Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-38835
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
18.12.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Liili Lauri VEOÜ (pankrotis) hagi AV ja 45 343.97 euro solidaarses nõudes 45 343.97 eurot
EB vastu
27.11.2012 Hageja: VEOÜ (pankrotis), registrikood 11376292, esindaja pankrotihaldur Aivar Pilv Hageja esindajad menetluses vandeadvokaat Kairi Tuulmägi ja vandeadvokaadi abi Marko Pikani, e-post: [email protected] Kostja I: AV, isikukood XXX,elukoht XXX Kostja II: EB, isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuistungil viibisid hageja esindajad vandeadvokaat Kairi Tuulmägi ja vandeadvokaadi abi Marko Pikani ning kostjad. Hagi rahuldada. Välja mõista kostjatelt AV ja EB solidaarselt 45 343.97 eurot hageja VEOÜ (pankrotis) kasuks. Jätta tsiviilasja menetluskulu solidaarselt kostjate AV ja EB kanda. Välja mõista kostjatelt AV ja EB solidaarselt 4154.25 eurot riigilõivu riigituludesse.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 18.08.2011 (tlk 5-16), mille kohaselt VEOÜ (pankrotis), pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 21.01.2010 määrusega ja halduriks nimetati Aivar Pilv. Pankrotihaldur tutvus äriühingu majandustegevust puudutavate dokumentidega ja selgus, et Swedbank AS kontolt perioodil 25.06.2007 kuni 28.10.2009 ja AS SEB Pank arvelduskontolt perioodil 16.03.2007 kuni 03.11.2009 on juhatuse liikmete poolt tehtud väljamakseid toitlustuse, meelelahutuse, elektroonika, majutuse, jm äriühingu majandustegevusega mitteseotud kulutuste tarbeks. Pangakontodelt on näha, et juhatuse liikmetele on tehtud väljamakseid, mille selgituseks on märgitud ülekanne, lisatud ei ole makse alust. Halduri 14.12.2010 nõudekirjale kostjad reageerisid dokumentide esitamisega, mis ei olnud süstematiseeritud ega tõendanud kulutuste sihipärasust. Juhatuse liikmed vastutavad kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest ÄS § 187 lg 2 alusel. Juhtorgani liikmel on kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, halduri hinnangul on rikutud hoolsuskohustust äriühingu ees. Hagis märgitud tehingute tulemusena on äriühingu vara vähenenud 45 343.97 euro ulatuses, millise summa palub hageja kostjatelt AV ja EB solidaarselt välja mõista võlgniku pankrotivarasse. 16.08.2012 avalduses täpsustas hageja hagisummaks 45 343.97 eurot (tlk 284), kuivõrd kogusumma arvutamisel oli tehtud arvutusviga. Kostjate vastuväited. Kostjad hagi ei tunnista (tlk 209), kostjad on seisukohal, et hagi on puudustega. Hagis ei ole esile toodud ühtegi konkreetset tehingut, mis kahju tekitamisena oleks käsitletav. Hagist ei selgu, mis tõenditega asjaolusid kinnitatakse. Hagi on nii ebamäärane, et ei olegi võimalik end kaitsta. Harju Maakohtu 23.08.2011 määrusega jäeti hageja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (tlk 116). Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2011 määrusega see tühistati ja hageja vabastati riigilõivu 4154.25 euro tasumisest (tlk 181). Harju Maakohtu 01.02.2012 määrusega võeti hagi menetlusse (tlk 189).
Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited. Hagis kirjeldatu kohaselt on VEOÜ (pankrotis) Swedbank AS ja SEB AS arvelduskontodel kajastatud tehinguid, mida ei saa seostada võlgnikuga ja lugeda tehtuks äriühingu huvides. Põhjendamatud kulud on 45 343.97 euro ulatuses (tlk 18-77). Pankrotimenetluse kestel on pankrotihaldur korduvalt nõudnud juhatuse liikmetelt selgitusi (tlk 79-85), et nad kinnitaksid alusdokumentidega arvetel kajastatud ülekannete seoseid majandustegevusega. VEOÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 21.01.2010 määrusega võlausaldaja AS Phoenix Land avalduse alusel. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et juhatuse liikme kohustusi täitsid alates 07.06.2007 kostjad, olles ka äriühingu osanikud: AV osa suurusega 24000 ja EB 16 000. ÄS § 187 lg 1 kohustab juhatuse liiget oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 järgi peavad juhatuse liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu põhitegevusalaks oli nii registrikaardi väljavõtte, kui majandusaasta aruannetes ja menetluses kajastatu kohaselt ehituskaupade hulgimüük Eesti siseturul. Ajutine pankrotihaldur on aruandes võlgniku pankrotimenetluses (tlk 86-109, lk 105) märkinud, et vara oli 16.10.2009 seisuga 2 006 040 krooni ja võlasumma 8 094 856 krooni, võlgniku raamatupidamine oli halvasti organiseeritud ja lünklik ning seetõttu raskesti kontrollitav. Ajutine haldur on aruandes ka esile toonud, et juhatuse liikmed ei ole tegutsenud äriühingu jaoks parima kasuga, ei ole analüüsinud vajalikul määral varasemaid finantsnäitajaid ja ettevõtluskeskkonda. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega on tekitanud kahju osaühingule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. TsÜS § 37 lg 1 järgi vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega on tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtu korraldaval istungil 09.08.2012 (tlk 278) selgitas kohus kostjatele tõendamiskoormust, et kuivõrd raamatupidamises ei ole kajastatud ülekannete seotust äriühingu majandustegevusega, lasub kostjatel kohustus tõendada, et maksed hagetavas summas on majandustegevuse raames just äriühingu huvides. Tulenevalt kostjate vastuväidest tegi kohus hagejale ettepaneku nõuet täpsustada. Hageja on selgitanud asja menetluse kestel, et AS Swedbank pangakontolt (tlk 286287) on tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi kokku 16 390.16 eurot (256 450.25 EEK) ja AS SEB pangakontolt (tlk 288-296) on tehtud kulutusi kokku summas 28 953.81 eurot (453 028.67 EEK). Nimetatud pangakontode väljavõtted kajastavad nii summat kui saajat ja konkreetset tehingu kuupäeva. Kohtu hinnangul on see summa kujunemine loetav ja arusaadav, et vastuväiteid esitada tõendamaks alusdokumentidega, vm tõenditega, sh ekspertiisiga maksete kajastamist äriühingu raamatupidamises majandustegevuse raames. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostjad on esitanud kirjaliku selgituse (tlk 301-314) ja kirjalikud dokumendid (II kd), mis aga kohtu hinnangul ei lükka ümber hagis kirjeldatud asjaolusid. 04.09.2012 kohtuistungil selgitas kohus kostjatele (tlk 328), et nende selgituste põhjal esitatud arveid ei saa pidada maksete alusdokumentideks. Kostja A. V selgitas, et paremaid dokumente ei olnud kuskilt võtta ja kohus
tegi ettepaneku läbirääkimiste korras kasutada raamatupidaja teenust, koos pankrotihalduriga need üle vaadata või taotleda raamatupidamisekspertiisi oma väidete tõendamiseks TsMS § 231 lg ja § 293 alusel. Kostjad ekspertiisi ei taotlenud ning läbirääkimised ei õnnestunud. Kostjate esitatud dokumentaalsed tõendid (II kd) ei kinnita ega õigusta maksete teostamist piisavalt, sest on ebausaldusväärsed. Kohus on seisukohal, et esitatud dokumendid on täielikult seostamata ülekannetega ning pole võimalik aru saada, milline tõend, millist asjaolu peaks tõendama. Esitatud on erinevad lepingud, kuid puudub konkreetne viide ja selgitus, millise konkreetse tehingu seotust majandustegevusega soovivad kostjad tõendada. Esitatud tabel erinevate ettevõtete või võimalike klientide andmetega ei tõenda, kuidas on vaidlusalused tehingud seotud VEOÜ (pankrotis) majandustegevusega. Juhatuse otsused ei kajasta tehingute seotust äriühingu majandustegevusega. Kostjate esitatud tabelist nähtub, et kannet number üks, summas 150 000 EEK, põhistatakse suulise laenulepinguga, kohtu hinnangul tuleks laenutehingud kajastada äriühingu raamatupidamises vastavate kirjalike kannetena koos alusdokumentidega. Kohtuistungil 27.11.2012 selgitasid kostjad restoranides ja baarides tehtud makseid vajadusega klientidega läbirääkimiste pidamiseks ja kaupade tutvustamiseks (tlk 301-314, kanded nr 150-151 ja 153-154). Kohus leiab, et ainuüksi ostutšekid ja arve-saatelehe ei tõenda kulutuste vajalikkust. Samuti soetatud kaupade osas antud selgitusi ja tõendeid hinnates, tuleb asuda seisukohale, et see ei kinnita, et kulutus on tehtud ettevõtte huvides. Kostjad on märkinud ka teenustöid kulutustena, mis peaks olema tõendatud äriühingu huvides tehtuna, sh AS Swedbank arvelduskontolt tehtud tehing nr 10 summas 1770 EEK selgitusega „Ametiauto remont“, jms. Kostja kohtuistungil antud selgituste järgi oli vajalik kasutada majutusasutusi klientide huvides, esitatud arved ei kinnita vajadust läbirääkimiste pidamiseks maksta ettevõtte rahaliste vahenditega majutusega seotud kulusid. Kohus asub seisukohale, et kogumis ei kinnita esitatud tõendid kostjate seisukohti, puudub alus seostada makseid tehtuks äriühingu huvides. TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib kohus tõendi jätta selle hindamise järel arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kirjeldatud maksetega on äriühingu vara vähenenud summas 45 343.97 eurot, asja sisulise arutamise käigus on selgunud, et arvelduskontosid/maksekaarte kasutasid kostjad juhatuse liikmetena, kes aga ei ole tõendanud maksete sihipärasust. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud ka asjaolu, et nad oleks pankrotimenetluse käigus korrektse raamatupidamisdokumentatsiooni haldurile üle andnud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-10 märkinud, et kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ja et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja on õigesti viidanud ÄS §-le 183, mis sätestab juhatuse kohustuse korraldada osaühingu raamatupidamist. Kostjatel lasus juhatuse liikmena kohustus kõiki majandustehinguid dokumenteerida ning kirjeldada raamatupidamisregistrites, kuid maksete kasutamise kohta pankrotihalduril andmed puuduvad. Seega on hageja sõnul osaühingule tekitatud kahju 45 343.97 euro ulatuses ja kostjad on nimetatud vara (raha) käsutanud mitte äriühingu huvides. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-33-10 selgitanud, et osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise
kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest ÄS § 187 lg 2 järgi. TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et osaühingule kahju tekitanud isikuks oleks juhatuse liige. Seega peab kohus enne kahju hüvitamise nõude sisuliste eelduste täitmise analüüsimist vaatamata, kas nõude esitamise formaalne eeldus on täidetud, st kas kostjate näol oli kahju tekkimise ajal tegemist hageja juhatuse liikmega. TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 2 alusel vastutamise esimeseks sisuliseks eelduseks on kahju olemasolu. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et hageja AS SEB Panga ja Swedbank AS kontodelt on ülekandeid ja makseid tehtud, seega on tõendatud hagejale tekkinud kahju suuruses 45 343.97 eurot. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejal puudu olev vara on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 mõttes ning on pankrotimenetluse käigus tõendatud. Kohus nõustub, et iseenesest pole majandustegevuse käigus pangakontodelt arvete tasumine automaatselt tõlgendatav kahju tekitamisena osaühingule. Kahju tekkis kostjate tegevusest osaühingu juhtimisel, sh tehingute dokumenteerimata jätmisega. Kostjad on oma ütlustes selgitanud, et pangakontolt tehtud makseid kasutati osaühingu huvides, kuid oma väidete kinnituseks pole ühtegi tõsikindlat tõendit esitatud. Kohus selgitab, et antud juhul ei lasu tõendamiskoormis hagejal, et maksetega ei täidetud hageja kohustusi teiste isikute eest, vaid kostjatel, kellel oli tehingute dokumenteerimise kohustus. Kahju hüvitamise teiseks eelduseks on juhatuse liikme kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine. Kostjad juhatuse liikmena on rikkunud oma ÄS §-st 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Tehingute dokumenteerimata jätmisega on võimaldatud tekkida olukorral, kus suures summas osaühingu rahaliste vahendite kasutamist ei ole võimalik kontrollida. Kostjate kui juhatuse liikme kohustuse rikkumine seisneb ühingu vara mitte tema huvides või ebaselges kasutamises, mis on pankrotiseaduse mõttes juhtimisviga. Pangadokumentidega on tuvastatud hageja AS SEB Panga ja AS Swedbank kontodelt ülekantud summa suurus ning isikud, kelle nimel oli kontode kasutamise õigus. Kohus jätab tõendina TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata kostjate esitatud dokumentaalsed tõendid (IIkd). Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks on vajalik ka põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis VÕS § 127 lg 4 järgi tähendab, et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus leiab, et põhjuslik seos kostjate õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel seisneb sellest, et kostjad on oma kohustuste täitmata jätmise tagajärjel põhjustanud olukorra, kus hageja vara kasutamist hageja huvides pole võimalik kontrollida. Hageja juhatus on ilmutanud üleüldist hooletust hageja töö korraldamise ning järelevalve teostamise käigus, mille tulemusena on tekkinud rahaliste vahendite vähenemine. ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta näitab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Antud juhul pole kostjad tõendanud, et nad pole hoolsuskohustust rikkunud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ÄS § 187 lg-st 1 tuleneva juhatuse
liikme vastutuse eeldused on täidetud ning kostjad vastutavad hageja ees kahju tekkimise eest summas 45 343.97 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isikud (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kahju hüvitamist osaühingule võib pankroti väljakuulutamise korral osaühingu nimel nõuda pankrotihaldur tulenevalt ÄS § 187 lg 4 ja 5. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad TsMS § 165 kg 3 kohaselt menetluskulude eest samuti solidaarselt. Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2011 määrusega hageja vabastati riigilõivu 4154.25 euro tasumisest. Seega tulenevalt menetlusabi andmisest tuleb jätta menetluskulu riigilõivu osas solidaarselt kostjate kanda koos väljamõistmisega riigituludesse.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.