Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Balti Rendiexpert OÜ esitas 14.00.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxx Pxxxx vastu lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Lisaks taotles hageja kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 0,08% päevas kuni põhinõude tasumiseni (tl 2-4). Kohus võttis nimetatud hagi 26.09.2012.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 1). Kostja 04.10.2012.a kohtule saadetud e-kirjas märkis kostja, et vaatab kohe oma rahalised võimalused üle ja annab vastuse, millisel viisil saab ta tasuda (tl 18). Kuna kostja kohtule ei vastanud, küsis kohus 30.10.2012.a hagejalt, kas hageja on saanud ettepaneku kompromissiks või on tema nõue rahuldatud (tl 19). Hageja edastas vastusena kohtule esitatud hagiavalduse (tl 20-23). 26. Novembril teatas kostja kohtule, et tal on võimalik makseid teha oma saadava pensionisumma ulatuses kuus, soovib sõlmida kokkulepet (tl.32). Sisulisi vastuväiteid ega põhjendusi kostja hagi kohta ei esitanud. Kohus esitas pooltele tulenevalt TsMS § 4 lg-st 4 pooltele kompromisslepingu projekti (tl.30-31). Seoses kompromisslepingu projekti esitamisega pidas kohus vajalikuks anda pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja võimaliku kompromisslepingu sõlmimiseks kuni 10.12.2012.a. Kohus teavitas pooli, et kui pooled ei esita kohtule nõuetekohast kompromisslepingut või teavitavad kohtule, et nad ei soovi enam läbirääkimisi pidada hiljemalt 10.12.2012.a, teeb kohus otsuse 17.12.2012.a. Pooled ei teatanud kohtule midagi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Tagaseljaotsuse tegemise puhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesolevas asjas on kostja küll kohtule vastanud, kuid ei ole avaldanud midagi susulist tema vastu esitatud nõude kohta. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 31.03.2011.a sõlmitud kokkuleppest, millest nähtub, et kostja ühines põhivõlgniku kohustusega tasuda hagejale 1374.- eurot ja kokkuleppeline viivis 300 eurot. Kokkuleppes reguleeritud rahaline kohustus tulenes

2 (4)

põhivõlgniku poolt täitmata kohustusest, maksta tellingute rentimise eest. Tellimused olid tehtud kostja poolt. Pooled leppisid kokku, et rahaline kohustus: põhinõue 1374.- eurot ja kokkuleppeline viivis 300.- eurot tasutakse kokkuleppes sätestatud tingimustel (osamaksetega), mille tulemusena on hiljemalt 13.05.2011a. Kostja tasus 500.- eurot, mille tulemusena loeti täidetuks kokkuleppeline viivis ja 200.- eurot põhivõlast. Kuna vaatamata korduvatele lubadustele kostja oma kohustusi ja lubadusi ei täitnud edastas hageja oma volitatud esindaja kaudu kostjale leppetrahvinõude, summas 200.- eurot. Teates juhiti tähelepanu lisandunud viivistele ja soovile leida asjale mõistlik lahendus. Kostja vastas uute lubadustega, kuid rahalist kohustust ei täitnud. 29.05.2012a tuli hageja teistkordselt vastu kostja palvetele ning ajatas rahalise kohustuse uue kokkuleppega. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma võla igakuiste osamaksetena, mille suurus pidi olema vähemalt 150.eurot. Esimene osamakse pidi toimuma hiljemalt 16.06.2012a. Kostja rahalist kohustust täitma ei ole asunud, mistõttu edastas hageja esindaja 29.09.2012a teate, millega lõpetas rahalise kohustuse ajatamise ning palus tasuda kogu võlgnevus hiljemalt 03.09.2012a. Kostja ei ole kuni hagi esitamiseni rahalisi kohustusi täitnud. Hagi esitamise seisuga on hageja nõue kostja vastu: põhinõudena 1174.- eurot, leppetrahv 200.- eurot ja viivis 1117,20.- eurot: alates 13.05.2011 kuni 29.05.2012a (kui sõlmiti uus kokkulepe): 380kp x 2,94.TsMS § 407 lg.1 järgi kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule on esitatud kinnitus ja kohustusega ühinemise leping (tl.6), millest nähtub Sxxx Pxxxx ühinemine Remet Ehitus OÜ kohustusega Baltic Rendiexpert OÜ ees, on lepitud kokku võlgnevuse põhisumma 1374,45 eurot ja kokkuleppeline viivis 300 eurot (p.5). VÕS § 178 lg.1 järgi kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). § 178 lg.4 järgi kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. VÕS § 65 lg.1 järgi: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevas asjas on kostja kinnitanud võla olemasolu, selle summat ja kokkulepitud tasumise viisi. Sellisena on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses, mis on hageja nõude aluseks. VÕS § 113 lg.1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 76 lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg.1 sätestab: kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist, VÕS § 101 lg.1 p.6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja osutab, et pooled on kokku leppinud viivise määraks 0,25% tasumata summalt päevas, kuid hageja nõuab viivist kokkuleppes sätestatust väiksemas määras, s.t. 0,08% päevas. Hagi tuleb rahuldada. Kohus, võttes aluseks hagist esitatu ja TsMS § 367, arvutab viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja mõistab viivise välja protsendina põhinõudest alates kohtuotsuse tegemisest. Kui hageja on hagis arvutanud viivise kuni 29.05.2012 summas 1117,20 eurot, siis kohtuotsuse tegemise ajani 17.12.2012 on lisandunud 202 päeva, millelt arvutatud viivis 0,08% päevas põhinõudelt 1174 eurot on 189,72 eurot. Seega viivis seisuga 17.12.2012 on 1306,92 eurot (1117,20+189,72). Alates 18.12.2012 arvutatakse viivis protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg.1 alusel.

3 (4)

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, mis on 225 eurot (tl.15).

Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.