, et hageja nõuab majandamiskulude võlgnevuse tasumist ja kohustus oleks tulnud täita hiljemalt kuu viimasel päeval, s.o 31.12.2011. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 01.01.2012.
14.TsÜS § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja leidis, et nõuded 2007-2008.a eest on aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 3 alusel kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mis õigustatud isik võib arve esitada. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid perioodi juuli 2007.a kuni 01.05.2010 eest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, siis algab nõude aegumine kulgema 2007.a arvete osas vastavalt 01.01.2008 kell 00.00 ja lõpeb TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31.12.2010 kell 24.00. 2008.a arvete osas algas nõude aegumine kulgema 01.01.2009 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2011 kell 24.00. Hageja esitas kohtule hagi 26.04.2010, seega ei ole hagi 2007-2008 arvete osas aegunud.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus pidas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
16.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja viivisenõue, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis protsendina (s.o EKP intress + 7% aastas) alates 01.07.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Väite, mille kohaselt ei ole kostja väidetavalt arveid kätte saanud, esitas kostja alles asjas peetud viimasel kohtuistungil paljasõnalisena ning hagejal puudus võimalus selles menetlusfaasis asuda täiendavate tõenditega tõendama kostjale arvete kättetoimetamist. Käesoleval juhul tuleneb kostjalt nõutav põhivõlgnevus kostjale kuuluva korteri majapidamiskuludest ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja ei teadnud põhivõlgnevuse olemasolust ning et viivise kohaldamine enne, kui kostjat on tõendatult võlgnevusest teavitatud, ei ole võimalik. Kostja tasub oma kommunaalkulusid vaid kohtulahendite alusel ning selline kostja käitumine on selgelt pahausklik. Kuivõrd kostja suhtes on ka varasemalt tehtud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-07-25592, mille alusel on kostja oma tolleaegse kommunaalteenuste võlgnevuse tasunud, oleks kostja pidanud olema teadlik asjaolust, et temale kuuluva korteriga kaasnevad igakuiselt kulud, mis kuuluvad tasumisele.
18.Ei ole võimalik ega seaduspärane jätta kostjalt seadusjärgne viivis välja mõistmata viitega, justkui kostja ei teadnud oma kohustuste olemasolust. Kostjale edastati igakuiselt kommunaalteenuste arved korrektselt nagu ka kõigile teistele majaelanikele, kellel erinevalt kostjast probleeme arvete kättesaamisega ei ole esinenud. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt asjaolust, et lisaks asjaolule, et kohustuse täitmise tähtpäev oli kindlaks määratud kostjale esitatud arvetes, tulenes igakuine kommunaalkulude tasumise kohustus ka võlasuhte olemusest, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks alles arvete väidetavast kättesaamisest käesoleva menetluse raames.
19.VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-07). Maakohtu seisukoht, et seadusjärgset viivist saab võlgnevuselt asuda arvestama alles alates 01.01.2012, ei ole põhjendatud, sest kostja sai tema vastu suunatud ja käesolevaga ka maakohtu poolt tunnustatud nõudest teada hiljemalt 22.10.2010. Seega oleks maakohus pidanud välja mõistma seadusjärgse viivise minimaalselt alates 01.11.2010. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-05 märkinud, et viivist saab nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest arvates. Käesoleval juhul rahuldas kohus hagejale loovutatud nõude, mis tulenes kostja kohustusest Kaupmehe 4 majaelanike ees, mis tekkis pikema perioodi jooksul. Maakohus ei ole põhjendanud, millisele õigusaktile tuginedes on ta asunud seisukohale, et viivise kohaldamine on võimalik alates arvete kostjale kättetoimetamisest ning seega on arusaamatu, millisele õigusaktile on maakohus oma otsuse rajanud. Maakohtu menetlusõigusnormide rikkumine asjas esitatud tõendite hindamisel ja otsuse põhjendamisel on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi, sest lisaks menetlusõigusnormide rikkumisele (üllatav kohtuotsus seoses viivisenõudega) on maakohus vääralt kohaldanud ka materiaalõigusnormi ning ekslikult leidnud, et seadusjärgse viivise väljamõistmine on sõltuvuses arve kättetoimetamise tõendamisest. Kostja apellatsioonkaebus
20.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.TsMS § 376 sätestab hagi muutmise võimaluse ja lõike 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja esitas hagi muutmisele vastuväite. Hageja ei ole esitanud andmeid mõjuva põhjuse esinemise kohta, mis võiks anda õiguse hagi muutmiseks. Seega on kohus rikkunud TsMS § 376 sätteid, nõustudes hagi muutmisega ilma et hageja oleks esitanud hagi muutmiseks vajalikku mõjuvat põhjust.
22.Lisaks on hageja poolt esitatud nõude loovutamise teadetes kõik nõuded fikseeritud täissummas (€ 44, € 55 jne), selgituseta millest nimetatud nõue koosneb. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks loovutatud nõude alust ja suurust. Kohus tunnistas, et kostja väide, et hageja võlgnevus tasuti mingist arusaamatust reservfondist, on paljasõnaline ja et reservfondi arvelt kostja võlgnevuse tasumine ei ole kinnitust leidnud. Kohus on ebaõigesti leidnud, et majandamiskulude võlgnevuse nõue perioodi 01.07.2007-01.05.2010 eest on piisavalt määratletav ning loovutamise seisukohalt ei ole oluline, et teised korteriomanikud oleksid nõude kostja eest tasunud. Sellise kohtu käsitlusega ei saa nõustuda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-38-11 leidnud, et juhul, kui korteriomanikud on sõlminud teenuste osutamise lepingud teenuse pakkujaga ühiselt ise või valitseja kõigi korteriomanike nimel ning teenuse pakkuja esitab tarbitud teenuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud lepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Omavahelises suhtes kehtivad
korteromanike vahel KOS § 13 ja AÕS § 75 ning sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69 (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-04, p-d 24-25). Korteriomanikel, kes on tasunud teiste korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib seega teistelt korteriomanikelt tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kui palju on iga hageja kostjate eest tasunud, samuti igale kostjale langevast osast. Seega tekib teistel korteriomanikel nõudeõigus alles peale seda kui nad on tasunud teise korteriomaniku eest. Esitatud tõenditest ei nähtu ja nõude loovutamise teadetes puudub kinnitus, et korteriomanikud on kostja eest mingeid summasid tasunud ja et nende nõuded tulenevad sellest, et nad on tasunud mingid summad kostja eest. Kõigis nõude loovutamise teadetes märgitakse, et arvestades asjaolu, et loovutajale kuulub korter suurusega X-m2, siis loovutab loovutaja hagejale nõude põhisummas X-eurot. Samas ei ole märgitud, et selle summa on korteriomanik tasunud kellelegi kostja eest. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks tasumist. Seega teostasid korteriomanikud makseid ainult enda omanduses oleva korteriomandi eest ja teistel korteriomanikel ei saanud tekkida nõuet kostja vastu, mistõttu ei ole neil ka nõuet hagejale loovutada. Seega on hageja poolt esitatud teated nõuete loovutamisest kostja vastu tühised.
23.Kostja esitas kohtule ühe korteriomaniku J M avalduse, milles viimane kinnitas, et tal puuduvad ükskõik millised nõuded kostja vastu, ja et ta kirjutas nõude loovutamise teatele alla, kuna see seati tingimuseks väravapuldi väljastamiseks, ja millise vastuvõtmisest kohus alusetult keeldus. Kostja palus võtta tsiviilasja juurde J. M avalduse. Kostjale pole teada, et ühelgi teisel Kaupmehe 4 korteriomanikul oleks nõudeid tema vastu. Keegi ei ole kunagi esitanud talle ühtegi nõuet. Isegi kui oletada, et teistel korteriomanikel on mingeid nõudeid kostja vastu, siis nõuded seisuga 01.07.2007 kuni 01.07.2008 on aegunud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kõik teated nõude loovutamisest on dateeritud 30.06.2011 kuupäevaga ja esitati kohtule 18.07.2011 ning 3aastane aegumistähtaeg on seega möödunud ja kohus oleks pidanud kohaldama aegumist. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 146 ja § 147. Korteriomanikel, kes on tasunud teiste korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib tagasinõudeõigus alates hetkest kui nad on solidaarselt kohustuse täitnud ja mingeid arveid solidaarvõlgnikule esitama ei pea. Tõendamata on hagejal nõude olemasolu ja nõude suurus. Vastused apellatsioonkaebustele
24.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.05.2011 otsus on hagi rahuldamist puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud ning kostja esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks.
26.Kostja poolt kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusnormidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud hagi rahuldamist puudutavas osas seadusekohane. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega hagi rahuldamist puudutavas osas, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg 6 kohaselt vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata.
27.Vastuseks kostja kaebusele märgib kolleegium, et maakohtu käsitlus on kooskõlas kostja poolt kaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-111-04 p-des 24-25 märgituga. Kolleegium jagab hageja seisukohta, mille kohaselt saab asjaoludest, et Kaupmehe 4 elamul puuduvad võlgnevused teenuse pakkujate ees ning et kaasomanikud teevad
makseid hageja kogutud reservfondi järeldada, et kohustused teenuse pakkujate eest on täidetud teiste kaasomanike poolt. Kohustuse täitmisega kostja eest on teistel kaasomanikel tekkinud VÕS § 69 lg 1 ja 2 alusel tagasinõude õigus, mille nad on kohtule esitatud tõendite kohaselt hagejale loovutanud. Kaebuse väide, et nõude loovutamise teadete põhjal ei ole võimalik aru saada nõude suurusest, kuna neis on märgitud nõude suurus täissummana, ei ole asjakohane, kuna teadetes on nõude suurused toodud vastavalt korterite suurusele (vt nt II kd, tl 106-142 ja III kd, tl 62-63).
28.Kolleegium jagab hageja seisukohti ka selles, et esitatud nõue ei ole aegunud. Hagiavalduse ja sellele lisatud võlgnevuse arvestuse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevust, mis on kõige varasemas osas muutunud sissenõutavaks 01.07.2007 (I kd, tl 42). Kolleegium nõustub hageja väitega, et kaasomanike tagasinõue kostja vastu ei sõltu kostjale arve esitamisest ega nõude hagejale loovutamise kuupäevast ning seetõttu ei ole 22.07.2009 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus ega 17.05.2010 esitatud hagi VÕS § 70 lg 1 ja TsÜS § 146 lg 1 ja 147 lg 1 kohaselt aegunud.
29.Kolleegium ei nõustu maakohtuga aga hageja poolt esitatud viivisenõude osaliselt rahuldamata jätmisega ning selles osas tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
30.Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt saab võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja on esitanud nõuded, mis on hagiavaldusele lisatud arvestuse kohaselt kõige varasemas osas muutunud sissenõutavaks 01.07.2007 (I kd, tl 42). Hageja nõuab viivise väljamõistmist seaduse poolt sätestatud määras ning apellatsioonkaebusele lisatud arvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale viivistena 04.05.2012 seisuga kokku 450,57 eurot (III kd, tl 142-150). Kostja on hageja esitatud apellatsioonkaebusele vastates leidnud, et kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, puudub alus ka viivise väljamõistmiseks. Hageja esitatud viivise arvestuse matemaatilist õigusust ei ole kostja kahtluse alla seadnud. Võttes aluseks maakohtu poolt välja mõistetud põhivõla suuruse 1672,18 eurot ja pidades silmas, et hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise kuni põhinõude täitmiseni, tuleb mõista ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga kostjalt lisaks hageja poolt kuni 04.05.2012 arvestatud 450,57 euro suurusele viivisele VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel välja viivist veel 84,54 eurot (alates 05.05.2012 – 21.12.2012 on kostja viivitanud 1672,18 euro tasumisega kokku 231 päeva ning VÕS § 94 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud intressimäära liites on arvestatavaks viivisemääraks 8% aastas). Alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis seadusejärgses määras võttes aluseks tasumata põhivõlgnevuse summa.
31.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
32.Hageja taotlus tagastada osa apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõivust tuleb rahuldada. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt selle esitamisel kehtinud RLS
redaktsiooni lisa 1 alusel riigilõivu 127,82 eurot. 07.05.2012 esitatud taotluses on hageja kaebusest osaliselt loobunud ja palunud mõista kostjalt välja viivist 450,57 eurot. Ühes kaebuse ulatuse vähendamisega on hageja esitanud taotluse, mille järgi kuulus 450,57 euro suuruse tsiviilasja hinna korral tasumisele riigilõiv summas 102,25 eurot ning hageja palub enammakstud riigilõivu 25,57 eurot tagastada (III kd, tl 142-143). TsMS § 150 lg 1 sätestab, et enammakstud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Arvestades hageja taotlust, tuleb enammakstud riigilõiv 25,57 eurot tagastada hageja arveldusarvele nr 221015709476.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.