Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 442 lg 6 alusel kohtuotsusesse märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on 08.11.2011 kostja poolt esitatud laenutaotluse alusel sõlmitud Raha24 OÜ ja kostja vahel laenuleping, mille alusel väljastati kostjale laen summas 900 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama ning tasuma intressi 45 eurot ja laenulepingu sõlmimise tasu 13 eurot hiljemalt 08.12.2011. Laenu tagastamise tähtaega on pikendatud kuni 07.01.2012.a. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale 872 eurot põhivõlana, 45 eurot intressina, 13 eurot lepingutasu ning viivistena 369,36 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma tähtaegselt tasumata maksetelt viivist iga viivitatud päeva ees 0,75% põhivõlast. Seoses sellega, et nimetatud viivisemäär on tavapärasest kõrgem ja võib seetõttu olla ebamõistlikult koormav, on hageja vähendanud viivise määra 0,17% päevas, milline on ka lepingus kokkulepitud intressimäär. Seega on kostjal hagi esitamise seisuga tasumata laenusummalt 872 eurolt ja lepingutasult 13 eurolt viivis kogusummas 369,36 eurot. Kostja vastuväited ja hageja arvamus kostja vastuse kohta Kostja on oma vastuses hagile (tl 39) vaielnud hagile vastu. Vastväidete kohaselt ei ole hageja laenu andmisel käitunud käibes vajaliku hoolsusega ning vastuolus VÕS § 4032 sätetega, mille kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtete. Hageja on kostjale andnud 2011.a. suvel laenu, mille tagasimaksmisel esines probleeme, 08.11.2011 andis ta kostjale uuesti laenu, millega rikkus VÕS § 4032 sätteid vastutustundliku laenamise põhimõtete kohta. Hageja laenas kostjale 900 eurot ja kostja kohustus tagastama lisaks laenule intressi 45 eurot. Kostja on hagejale tasunud vastavalt võimalustele 17.04.2012 – 12 eurot, 11.05.2012 – 10 eurot, 07.06.2012 – 10 eurot, 29.07.2012 – 10 eurot, 08.10.2012 - 885 eurot ja 17.10.2012 – 31 eurot. Seega on kostja lepingujärgsed kohustused hageja ees täitnud. Kostja on seisukohal, et ka viivise määra – 0,17 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 kohaselt tühine. Hageja arvestuste kohaselt on arvestatud viiviseid ka tasumata viivistelt, mis on vastuolus VÕS § 113 lg 6 sätestatuga. Kostja taotleb ka viivise vähendamist VÕS § -de 113 lg 8 ja 162 alusel, sest kostja on oma lepingulised kohustused täitnud, on töötu ja kasvatab üksi alaealist koolilast.

2 (6)

Hageja on oma arvamuses kostja vastuse kohta (tl 44-45) kinnitanud, et kostja on tasunud hagejale 958 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust laenuintressi suuruse üle, mis tähendab, et kostja on pidanud seda mõistlikuks ning aktsepteerinud. Peale laenu tagastamise tähtpäeva on VÕS § 397 lg 1 märgitud laenuintress asendatud viivitusintressi tasumise kohustusega, mis on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr.3-2-1-120-08. Hageja peab viivisenõuet 0,17% päevas, arvestades selle eesmärki panna laenusaaja suhtuma enda võetud kohustustesse täie tõsidusega, põhjendatuks ning kostja õigusi mittekahjustavaks. Kostja väited tema majanduslike raskuste kohta, mis annaks alust veelgi viiviste vähendamiseks, on tõendamata ja paljasõnalised. Arvestades kostja poolt pärast hagi esitamist kohustuse täitmist, taotleb hageja kostjalt 635,50 euro väljamõistmist, millest 14 eurot on intress, 414,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 175 eurot tasutud riigilõiv ja 32 eurot hageja lepingulise esindaja teadaolev kulu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 sätteid kohaldades lihtmenetluses, arvestades, et tegemist on varalise nõudega ning hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole. Pooled- hageja hagiavalduses (tl 19) ning kostja 22.10.2012 kohtule saadetud vastuses (tl 40) on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, seega ei ole nad soovinud enda ärakuulamist. Lihtmenetluses võib kohus muuhulgas TsMS § 405 lg 1 p 6-9 alusel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, koguda tõendeid omal algatusel ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele , arvestades alljärgnevaid põhjendusi. Kostja ei ole vaidlustanud võlasuhte tekkimist 08.11.2011 sõlmitud laenulepingu alusel (tl 39). Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Laenulepingu järgi tuli laen tagastada 30 päeva pärast 08.12.2011. Laenutoote hinnakirja (tl 25) järgi on 30 päevalise 900 euro suuruse laenu puhul laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale tasumisele kuuluv intress 45 eurot (s.o 0,17 % päevas), millele lisandub lepingu sõlmimise tasu 13 eurot. Hageja nõuab viivist lepingus kokkulepitud intressimääras. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, , millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

3 (6)

VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Osundatud paragrahvi 1. lõike järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 punktidest 1-4 arvestatakse tarbijakrediidilepingu alusel tehtud maksest, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tagastanud laenu tähtaegselt ning hageja on pikendanud laenu tagastamise tähtaega kuni 07.01.2012.a. Kostja on tagastanud laenusumma (900 eurot), intressi (45 eurot) ja lepingu sõlmimise tasu (13 eurot) – kokku 958 eurot täies ulatuses alles pärast hagi esitamist. Tasumata on sissenõutavaks muutunud viivis laenult ja lepingutasult. Hageja ei ole oma täiendavas seisukohas põhjendanud, millisel alusel ta nõuab täiendavalt intressi, summas 14 eurot. Lepinguga kokkulepitud intressi -45 eurot on kostja tasunud. Hageja on VÕS § 415 lg 2 alusel lugenud kostja poolt tasutuks muuhulgas lepingu sõlmimise tasu (tl 45), mis arvestatakse võlgniku poolt tehtud maksest kaetuks pärast intresse. Seega ei ole alust intressi, summas 14 eurot nõude esitamiseks. Laenulepinguga on pooled kokku leppinud, et laenult summas 900 eurot tasutava intressi suuruseks on 45 eurot, mis protsentidesse arvestatuna on 0,17 % päevas (45 : 900 x 100 : 30). Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,17% päevas. Viivise suuruse arvestamisel lähtub asjaolust, et laenu tagastamise tähtaeg oli 07.01.2012 ning kostja poolt ajavahemikul 17.04.2012 – 17.10.2012 tehtud maksetest tuleb arvestada kõigepealt tasutuks laenusumma, seejärel intress ning lepingu sõlmimise tasu. -

-

-

-

Ajavahemikul 08.01.2012 kuni 17.04.2012 on kostja olnud laenusumma – 900 eurot ning lepingutasu -13 eurot tasumisega viivituses 101 päeva, seega viivis moodustab 156,76 eurot (913 x 0,17% x 101). 17.04.2012.a tasus kostja 12 eurot, laenu jäägiks jäi seega 888 eurot. Ajavahemikul 18.04.2012 kuni 11.05.2012 on kostja olnud laenujäägi ja lepingutasu – kokku 901 euro tasumisega viivituses 23 päeva, seega viivis moodustab 35,23 eurot (901 x 0,17 % x 23). 11.05.2012 tasus kostja 10 eurot, laenu jäägiks jäi 878 eurot. Ajavahemikul 12.05.2012 kuni 07.06.2012 on kostja olnud laenujäägi ja lepingutasu – kokku 891 euro tasumisega viivituses 27 päeva, seega viivis moodustab 40,90 eurot (891 x 0,17% x 27). 07.06.2012 tasus kostja 10 eurot, laenu jäägiks jäi 868 eurot. Ajavahemikul 08.06.2012 kuni 29.07.2012 on kostja olnud laenujäägi ja lepingutasu – kokku 881 euro tasumisega viivituses 52 päeva, seega viivis moodustab 77,88 eurot (881 x 0,17 % x 52).

4 (6)

-

29.07.2012 tasus kostja 10 eurot, laenu jäägiks jäi 858 eurot. Ajavahemikul 30.07.2012 kuni 08.10.2012 on kostja olnud laenujäägi ja lepingutasu – kokku 871 euro tasumisega viivituses 70 päeva , seega viivis moodustab 103,65 eurot (871 x 0,17 % x 70). - 08.10.2012 tasus kostja 885 eurot, millisest summast on kaetud laenu jääk- 858 eurot ja intress 27 eurot. Tasumata jäi lepingu sõlmimise tasu – 13 eurot, mille tasumisega oli kostja viivituses kuni 17.10.2012, seega 8 päeva. Viivis moodustab 0,18 eurot (13 x 0,17% x 8 ). - 17.10.2012 tasus kostja viimase osamaksena 31 eurot, sealhulgas 18 eurot intressi katteks ja 13 eurot lepingutasu katteks. Seega sissenõutavaks muutunud viivis moodustab eeltoodud arvestuse põhjal 414,60 eurot, hageja on nõudnud viivisena 414,50 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad alused viivise vähendamiseks tulenevalt VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, kuna ta on töötu ja kasvatab üksi alaealist last. Kohus on kontrollinud nimetatud asjaolusid ja leiab, et taotlus on põhjendatud. K. R. ülalpidamisel on xxxxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud R. R. , kelle isa J. R. on surnud. Kohus arvestab viivise vähendamisel ka seda, et kostja on juba enne hagi esitamist (maksekäsu kiirmenetluses) asunud võlgnevust tasuma ning pärast hagi esitamist täitnud laenulepingust tulenevad kohustused (välja arvatud viivis). Seetõttu peab kohus mõistlikuks viivise suuruseks antud asjas 1⁄2 arvestatud viivisest, s.o. 207,30 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib hagi lihtmenetluses menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on 19.11.2012.a. kohtule esitatud täiendavas seisukohas esitanud oma menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad menetluses tasutud riigilõivust – 175 eurot ning hageja lepingulise esindaja kuludest, summas 32 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 47,93 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 127,07 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 175 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

5 (6)

Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 22.06.2010.a. määruses asjas 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja on kandnud õigusabikulusid seoses käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisega ja seisukoha esitamisega kostja vastusele, sest mõlemad menetlusdokumendid on saadetud digitaalselt ja allkirjastatud Darbi-Julia Tarmisto Ingress Inkasso OÜ-st. Esindusõigust kinnitab hageja poolt väljastatud volikiri (tl 33) ja haridust tõendav diplom (tl 34). TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 1848,50 eurot. Seega jääb hageja nõutav õigusabi kulu lubatud piirmäära sisse. Nõutav õigusabi kulu ei sisalda käibemaksu, sest Ingress Inkasso OÜ ei ole käibemaksukohuslane (tl 54). Seetõttu kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kogu õigusabikulu so 32 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 207 eurot (175 +32 ). TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes.

Epp Tombak

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.