Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Nimetatud elamus on moodustatud korteriomanike ühisus ning majahaldajaks valitud A. S. R. . Vastavalt korteriomandi seaduse alusel sõlmitud kaasomandi hooldamis- ja valitsemislepingu p-le 5.1. kohustus hageja osutama kostjale mitmesuguseid teenuseid ning vastavalt sama lepingu p-le 4.7. kohustus kostja tasuma kommunaalteenuste ja elamu hooldamisega seotud kulude eest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Osundatud lepingu p-st 6.2. tuleneb õigus maksete mitteõigeaegse tasumise korral nõuda iga viivitatud päeva eest viivist kuni 0,10% tasumata summast. Hageja on kostjale osutanud teenuseid ( prügivedu, elamu haldamine, vesi). Kostjale on esitatud arved, mida kostja vaidlustanud ei ole. Ajavahemiku eest 01.01.2009 kuni 29.02.2012 on kostjal tasumata 406,76 eurot, millest 141,23 eurot on viivis. VÕS §-de 2 lg 1, 3 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja xx lg 1 alusel palub hageja kostjalt 406,76 eurot välja mõista. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja esitas 29.06.2012 kirjaliku vastuse (tl 31-32), milles ta vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja ei ole hagejalt saanud arveid kommunaalkulude kohta. Kostjale kuuluvas korteris elab üürnik ning kostja tegelikust elukohast on hageja teadlik. Üürnikul on kommunaalkulud tasutud. Kostja vaidlustab hageja nõude haldus- ja hoolduskulu ning remondikulu osas, kuna hageja ei täida kõiki hooldus- ha haldusnõudeid. Hageja nõuab remondifondilt ja tehtud töödelt käibemaksu, mis pole seadusega kooskõlas. Hilisema menetluse käigus 27.09.2012 eelistungil ( tl 46-48 ) loobus kostja vastuväitest, et pole hagejalt arveid saanud. Kuid kostja jäi seisukoha juurde, et hagejal ei ole õigus nõuda haldus- ja hoolduskulu ning remondikulu, kuna väidetavate remondi ja hooldustööde tegemine ei ole tõendatud. 23.10.2012 esitatud täiendavas seisukohas ( tl xx) on kostja täiendanud oma vastuväiteid veel asjaoluga, et hagejal puudub õigus alates 2006 kuni 2012 nõuda xxxxxxxxxxxxx haldus-, hooldusja remondikulu, kuna xxxxxxxxxxxxx pole valinud hagejat maja hooldajaks ja haldajaks. Kehtiv leping oli poolte vahel ainult 2005-2006. Hooldajaks ja haldajaks valitakse maja elanike enamuse nõusolekul, kuid sellekohased dokumendid puuduvad. 30.09.2009 protokollil on ainult I. E. . Protokollile lisatud korteriomanike nimekirjas on ainult kaks xxxxxxxxxxxxxx, kes ei moodusta elamu enamust. 20.04.20xx võtsid maja koosolekust osa ainult neli korteriomanikku (M. S. E. Pass), kellest kaks olid poolt ja kaks vastu, et A. S. R. xxxxxxxxx maja haldajaks ja hooldajaks. Viienda allkirja näol on tegemist ilmse pettusega. Ka on puudunud kostjale esmakordselt väljastatud aktidel tööde vastuvõtja allkirjad. Majavanem on aktid allkirjastanud tagantjärele A. S. R. liikme nõudel. Selliselt aktide allkirjastamine ei tõenda, et antud tööd tehti ja palju selleks aega kulus. Tellimuse nr 8 puhul on tegemist ilmse pettusega. Kostja vastuväidetest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Arved maksete kohta postitab hageja korteri aadressijärgsesse postkasti. Kui korteriomanik esitab taotluse saada arve teisele aadressile või e-kirjana, siis seda hageja ka teeb. Kostja pole aga sellist taotlust esitanud. Hageja kinnitusel ei esine käibemaksuga topeltmaksustamist. Esitatud igakuusel arvel on ära näidatud sihtotstarve kogutaval rahal – remondifond, millelt arvestatakse käibemaks ja kantakse ära Maksu- ja Tolliametile. Akte tööde kohta enam käibemaksuga ei maksustata. Remondikulu aruanne on esitatud igal aastal majavanemale ja sellega on kõigil olnud võimalus tutvuda ja soovi korral vaidlustada.

2 (9)

Valitseja tagandamist seaduses ettenähtud korras pole toimunud. A. S. R. täitnud 2005 valitsemislepingiga võetud kohustused, mistõttu on õigustatud ka tasu nõudma. A. S. R. igal aastal kokku kutsunud ühe üldkoosoleku ja jätnud protokolli täitmise ja järgneva koosoleku kokkukutsumise korraldamise majanõukogule. Koosolekute protokollid on hagejale esitanud majanõukogu. Hageja pole ise ühtegi allkirja lisanud ega kustutanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus on pooled 27.09.2012 eelistungil ära kuulanud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 kohaselt tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Ka kinnistusraamatu väljatrükk (tl 44-45) tõendab, et kostjale kuulub korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Pooltel ei ole ka enam vaidlust asjaolu üle, et hageja on esitanud kostjale regulaarselt arveid M. -2 korteriomandi kommunaalteenuste ja majandamiskulude tasumiseks, kuid kostja ei ole arveid täielikult tasunud. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle et 2005 nimetati hageja M. maja valitsejaks. Kaasomandi hooldamis- ja valitsemisleping ( edaspidi hooldamis- ja valitsemisleping - tl 21-24) tõendab, et 28.02.2005 on xxxxxxx (käesoleval ajal M. ) korteriomanikud valinud korteriomandite valitsejaks hageja üheks aastaks tagasiulatuvalt 01.01.2005. Hooldamis- ja valitsemislepingu p 5.1.4 ja

3 (9)

30.09.2009 üldkoosoleku protokollist (tl 91) nähtuvalt pikendati hagejaga valitsemislepingut 2 aastaks. Mis ajast loeti valitsemisleping pikendatuks, seda protokollist ei selgu. Protokolli lisaks olevast korteriomanike nimekirjast ( tl 92) nähtuvalt võttis koosolekust osa kaheksast korteriomanikust kaks no N. M. I. E. . Lisaks on elanike nimekirja all andnud allkirja koosolekul osalemise kohta K. J. R. S. , kelle osalemise õiguslikku alust koosolekul ei ole protokollis ega selle lisades täpsustatud. 20.04.20xx üldkoosoleku protokollist (tl 93) nähtuvalt pikendati hagejaga valitsemislepingut 3 aastaks. Ka ei selgu protokollist, mis ajast valitsemislepingut pikendati. Protokolli lisaks oleva elanike nimekirja (tl 94) kohaselt osales üldkoosolekul kaheksast korteriomanikust viis no N. M. , K. S. , R. T. , I. E. ja M. P. . Kostja väitel osales 20.04.20xx üldkoosolekul tegelikult 4 korteriomanikku no N. M. , K. S. , I. E. ja M. P. , kellest kostja ja M. P. olid valitsemislepingu pikendamise vastu ning N. M. I. E. olid valitsemislepingu pikendamise poolt. Kostja väitel R. T. koosolekul ei viibinud. Kostja on esitanud R. T. kirjaliku kinnituse (tl 121), et tema koosolekul ei olnud ja allkirjalehel ei ole tema allkiri. Korteriomandiseaduse § 20 lg 1 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. KOS § 19 lg 2 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et kui üldkoosolek on käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Kohtu hinnangul hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hagis vaadeldaval perioodil so ajavahemikul 01.01.2009 kuni 29.02.2012 esineks poolte vahel kehtivast korteriomandite valitsemise lepingust tulenevad suhted. 30.09.2009 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on koosolekul osalenud kaheksast korteriomanikust üksnes kaks korteriomanikku. Seega ei ole ilmselgelt tegemist olnud otsustusvõimelise üldkoosolekuga KOS § 19 lg 2 mõttes. Asjaolu, et tegemist oleks olnud KOS § 19 lg 3 mõttes kokkukutsutud uue üldkoosolekuga, ei ole hageja tõendanud, kuigi kohus oma 09.xx.2012 kirjas ( tl xx-xx) hagejale sellise ettepaneku tegi. Kohtu hinnangul ei ole ümber lükatud ka kostja väide, et 20.04.20xx üldkoosolekul osalenud isikute hääled valitseja nimetamisel jagunesid pooleks. Kohtu arvates ei tõenda küll üksnes R. T. kirjalik kinnitus asjaolu, et korteriomanike nimekirjas tema osalemise kohta antud allkiri oleks võltsitud. Kuid olenemata asjaolust, kas R. T. osales sellel koosolekul või mitte, pole kohtu hinnangul tõendatud, et hageja oleks nimetatud M. maja valitsejaks kooskõlas KOS §-ga 20 lg 1. Erinevalt näiteks 28.02.2005 korteriomanike koosoleku protokollist puuduvad 20.04.20xx koosoleku protokollis puuduvad igasugused andmed hääletustulemuste kohta. Peale selle oli 2005 sõlmitud hooldamis- ja valitsemisleping oli ammu juba kehtivuse kaotanud. Seetõttu ei saanud seda ka enam pikendada, vaid tulnuks sõlmida uus leping, mida aga pole tehtud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ei saa kostjale esitada nõudeid M. elamu hooldamis- ja valitsemislepingust tulenevalt valitsejana KOS § 20 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul on hageja tegevuse näol M. maja valitsemisel tegemist sisuliselt käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 mõttes. Viimases on sätestatud, et kui isik ( käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud seda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1010-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2)asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikult tahtele või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise 4 (9)

korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut üleval pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kohtu arvates võimaldavad hagis esitatud asjaolud hageja nõuet lahendada ka teisel õiguslikul alusel so võlaõigusseaduse käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja nõuab kostjalt M. elamu faktilise valitsemisega seotud kulude hüvitamist ( kommunaalteenused) ja tasu asjaajamise eest (majandamiskulud). Kohtu arvates pole alust kahelda, et hageja on faktiliselt M. elamu valitseja ülesandeid KOS § 21 lg 1 mõttes täitnud. Ühtegi viidet asjaolu kohta, et elamu valitsemisega oleksid tegelenud korteriomanikud ise või oleks mõni teine valitsejaks nimetatud isik, asjas ei esine. Ka kostja ise pole eitanud asjaolu, et kommunaalteenuste osutamine M. majas on olnud tagatud ja sellega on tegelenud hageja. Kostja enda kinnitusel on osutatud teenuste eest hagejale ka osaliselt tasutud, mida tõendab ka arvete koond ( tl 19-20). Kostja on seadnud kahtluse alla üksnes hageja nõude majandamiskulude so haldus- ja hoolduskulu ning remondikulu osas. Kohtu arvates hageja tegevus vaadeldav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes st asjaajamine vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele. Olukorras, kus M. korteriomanikud ise elamu valitsemisega ei tegelenud, samas elanikega asustatud korterelamu vajab korrapärast majandamist ( kütmist, veega varustamist , prügi äravedu jms), on hageja tegevus maja valitsemisel vastanud korteriomanike huvidele ja tegelikule tahtele. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Seega lasub kostjal KOS §-st 13 lg 1 tulenev kohustus tasuda majandamiskulude eest. Arvete koond (tl 19-20) ja arved ( tl 50-889 tõendavad, et ajavahemikul 01.01.2009 kuni 28.02.2012 on kostjal kommunaalteenuste eest, haldus- ja hoolduskulu ning remondikulu katteks tasumata 265,53 eurot. Arvete koondist nähtuvalt on kostja poolt tehtud sissemaksed olnud äärmiselt ebaregulaarsed (näiteks 2010 aasta jooksul on toimunud ainult kolm tasumist). Ilmselgelt ei ole selline kostja käitumine olnud kooskõlas KOS §-st 13 lg 1 tuleneva kohustusega kanda kaasomandiga seonduvaid kulusid. Haldus-ja hoolduskulu tasumise osas hagejale olid M. korteriomanikud kokku leppinud 28.02.2005 koosolekul. Kohtu arvates olukorras, kus M. kaasomanikud hiljem mingeid muid otsustusi ei ole teinud, tuleb haldus- ja hoolduskulu tasumist hagejale 2005 kokkulepitud määras ka hagis vaadeldaval perioodil pidada mõistliku suurusega asjaajamise tasuks VÕS § 1023 lg 2 mõttes. KOS § 15 lg 6 p 4 kohaselt korteriomanike huvidele vastava valitsemisena käsitatakse kohase suurusega remondifondi kogumist. Ka remonditasu kogumise osas on M. kaasomanikud 28.02.2005 koosolekul kokku leppinud. Asjaolu, et hageja arvetes on seda tasu nimetatud remondikuluks, ei ole määrava tähendusega. Kohtu arvates olukorras, kus M. korterimanikud peale 2005 mingeid muid otsustusi remonditasu maksete kogumise osas pole teinud, tuleb ka remondikulu tasumist hagejale 2005 kokkulepitud määras pidada põhjendatuks asjaajamisega seotud kuluks VÕS § 1023 lg 1 mõttes.

5 (9)

Erinevalt kostjalt kohus leiab, et tõendatud on hageja poolt hooldusteenuse osutamine sh xxxxxxxxx xx majas hädavajalike remonttööde tegemine. Väljavõte 2009 aasta remondikulu kohta (tl 98) tõendab, et 2009 laekus kaheksa korteri peale iga kuu remondikulu summas 691,9 krooni ning remondi kulu rahadest maksti juulis tellimuse nr 8 alusel 18xx,32 krooni ning remondikulu rahadest maksti igakuiselt kortermaja elektri eest ja detsembris maksti maamaksu 109 krooni. Remondikulu väljavõttega tutvumist on kinnitanud oma allkirjaga majanõukogu esimees I. E. . Tellimusest nr 8 (tl 99) nähtub, et 21.07.2009 tegi xxxxxxx majas veetorustikuga seotud töid maksumusega 18xx,32 krooni H.S. tellimusel. Tellimusel puuduvad nii tellija kui hageja allkirjad. Samas on tellimusega tutvumist kinnitanud oma allkirjaga majanõukogu esimees I. E. . Kostja on kohtule esitanud H. S. kirjaliku vastuväite ( tl xx), milles viimane märgib, et peale töö lõppu ei võetud temalt allkirja töö vastuvõtmise kohta ja aktile on lisatud vähemalt kolm tundi rohkem kui töö kestis. Väljavõttel ja tellimusel pole märgitud rahaühikut, kuid kuna 2009 oli Eesti Vabariigis käibel kroon, on alust näidatud summasid lugeda esitatuks kroonides. Väljavõte 2010 aasta remondikulu kohta (tl 100 ) tõendab, et 2010 laekus kaheksa korteri peale kokku iga kuu remondikulu summas 691,9 krooni ning remondi kulu rahadest maksti jaanuaris tellimuse nr 9 alusel 1080,83 krooni ja veebruaris maksti tellimuse nr 10 alusel 1520,84 krooni. Lisaks maksti remondikulu rahadest igakuiselt kortermaja elektri eest ja novembris maksti maamaksu 109 krooni. Remondikulu väljavõttega tutvumist on kinnitanud oma allkirjaga majanõukogu esimees I. E. . Tellimusest nr 9 (tl 101) nähtub, et hageja tegi I.E. tellimusel xxxxxxx majas veetorustikuga seotud töid 26.01.2010 ja 28.01.2010 maksumusega 1080,83 krooni. Tellimusest nr 10 (tl 102) nähtub, et hageja vahetas I.E. tellimusel xxxxxxx majas kortermaja numbri ja tegi torutöid 01.02.2010 ja 04.02.2010 maksumusega 1520,84 krooni. Väljavõttes ega tellimustes pole märgitud rahaühikut, kuid kuna ka 2010 oli Eesti Vabariigis käibel kroon, on alust lugeda näidatud summasid esitatuks kroonides. Väljavõte 20xx aasta remondikulu kohta (tl 103) tõendab, et 20xx laekus kaheksa korteri peale kokku iga kuu remondikulu summas 44,34 eurot ning remondi kulu rahadest maksti jaanuaris tellimuse nr xx alusel xx,04 eurot, oktoobris maksti arve nr 041 alusel 861,65 eurot ja novembris maksti arve nr 20224 alusel 618,03 eurot. Lisaks maksti remondikulu rahadest igakuiselt v.a aprill ja mai kortermaja elektri eest. Remondikulu väljavõttega tutvumist on kinnitanud oma allkirjaga majanõukogu esimees I. E. . Hinnapakkumisest (tl 95) nähtub, et OÜ U. 02.xx.20xx hinnapakkumise xxxxxxxxxxxxx keldri veetrassi vahetamise maksumuse kohta summas 741,64 eurot. Samast nähtub, et hinnapakkumise kinnitamise ja OÜ-ltU. tellimise poolt oli 7 korteriomanikku: S. E. , S. , M. , M. ja K. . Töödeüleandmise vastuvõtmise aktist (tl 96) nähtub, et 25.xx. 20xx võeti OÜU. tööd vastu. Aktile on teiste hulgas alla kirjutanud majanõukogu esimees I. E. . Hinnapakkumisest nr xx (tl 97) nähtub, et 03.10.20xx tegi M. E. O. korstnaotste paranduse maksumuse kohta hinnapakkumise summas 1 093,98 eurot. Hinnapakkumisest nähtub ka, et M. OÜ-lt otsustas tellida korstnaotste parandustööd majavanem I. E. . Arvest nr 041 (tl 105) nähtub, et tehtud tööde eest esitas M. E. O. .10.20xx hagejale arve summas 1033,98 eurot. Tellimusest nr xx (tl 104) nähtub, et 20xx jaanuaris tellis N.M. hagejalt lume koristamist maja katuselt, mis maksis xx,04 eurot. Tööde tellija allkiri tellimusel puudub. Küll on aga kinnitanud tellimusega tutvumist oma allkirjaga majanõukogu esimees I. E. . Väljavõttel ja arvetel pole märgitud rahaühikut, kuid kuna alates 20xx on Eesti Vabariigis käibele euro, on alust lugeda väljavõttes ja arvetes näidatud summad esitatuks eurodes.

6 (9)

Osaliselt on põhjendatud kostja etteheide, et M. korteriomanike poolt tehtud tellimused erinevate tööde tegemiseks ei ole tellijate poolt alati allkirjastatud. Ka on kostja esile toonud asjaolu, et aktid on majavanem allkirjastanud tagantjärele. Kuid kohtu arvates ei anna kostja väited alust asuda seisukohale, et eespoolkäsitletud tellimustes ja aktides näidatud töösid tegelikult üldse poleks tehtud. Kostja ka ise on tegelikult vaidlustanud tehtud tööde vastavuse tegelikkusele ainult ühe tellimuse puhul so H.S. tellimus nr 8 21.07.2009 tehtud torutööde kohta. Muude tööde tegemise osas on kostja piirdunud üksnes paljasõnalise etteheitega, et kuna aktid on majanõukogu esimehe poolt allkirjastatud tagantjärgi, ei tõenda need tööde tegeliku tegemist. Erinevalt kostjast kohus leiab, et majanõukogu esimehel ei olnud mingit vajadust kooskõlastada remondikulu väljavõtteid ning tehtud tööde akte tagantjärgi juhul, kui töid poleks tehtud. Asjaolu, et majanõukogu esimees on need dokumendid kooskõlastanud ilma igasuguseid vastuväiteid esitamata, tõendab hageja väidet, et tööd on tegelikult tehtud. KOS § 23 lg 2 kohaselt majanõukogu kontrollib valitseja tegevust. Juhul kui M. kaasomanikud ei ole rahul oma majanõukogu esimehe tegevusega, tuleb neil see küsimus lahendada omavahel. KOS §-st 23 lg 1 tulenevalt on majanõukogu nimetavad korteriomanikud. Kohtu arvates võib ka H.S. tellimusele kantud kirjalikust vastuväitest järeldada, et tegelikult aktis märgitud töid tehti, kuigi mitte sellises mahus, nagu aktis on näidatud. Kuna hageja ei nõua kostjalt mitte konkreetselt nimetatud aktis näidatud tööde maksumust, vaid remondifondi makseid KOS § 15 lg 6 p 4 mõttes, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tegelikult määravat tähendust asjaolu, kui suur oli tegelikult H.S. tellimusel tehtud tööde maksumus. Ka ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et remondikulu maksete puhul toimub topeltmaksustamine käibemaksuga. Kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse maksude osakonna konsultandi T. K. (tl 33) on selgitatud, et seda, kas remondifondi tehtavate maksete puhul on tegemist ettemaksuga käibemaksuseaduse mõistes või on tegemist lihtsalt korteriomanike ühiselt kogutavate rahaliste vahenditega, mida käibemaksuga ei maksustata, otsustab iga korteriomanike ühisus ise koos valitsejaga. Kui remondifondi kogutav raha maksustatakse juba selle kogumise ajal käibemaksuga, kuna teda kogutakse mingi konkreetse töö tegemiseks, siis selle töö tegemise eest enam eraldi arveid elanikele ei esitata ja neid ei maksustata käibemaksuga. Kui remondifondi kogutava raha konkreetne sihtotstarve pole raha kogumise hetkel veel selge, siis remondifondi kogutavalt raha selle kogumise hetkel käibemaksuga ei maksustata. Käibemaksuga maksustatakse sellisel juhul korteriomanikele konkreetselt teostatud tööd nende kuluarvete esitamisel korteriomanikele. Hageja poolt kostjale esitatud arvetest nähtub, et hageja lisab käibemaksu kostjalt igakuulise arve alusel nõutavale remondikulule. Remondikulu väljavõtetest nähtub, et hageja tasub tehtud tööde eest remondikulu katteks kogutud maksetest. Hageja konkreetsete tööde tegemise eest arveid korteriomanikele enam esitanud ei ole. Seega topeltmaksustamist ei toimu ja hageja tegevus on kooskõlas Maksu- ja Tolliameti selgitusega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Eeltoodu alusel ja VÕS § 101 lg 1 ning § 1023 lg 1 ja 2 alusel mõistab kohus ajavahemiku 01.01.2009 kuni 29.02.2012 eest kommunaalteenuste, haldus- ja hoolduskulu ning remondikulu võla katteks kostjalt hageja kasuks välja 265,53 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § xx alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

7 (9)

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on nõudnud kostjalt ka viivise 141,23 eurot väljamõistmist tuginedes 28.02.2005 kaasomandi hooldamis- ja valitsemislepingus kokkulepitud viivisemäärale (0,1 % päevas). Nagu kohus eespool leidis, hagis käsitletaval perioodil poolte vahel hooldamis- ja valitsemislepingust tulenevad suhted puudusid. Seetõttu ei saa hageja nõuda lepingust tulenevat viivist. Kohus jätab hagi kostjalt viivise väljamõistmise osas rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on 18.10.2012 kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirjas, mille kohaselt hageja menetluskuluks on riigilõiv 63,91 eurot ja dokumentide paljundamise kulu 17,63 eurot. Hagile on lisatud maksekorraldusest ( tl 26-27) nähtuvalt on hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 47,93 eurot riigilõivu ja hagi esitamisel täiendavalt 15,98 eurot. Paljunduskulude tõendamiseks on hageja esitanud oma 18.10.2012 arve 3383 (tl xx), mille kohaselt on dokumentide paljunduse maksumus 17,63 eurot ( ilma käibemaksuta 14,69 eurot). Kostja pole omapoolset menetluskulude nõuet ega nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks so hiljemalt 29.10.2012 esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kuna menetluse käigus nõudis kohus hagejalt hulgaliselt täiendavate kirjalike tõendite esitamist, on kohtu hinnangul menetluskuluks TsMS § 143 p 2 kohaselt käesolevas asjas dokumentide paljundamiskulu. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutati üksnes põhinõude järgi. Hageja on riigilõivu tasunud tulenevalt põhinõude suurusest. Kuna kohus hageja põhinõude täies ulatuses rahuldab, peab kohus põhjendatuks menetluskuludest riigilõivu jätta täielikult kostja kanda. Hageja muudest menetluskuludest jätab kohus tulenevalt hagi rahuldatud osast 65 % kostja kanda. Kuna puudub TsMs § 174 lg 6 kohane hageja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, saab kostjalt hagejale kasuks välja mõista 65 % paljundamiskuludelt ilma käibemaksuta so 9,55 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 63,91 + 9,55 so 73,46 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks.

8 (9)

Kohus juhib poolte tähelepanu sellele, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes.

Kohtunik Rita Kulberg

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.