Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXX.

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. AN esitas 24.10.2012.a. kohtule avalduse OÜ BB(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 07.11.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Asutamisjärgselt oli võlgniku põhitegevusalaks puidutoodete tootmine ning masinate ja tööstusseadmete vahendamine. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega: Aasta Äritulud (käive) Kasum/kahjum Omakapital XXX Finantsandmetest nähtub, et 2007. ja 2008. aastate majandustulemused olid igati rahuldavad. Hilisema perioodi kohta igasugused finantsandmed puuduvad, sest võlgnik on Äriregistrile esitanud vaid 2007. ja 2008. majandusaastate aruanded. Hilisem aruandlus puudub ning võlgniku esindaja teatas oma vastuses ajutise halduri teabenõudele, et võlgniku kogu dokumentatsioon läks kaduma, kui 2010. aastal murti sisse tema sõidukisse. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgniku esindaja, et võlgniku majandustegevus lõppes 2010. aastal, täpsemat aega nimetada ei oska. 2008. aastal soetas võlgnik 1,7 milj. krooni eest seadmeid, kuid seoses üldise majanduslangusega ja müügitulu vähenemisega tekkisid liisingu- ja maksuvõlad. Raamatupidamise dokumendid 2009. aasta kohta on ta juhatuse eelmiselt liikmelt vastu võtnud ja pidi korraldama 2009. aasta majandusaruande koostamise, kuid kahjuks murti samal päeval sisse tema autosse ja koos muu varaga läks kaduma ka võlgniku dokumentatsioon. Algatatud kriminaalasja raames kedagi tabatud ei ole. Et saada ülevaadet võlgadest, võtsid osanikud 9.12.2010 vastu likvideerimisotsuse. Likvideerimisteade avaldati 14.12.2010, kuid teates märgitud tähtaja jooksul ei esitanud oma nõuet mitte ükski võlausaldaja. Liisitud vara oli liisingfirmadele tagastatud enne tema määramist juhatuse liikmeks ning mitte mingisugust vara ei ole temale üle antud ja ta ei saa esitada varade nimekirja. Samuti puuduvad andmed võlgniku täitemenetluste ja kohtuvaidluste kohta. Ta ei ole teinud mitte ühtegi tehingut, sealhulgas lähikondsetega, seega ei ole ta ka kahjustanud võlausaldajate huve. Kinnitab, et kuna võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks, siis ei ole maksejõuetus ajutine. Lähtudes kogutud andmetest, leiab ajutine haldur, et alates 2010.aastast on võlgnik püsivalt maksejõuetu, sest juba 2009. aastal oli tekkinud liisingu- ja maksuvõlgnevus; 2010. aastal lõppes majandustegevus; juulis 2010, s.o. hetkel, kui omanikud andsid ettevõtte ja väidetavalt

ka selle dokumentatsiooni üle JP ́le, puudus võlgnikul vara. Eeltoodust järeldub, et juulis 2010 oli omanikele ilmselt väga selge, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub igasugune vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, väärtpaberikonto ja sõidukid. Võlgniku SEB Pank kontol nr XXXXXXXXXXX on 6,39 € ja võlgniku Swedbank kontol on 3,85 €. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Võlgniku esindaja teatel temal andmed võlgniku kohustuste kohta puuduvad. Swedbank AS teatel on võlgnikul liisinglepingutest tulenev täitmata kohustus summas 102 496,16 €. AS SEB Pank teatel on võlgnikul kapitalirendi lepingust tulenev täitmata kohustus summas 3679,51 €. Maksu- ja Tolliameti andmetel on seisuga 11.11.2012 võlgniku maksuvõlg 7773,69 €, sellest põhivõlg 4761,86 €. Võlgniku kontol on Maksu- ja Tolliameti arestid summadele 319,56 ja 3408,47 €. Krediidiinfo andmetel tekkis võlgnikul esimesed maksuvõlad juba oktoobris 2008 ning suurenesid pidevalt. Muud maksehäired algasid detsembris 2009 (liisinguvõlgnevused). Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja andmetest ja AS SEB Pank kirjast nähtub, et võlgniku vastu on algatatud 6 täiteasja, neist 3 aluseks on endiste töötajate avaldused: Kairi Kumm menetluses täiteasi nr 048/2010/1139, töötaja AN nõue Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 22.09.2010 otsuse nr 9.1-2/2587-2010 alusel, nõude suurus 1694,55 €; Kristiina Feinman menetluses täiteasi nr 034/2010/923, töötaja MV nõue Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 15.04.2010 otsuse nr 9.1-2/865-2010 alusel, nõude suurus 1817,49 €; Kristiina Feinman menetluses täiteasi nr 034/2010/1507, töötaja MV nõue Ida Tööinspektsioon 15.04.2010 otsuse nr 9.1-2/865-2010 alusel, nõude suurus 2473,22€; Vilippus Elin menetluses täiteasi nr XXX, Tallinna notar Triin Lekk 27.08.2009 notari tasu maksmise arve nr XXX, nõude suurus 88,27 €; Vilippus Elin menetluses täiteasi nr XXX; Tallinna notar Ülle Anmann 27.11.2009 notari tasu maksmise arve nr XXX, nõude suurus 103,61 €; Vilippus Elin menetluses täiteasi nr XXXX, Pärnu Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr 2-11-53718, sissenõudja AS SEB Liising, nõude suurus 3679,51 €. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 120 126,50 €, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgnik on nimetatud aastate kohta jätnud Äriregistrile esitamata raamatupidamise aruanded. Majandusaasta aruandeid 2009., 2010. ja 2011. aasta kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Raamatupidamise seadus näeb äriühingutele ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise). Kuid ilmselt ei ole juhatuse liige mitme nimetatud aasta kohta nõuetekohast raamatupidamisarvestust pidanudki. Võlgnik ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. Tänase seisuga ei ole teada, kas võlgnikul on üldse mingit vara ja kas võlgniku netovara suurus vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele. Äriseadustiku sätete kohaselt peab osaühingu netovara väärtus (varad miinus võlad) olema vähemalt 50% osakapitalist, kuid mitte vähem selle miinimumist, s.t. vähemalt 40 000 krooni. Netovara väärtuse languse korral alla selle miinimumsuuruse pidi omanik esitama nõuetekohase pankrotiavalduse või võtma tarvitusele muud meetmed olukorra parandamiseks. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, miks juhatuse liige ei asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima ja/või ei esitanud pankrotiavaldust. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel, kuid võlgniku omakapital on olnud negatiivne juba mitme aasta keskel ning võlgnik on jätnud mõistliku tähtaja jooksul esitamata pankrotiavalduse ega ole rakendanud ka muid meetmeid omakapitali taastamiseks. Võlgniku majandustegevus lõppes 2010. aasta keskel. Võlgniku juhtkonnal puuduvad huvi, rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Kehtivad töölepingud puuduvad. Võlgniku seaduslik esindaja oma vastuses ajutise halduri teabenõudele tunnistab võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on vähemalt 120 126,50 €; puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud; võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi; võlgniku majandustegevus

on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid püsiva maksejõuetuseni võlgniku nõrk äriplaan ja liigne seotus kontserni teiste ettevõtetega, mistõttu kontserni juhtivate ettevõtete (Aktsiaselts BPE ja BTG OÜ) maksejõutus tõi kaasa nn doominoefekti, kus maksejõuetuks muutusid ka kõik teised sama kontserni ettevõtted. Haldurile on varasemast teada, et 2010.aastal muutusid alaliselt maksejõuetuks paljud nn B G kuulunud ettevõtet, sealhulgas BTGOÜ, OÜ BTH, Aktsiaselts BPE, OÜ BT ja OÜ AH. Kõigi nende maksejõuetuse põhjuseks oli üldisest majanduslangusest tingitud hinnalangus, tellimuste vähenemine ja klientide võlgnevused. Võlgniku juhatuse koosseisu kuulus kuni 12.07.2010 ka VS, kelle osas on OÜ BTG pankrotihalduri 6.12.2010 esitatud kuriteoteate alusel algatatud kriminaalmenetlus KarS-i §-s 3811 sätestatud süüteokoosseisu tunnustel - OÜ BTG tegevjuht ja juhatuse esimees võib olla toime pannud KarS § 3851 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna haldurile esitatud andmed OÜ BTG tegeliku majandusliku olukorra kohta ei ole adekvaatsed ning seaduses sätestatud tähtaja jooksul on jäetud esitamata pankrotiavaldus, mille tulemusel on kahjustatud OÜ BTG ja selle võlausaldajate huve. Lähtudes kogutud andmetest leiab ajutine haldur, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2010. aasta juulis, sest majandustegevus oli lõppenud ja puudus vara. Püsiv maksejõuetus pidi ka juhtkonnale ja omanikele väga selge olema juba 2010.aasta keskel, kui peale majandustegevuse lõppemist määrati juhatuse liikmeks ja likvideerijaks isik, kes polnud võlgnikuga varem seotud. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Vara tagasivõitmise aluseks PankrS §§ 109-113 kohaselt võivad olla tehingud või toimingud, mida võlgnik on teinud enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise aluste esinemisel on eeldusena vajalik, et võlgnik tehingut või toimingut tehes oleks olnud juba maksejõuetu või tehingut tehes oleks muutunud maksejõuetuks. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Küll on aga arusaamatu, miks võlgniku eelmine juhtkond ei esitanud kohe pankrotiavaldust. Kuna võlgnikul arvestatav vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas käesolev menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 29 alusel. Võlgniku dokumentide hoiustajaks palub haldur määrata likvideerija JP, isikukood 37305080324. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1050 € ja mõista see välja võlgnikult ja võlgniku esindajalt solidaarselt ning tasuda see OÜ Kodukontor arvelduskontole Swedbank ́is XXXXXXXXXXXXXX. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 120 126,50 eurot ja vara võlgnikul puudub. Ajutise menetluse maht ei ole võimaldanud tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 05.12.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta BB (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 10 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab BB(likvideerimisel) dokumentide hoidjaks JP, ik. XXX. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 146 lg 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda

kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Ajutine haldur palub välja mõista solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmest likvideerijalt JP ́lt ajutise halduri tasu 1050 eurot. Võlgniku juhatuse liikmest likvideerija on nõustunud ajutise pankrotimenetluse kulude tasumisega. Kohus, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.