Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Osaühing T esitas 22.07.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult MG 25 910,35 krooni saamiseks. Kohus tegi 6.08.2009 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.01.2010. Võlgnik MG esitas 8.02.2010 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (I kd, tl 5-26). Harju Maakohus 30.04.2010 kohtumäärusega kohustas Osaühingut T esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis (I kd, tl 27). 17.05.2010 esitas Osaühing T (hageja) kohtule hagiavalduse MG (kostja) vastu võlgnevuse summas 26 163,90 krooni ja viiviste nõudes (I kd, tl 30-35). Harju Maakohus 18.05.2010 kohtumäärusega võttis hagi menetlusse (I kd, tl 50). Harju Maakohus 11.10.2010 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 42 525,70 krooni, viivised alates 01.05.2010 kuni põhivõlgnevuse (26 163,90 krooni) tasumiseni 0,15% tasumata põhisummalt päevas, menetluskulud jäeti täies ulatuses kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud summas 16 530 krooni (I kd, tl 73-74). 02.11.2010 esitas kostja kaja menetluse taastamiseks ja vastuse hagile (I kd, tl 78-83), 03.11.2010 taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 024/2010/1514 (I kd, tl 90-91). 03.11.2010 jättis kohus kostja taotluse täiteasjas menetluse peatamiseks käiguta ja andis tähtaja tagatise tasumiseks summas 42 525,70 krooni (I kd, tl 94-95). Harju Maakohus 26.11.2010 määrusega jättis kostja taotluse rahuldamata, kuna kostja ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks tagatist (I kd, tl 107-108). 26.11.2010 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja kaja ja taastas menetluse (I kd, tl 105-106). Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand XXX, Tallinn (registriosa nr XXX). Elamu aadressiga XXX valitsejaks on üldkoosoleku otsuse alusel määratud hageja. Kostja haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on hagiavalduse esitamise seisuga 26 163,90 krooni. Vastavalt XXX elamu korteriomanike 31. augusti 2004 üldkoosoleku protokollile otsustati volitada hagejat rakendama tähtaegade kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks korteriomanikele maksete määramisel viiviseid 0,15% päevas tähtajaks tasumata majanduskulude ja

kommunaalmaksete summast. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestanud kostja poolt võlgnetavatelt summadelt viiviseid 16 361,80 krooni, mille kostjalt väljamõistmist hageja taotleb. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 26 163,90 krooni, millele lisandub viivis vastavalt XXX elamu korteriomanike 31.08.2004 üldkoosoleku otsusele 0,15% tasumata võlgnevuselt päevas. Võlgnetavalt põhiosalt summas 26 163,90 krooni on hageja arvestanud viivist seisuga 30. aprill 2010 summas 16 361,80 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 taotleb hageja kostjalt viiviste summas 0,15% päevas väljamõistmist kuni kostjapoolse võlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega võlgneb kostja hagejale kogusummas 42 525,70 krooni, mille moodustab põhivõlgnevus summas 26 163,90 krooni ja viivised seisuga 01.05.2010 summas 16 361,80 krooni. Hageja palus hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 42 525,70 krooni, mille moodustab põhivõlgnevus summas 26 163,90 krooni ja viivised seisuga 01.05.2010 summas 16 361,80 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 01. maist 2010 kuni põhivõlgnevuse reaalse tasumiseni 0,15% tasumata põhisummalt päevas; menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ka hageja poolt kantud kulutused õigusabile (I kd, tl 3034). 15.11.2010 kohtule esitatud seisukohtades lisas hageja, et 14. oktoobril 2010 esitas hageja kohtutäitur Arvi Pink`ile avalduse täitemenetluse algatamiseks ning kostja poolt on kohtutäituri vahendusel tasutud hagejale 65 609,76 krooni. Hageja jäi oma hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kostja kaja rahuldamise korral kuulub hagi rahuldamisele (I kd, tl 101-103). 23.05.2011 eelistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja nõue on täidetud, istungiaja seisuga selle hagi osas võlgnevust ei ole. Hageja leidis, et valitseja saab hagi esitada ja nõuda ka viivist (I kd, tl 131133). 18.07.2011 esitatud täiendavates seisukohtades märkis hageja, et hagiavalduse esitamise seisuga 17. mai 2010 oli kostja haldus-ja kommunaalteenuste võlgnevuse suuruseks põhisummas 26 163,90 krooni. Menetlusdokumendi esitamise so 18.07.2011 seisuga on kostja võlgnevus (käesolevas asjas tehtud otsuse alusel täitemenetluses tasutud summat arvesse mitte võttes) 01. juuni 2011 seisuga 36 632,13 krooni ehk 2 341,22 eurot. Vaatamata asjaolule, et hageja jääb selle juurde, et tal on õigus enda nimel kostja vastu hagi esitada, on tulevalt Riigikohtu seisukohast XXX elamu korteriomanikud loovutanud protsentuaalse jaotise alusel neile kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Seega isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et hagejal ei olnud õigust enda nimel kostja vastu hagi esitada, siis on see õigus läbi nõude loovutamise hagejal tekkinud. Menetlusõiguslikult on nõude hagejale loovutamise näol tegemist hagi aluse muutmisega, milleks hagejal TsMS § 206 lg 1 alusel õigus on. Võttes arvesse asjaolusid, et käesoleval juhul on hagi esemeks olev nõue kostja poolt täitemenetluses täidetud, et nõue on tõendatud ja reaalne ning et asja lahendamine käesolevas menetluses on ilmselt kiirem ja säästlikum, selle asemel, et jätta hagi rahuldamata, kohustada hagejat tagastama täitemenetluse teel saadu ning põhjustada sellega täiendava hagimenetluse algatamine XXX elanike poolt, on hageja seisukohal, et kohus peab ainuüksi menetlusökonoomika printsiibist lähtuvalt nõustuma hagi muutmisega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus kogusummas 42 525,70 krooni, mille moodustab põhivõlgnevus summas 26 163,90 krooni ja viivised seisuga 01. mai 2010 summas 16 361,80 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 01. maist 2010 kuni põhivõlgnevuse reaalse tasumiseni 0,15% tasumata põhisummalt päevas; jaotada menetluskulud selliselt, et kostja kannab kõik menetluskulud ja temalt mõistetakse välja hageja kasuks ka hageja poolt kantud kulutused õigusabile (I kd, tl 144-147). 15.08.2011 seisukohtades märkis hageja, et hageja on ka käesoleval ajal elamu valitsejaks. Lepingutest ja kommunaalteenuste arvetest nähtub, et AS Tallinna Vesi, Ragn-Sells AS ja AS Eesti Energia on arved esitanud just XXX elamu poolt tarbitud teenuste eest. Kuna hageja on XXX elamu valitseja, siis on loomulik, et arved on adresseeritud hagejale. Hageja raamatupidamise arvestusest nähtub kostja summaarne võlgnevus kommunaalteenuste eest. Võlgnevust on arvestatud juba alates

juulist 2007 kuni juunini 2011 ning antud perioodi eest on kostja võlgnevus kommunaalteenuste eest 36 632,13 krooni ehk 2 341,22 eurot. Kostja võlgnevused kuude kaupa on arvestatud, võttes arvesse XXX korteriomanike ühisusele esitatud kommunaalteenuste arveid. XXX elamu üldpind on 2 974,60 m2, millest elanike kasutuses on 2 428,00 m2 ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kasutuses 546,60 m2, kes maksab eraldi kütte, energia, vee ja prügiveo eest. Prügiveo osas on erandiks Tallinna Kesklinna Valitsuse üürniku OÜ F valduses olev 200,30 m2, mis läheb prügiveo osas elanikega ühte arvestusse. Seega jagatakse XXX korteriomanike ühisusele esitatud prügiveo arve summa 2 628,30ga ning saadakse koefitsient, mis korrutatakse iga konkreetse korteriomaniku kasutuses oleva korteri pindalaga ning saadakse summa, mida iga korteriomanik on kohustatud kommunaalteenuste eest tasuma. Üldelektri osas esitatavad Eesti Energia AS-i arved jagatakse 2 428-ga, kuna Tallinna Kesklinna Valitsuse kasutuses oleval pinnal on maja üldisest elektriarvestist eraldi arvesti ning antud pinna osas esitab AS Eesti Energia eraldi arve. Maja ekspluatatsiooni- ja remondikulude jaotamisel võetakse aluseks maja üldpind. Tulenevalt asjaolust, et kostja poolt tasumata kommunaalteenuste eest on kommunaalteenuste osutajatele tasutud XXX korteriomanike ühisuse remondifondi kogutud vahenditest, kuhu korteriomanikud ja Tallinna Kesklinna Valitsus teevad makseid vastavalt nende käsutuses oleva korteri ruutmeetrite arvule, on igal korteriomanikul ja Tallinna Kesklinna Valitsejal kostja vastu nõue, mis vastab iga konkreetse korteriomaniku korteri ruutmeetrite arvu ja summa, mis saadakse kostja võlgnevuse summa jagamisel kostjale kuuluva korteri ruutmeetrite arv 59,60 m2, korrutisele. Kui kohus peaks leidma, et hagejal ei olnud õigust enda nimel kostja vastu hagi esitada, siis läbi nõuete loovutamise hagejale, on see õigus tekkinud. Kui kohus siiski leiab, et ta hagejapoolse hagi aluse muutmisega ei nõustu ning jätab hagi selle tõttu rahuldamata, palub hageja kohtul tasaarvestada hageja (loovutatud) nõue kostja nõudega käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsuse alusel tasutud summa tagastamise nõudega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse kogusummas 42 525,70 krooni, mille moodustab põhivõlgnevus summas 26 163,90 krooni ja viivised seisuga 01. mai 2010 summas 16 361,80 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 01. maist 2010 kuni põhivõlgnevuse reaalse tasumiseni 0,15% tasumata põhisummalt aastas (II kd, tl 160-163). 27.01.2012 esitas hageja viivisearvestuse selle kohta, milline oleks kostja viivisevõlgnevus juhul, kui kohus kostja üldkoosoleku otsusega määratud 0,15%-list viivist ei arvesta ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivis (III kd, tl 82-87). Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vastuses hagile hagi ei tunnista ja palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et tal pole võlgnevust, mida hageja soovib välja mõista. Tsiviilasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kostja võlgnevust tõendaksid. Viivise ja selle määra osas ei ole kostja hagejaga mingeid kokkuleppeid sõlminud. Kostja on seisukohal, et üldkoosoleku otsuse alusel ei ole viivise määr kohalduv. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtki kokkulepet või ühistu nõuet tõendavat dokumenti (I kd, tl 81-83). 10.08.2011 kohtule esitatud seisukohtades leidis kostja, et kostjal ei ole võlgnevust, mida hageja soovib välja mõista. Tsiviilasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kostja võlgnevust tõendaksid. Viivise ja selle määra osas ei ole kostja hagejaga mingeid kokkuleppeid sõlminud. Kostja on seisukohal, et üldkoosoleku otsuse alusel ei ole viivise määr kohalduv. Kostjale on jätkuvalt ebaselge, millest on hageja arvates võlg tekkinud ja kuidas on hageja arvutanud hagiavalduses märgitud võlgnevuse. Korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva korteriomandiosa suurusega. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttele

kuulub kostjale 596/29746 mõttelist osa 2505 m2 suurusest kinnistust, millest elamumaa moodustab 80% ja ärimaa 20%. Hageja peaks oma nõude tõendamiseks tooma täpselt kaasomandi üldised majandamise kulutused ning esitama need võrdeliselt kostjale kuuluva kaasomandi suurusega, samuti ka ärimaa kasutamisest saadud tulud. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtki dokumenti, mis tõendaks, et tal on olemas kõigi korteriomanike volitused asja ajamiseks kostja vastu. Hageja seisukoht, et tal on tekkinud hagi esitamise õigus seeläbi, et korteriomanikud on loovutanud talle oma nõuded, on arusaamatu. Kostjale pole teada, et ühelgi teisel XXX korteriomanikul oleks nõudeid tema vastu. Keegi ei ole kunagi esitanud talle ühtki nõuet. Ebaselge on kostjale, milliste arvutuste alusel on saadud oletatavad nõude kostja vastu, milliste loovutamisest on kostjale teatatud. Teadmata on, kes on need isikud, kes on väidetavalt loovutanud mingisuguseid nõudeid kostja vastu. Ebaselge on, millal oletatav nõue on loovutatud. Kõik oletatavate nõuete loovutamise teated on dateeritud juuni-juuli 2011, mitte aga hagi esitamise kuupäevaga 17.05.2010. Seega pole hagejal hagi esitamise kuupäeva seisuga olnud mingit nõuet kostja vastu, mille tõttu on kostja rahalised vahendid hageja käsutuses ebaseaduslikult. Kostja on seisukohal, et esitatud nõuete loovutamise teated ei tõenda hageja nõuet kostja vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad mõjuvad põhjused hagi muutmiseks käesolevas staadiumis (II kd, tl 154-157). Lisaks leiab kostja, et nõuded 2007-2008 eest on aegunud. Kohtuistungil palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et kostjale kuulub korteriomand XXX(registriosa nr XXX). Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg-st 1 ja §-st 9 tulenevalt tekib korteriomanike ühisus automaatselt kinnisasja korteriomanditeks jagamisega ning kehtib kuni korteriühistu moodustamiseni, korteriomanike eraldi otsus ühisuse moodustamiseks ei ole vajalik. Koosoleku pädevuses on valida valitseja ning kinnitada majanduskava. KOS § 8 lg 3 järgi tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, mis kehtib ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. Nii on korteriühisuses tehtud korteriomanike otsused kostjale kohustuslikud. Samuti sätestab KOS § 13 lg 1, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. 31.08.2004 elamu XXX teistkordne üldkoosolek otsustas: määrata elamu XXX valitsejaks tähtajaga üks aasta OÜ T, kinnitada eelolevaks majandusaastaks majanduskava tariifiga 3,45 eek/m2 ja remondifondi tariifiks 3,50 krooni/m2, volitada valitsejat rakendama tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks korteriomanikele maksete määramisel viiviseid 0,15% päevas tähtajaks tasumata majanduskulude ja kommunaalmaksete summast alates tasumise kuu järgmise kuu esimesest kuupäevast, otsustati jaotada majasisese veemõõtja näidu ja korterisiseste veemõõtjate näitude summa vahel tekkinud vahe korteriomanike vahel proportsionaalselt korterite üldpinnale otsustati kinnitada kord, mille kohaselt korteriomanikule, kes ei ole kaks kuud järjest esitanud veemõõturite näitusid, esitada tasumiseks vee ülekulu (e. vahe elamu üldveemõõturi ja korterisiseste veemõõturite summa vahel). 20.03.2007 elamu XXX üldkoosolek otsustas: kinnitada OÜ T aruanne majandusaasta eest perioodil 01.01.2006 kuni 01.01.2007, määrata elamu XXX valitsejaks tähtajaga kaks aastat OÜ T, kinnitada eelolevaks majandusaastaks elamu XXX majanduskava tariifiga 4,60 eek/m2, kinnitada eelolevaks majandusaasta remondifondi tariifiks talvel (muudatusteta), suvel +2 kr/m2 (II kd, tl 189-190). 04.03.2008 elamu XXX üldkoosolek otsustas: kinnitada OÜ T aruanne majandusaasta eest perioodil 01.01.2007 kuni 01.02.2008, kinnitada eelolevaks majandusaastaks elamu XXX majandustariifiga 5,60 eek/m2, kinnitada remondifondi tariifiks suvel 6 kr, talvel 4 kr (II kd, tl 187-188).

31.03.2009 elamu XXX teistkordne üldkoosolek otsustas: kinnitada OÜ T aruanne majandusaasta eest perioodil 01.02.2008 kuni 01.03.2009, määrata elamu XXX valitsejaks tähtajaga kolm aastat OÜ T, kinnitada eelolevaks majandusaastaks elamu XXX majanduskava tariifiga 5,1 eek/m2 (ilma k-ta) alates 01.07.2009, kinnitada eelolevaks majandusaastaks remonditööd (II kd, tl 185-186). Seega oli OÜ T elamu XXX valitseja vaidlusalusel perioodil (so juulist 2007 kuni 01.05.2010) ja ka käesoleval ajal. Korteriomandiseaduse kohaselt peaksid kortermaja majandamise lepingud olema sõlmitud selliselt, et lepingu sõlmib ühelt poolt teenuse osutaja (soojaettevõtja, veeettevõtja, prügiveoettevõtja, jne) ja teiselt poolt on sellise lepingu pooleks kõik vastava kinnisasja korteriomanikud. Korteriomanike nimel sõlmib lepingu valitseja. Selliselt sõlmitud leping tekitab õigused ja kohustused kõikidele korteriomanikele. XXX elamu valitseja OÜ T on vastavad lepingud sõlminud (II, kd, tl 172-176, 177-182). Esitatud tõenditega – kostjale esitatud arvetega (II kd, tl 6-10, tl 12-13, tl 15-16, tl 18, tl 20-22, tl 2425, tl 27, tl 29-38, tl 40-41, tl 43-61) ning elamu XXX üldkoosoleku otsustega ja üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavadega – on hageja nõue tõendatud. Kostjale esitatud arvete aluseks on tasutud arved Ragn-Sells AS-le, Eesti Energia AS-le AS-le Tallinna Vesi (I kd, tl 151-222, II kd, tl 1-104). Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud korteriomanike üldkoosoleku otsuste ja majanduskava kohaselt. Kõigepealt hindab kohus, kas valitseja oleks õige hageja, st kas majanduskavale vastavaid ettemakseid (KOS § 22 lg 2) ja kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulusid (KOS § 13 lg 2) saab nõuda valitseja enda nimel ja endale, sest KOS § 13 lg 2 sätestab üheselt, et vastav nõue on kõikidel korteriomanikel ja mitte valitsejal. Kuigi valitsejal on teatud juhtudel õigus korteriomanikke kohtulikult ja kohtuväliselt esindada (KOS § 21 lg 2 p 5) ja korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõuda nõudeid (KOS § 21 lg 2 p 1), saab valitseja teha seda korteriomanike esindajana, kõikide korteriomanike nimel. Selleks, et valitseja saaks nõuda raha maksmist iseendale, peab mingis konkreetses seaduses esinema mingi konkreetne nõudenorm, mis seda võimaldaks. Et valitseja saaks kohtusse korteriomanike eest nõude esitada peaks olema lisaks valitsejaks nimetamise otsusele ka korteriomanike otsus selle kohta, et valitseja on õigustatud nõudeid kohtulikult maksma panema. Asja materjalidest ei nähtu, et selline otsus oleks XXX elamu korteriomanike poolt vastu võetud. Hageja esitas kohtule teiste korteriomanike (III kd, tl 68-72) teated nõuete loovutamise kohta (nõude suurus vastavalt loovutajale kuuluva korteri suurusega) OÜ-le T, milles loovutaja teatas, et ta on loovutanud OÜ-le T kui nõudeõiguse saajale kõik oma nõuded (sh kõrvalkohustustest tulenevad nõuded) MG`i vastu, mis tulenevad MG`i kui korteri asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) omaniku kohustusest tasuda korteriga seonduvate hooldus-ja kommunaalteenuste eest. Seisuga 01. juuni 2011 on MG`i hooldus-ja kommunaalteenuste kogu põhivõlgnevus 2 341,22 eurot (II kd, tl 106-142, tl 165-171, III kd, tl 62-67). Kostja leiab, et ei ole ühtegi tõendit, et nõude loovutajad oleksid kostja eest makseid teinud. VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 alusel võib võlausaldaja oma nõude sõltumata võlgniku nõusolekust anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Majandamiskulude võlgnevuse nõue ei ole selline nõue, mille suhtes kehtib VÕS § 166 lg-s 1 sätestatud loovutamise piirangud. Lisaks sätestab VÕS § 165, et loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.

Hageja märkis, et kohustus teenuse osutajate ees on näha arvetest, kostja võlgnevus tasuti reservfondist. Kostja vaidles sellele vastu. Reservfondi arvelt kostja võlgnevuse tasumine ei ole kohtus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et majandamiskulude võlgnevuse nõue 01. juulist 2007 kuni 01.05.2010 on piisavalt määratletav ning loovutamise seisukohalt ei ole oluline, et teised korteriomanikud oleksid nõude kostja eest tasunud. Kostja väidab, et ei ole varem arveid saanud. Hageja väitel pandi arved vastavalt tavale postkasti. Asja materjalide kohaselt sai kostja arved (III kd, tl 6-10, tl 12-13, tl 15-16, tl 18, tl 20-22, tl 24-25, tl 27, tl 29-38, tl 40-41, tl 43-61) kätte 05.12.2011. Kohus leiab, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Eelnevast tulenevalt oli hagejal kostja vastu nõudeõigus ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja majanduskulude võlgnevuse 26 163,90 krooni. Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude summas 16 361,80 krooni. Kohus leiab, et hageja on ebaõigesti viivise väljamõistmise nõudes tuginenud korteriomanike 31.08.2004 üldkoosoleku otsusele, millega otsustati anda valitsejale õigus nõuda tähtajaks tasumata summadelt viivist 0,15 % päevas. Vastavalt KOS § 15 lg-le 3 võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiridesse. Otsustus seaduses sätestatud viivise määrast kõrgema määra rakendamise kohta väljub tavapärase valitsemise piiridest ning eeldab seetõttu kaasomanike kokkulepet, kuid antud juhul selline kokkulepe kaasomanike vahel puudub. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 1672,18 eurot). Kuigi arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata, siis esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt majandamiskulude tasumist ning hageja ei ole kummutanud kostja väidet, et arved majandamiskulude tasumise kohta sai kostja kätte 05.12.2011. Hageja esitatud arvetel on märgitud arve tasumise kuupäevaks kuu viimane päev. Sellest pidi kostja aru saama, et hageja nõuab majandamiskulude võlgnevuse tasumist ja kohustus tulnuks täita hiljemalt kuu viimasel päeval, so 31.12.2011. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 01.01.2012. TsÜS § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja leidis, et nõuded 2007-2008 aasta eest on aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 3 alusel kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mis õigustatud isik võib arve esitada. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid perioodi juuli 2007 kuni 01.05.2010 eest. Kostja leiab, et nõuded 2007-2008 eest on aegunud. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, siis algab nõude aegumine kulgema 2007 arvete osas vastavalt 01.jaanuaril 2008 kell 00.00. ja lõpeb TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31.12.2010 kell 24.00. 2008 arvete osas algas nõude aegumine kulgema

01.jaanuaril 2009 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2011 kell 24.00. Hageja esitas kohtule hagi 26.04.2010, seega ei ole hagi 2007-2008 arvete osas aegunud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.